Nüüd ilmuvad kunsti, muusikasse ja teatrilavale esimesi sünnipäraseid eestlasi. Tallinna kultuurielu suhteliselt elav, väiksemad linnad leppisid rändmuusikute ja näiterühmadega. Tartu ülikooli uuesti avamine 1802 ühendus Saksa teaduseluga. Masing ja Rosenplänter. Ka Hupel. Suurima tähendusega talurahva õiguslik vabastamine. (Keiser Aleksander I liberaalne õhustik). EELÄRKAMISAEG 1825 1860 Nikolai I autokraatlik reziim. Pärisorjuselt üleminek teorendile. Tagasilöögid põllumajanduses: ebasoodne ilmastik, loomataudid. Vähehaaval üleminek raharendile. Moonakad said nauraalpalka. Aeglane üleminek talude päriseksostmisele. Talurahvaseadused rahva liikumisvõime avardus. Küla ja vallakoolide arvu kasv. Akadeemlise haritlaskonna teke, ka vabakslastud talupoegade pojad said ülikooli (Hurt). Vaimuliku kirjanduse domineerimine kirjanduses lõppes. Seltsid. Muusikalevik rahva seas (koorilaul). Eraomandusliku mõtteviisi teke talupoegkonnas
ettevalmistamist. Kiriku ainuõigus Piibli tõlgendamisel ning kirikutraditsiooni jätkuv väärtustamine. Trento kirikukogu taastas katoliku kiriku ühtsuse ning aitas kiiremini ületada reformatsioonist tingitud kriisi. 38) Millised on mõisa ja põhimikuhärruse erinevused? Põhimikuhärrust iseloomustasid valdavalt raha või loonusrendile viidud talupoegade väikemajapidamised, mõisahärrust teorendile rajatud suurmajapidamised. 39) Millised on katoliikliku ja protestantliku kiriku erinevused abiellu suhtumisel? Protestantlik kirik lubab vaimulike abielu ning abielulahutusi. 40) Too näiteid merkantilistlikkust majanduspoliitikast Preisimaa kuningas Friedrich Wilhelm I oli äärmuslik merkantilismi esindaja Berliini tänavatel võidi naistel riideid seljast rebida, kui need olid valmistatud importriidest
Renditalupojad said maa kasutusõiguse, mis võis olla tähtajaline, eluaegne või ka päritav. Maakasutusõiguse eest maksid talupojad raharenti. 15. saj lõpuks pärisorjuslik sõltuvus kadunud. Mõisahärrus oli ElbeSaale joonest ida pool. Turunõudluse kasv läänes, mis sundis mõisamajandite loomist. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnimaiseks. Tegemist oli teorendile rajatud mõisa suurmajapidamisega. Tugevnes talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust: aadli kätte koondus kohtuja politseivõim nende üle, laostas talumajapidamisi või jättis need virelusse, kus turustavad ülejäägid puudusid. Venemaal kõige rängem, talupoega võidi võõrandada ka maast lahutamata. Pärisorjuse püsimajäämise põhjused IdaEuroopas ja esimesed sammud selle
Koormised olid ikka veel väga rasked ja suured. Jõuti veendumusele, et kõige parem on kõige teiste seaduste kõrval talupojad vabastada pärisorjusest. Talupojad vabastati ilma maata. Vabastamine ei toimunud kohe päeva pealt, vaid kolme aasta jooksul. Sisuliselt aga ei muutunud ikkagi palju, kuna talupoeg pidi maad rentima ning seega töötati mõisas edasi . 19. saj jooksu hakati vaikselt üle minema ka raharendile või saadeti teorendile mitte peremees või naine vaid sulane. Anti talurahvale ka perekonnanimesid. Enne seda oli kasutusel olnud vaid ristinimi ja talunimi koos isanimega. Estofiilid olid enamasti kohalikud baltisakslastest eestlased, kes uurisid eesti keelt ja kultuuri. Tegelesid eesti teemaga. Püüti end võimalikult laialdaselt harida ja lihtrahvast paremale järjele aidata. ,,Rahvaste hääled lauludes" kogumikud, mis sisaldasid erinevate rahvaste laule ja värsse, sisaldas ka mõnda eesti laulu.
lähevad riigile- hariduseandminem hoolekanna, kohtusüsteem. Hakkavad ilmuma Hausvateti nõuande raamatud. Majandus. Agraarkorraldus mandri-Euroopas: põhimiku- (Grundherrschaft) ja mõisahärrus (Gutsherrschaft). läänes valitses põhimikuhärrus (sks Grundherrschaft),idas mõisahärrus (sks Gutsherrschaft). Esimest agraarkorralduse tüüpi iseloomustasid valdavalt raha- või loonusrendile viidud talupoegade väikemajapidamised, teist aga teorendile rajatud mõisa suurmajapidamised. Pärisorjuse püsimajäämise põhjused Ida-Euroopas. Varustamaks mõisaid hädavajaliku tööjõuga, muudeti talupojad sunnismaisteks. Kuigi teoorjusele rajatud põllundus ei andnud nii suurt saaki kui vaba talupoja töö, korvas madala efektiivsuse tööjõu odavus ning kõrged turuhinnad. Teravilja saagikus. Venemaal 1:2, Saksamaal 1:4, Inglismaal ja Hollandis 1:10 Kaubateede ümberpaiknemine
pärisorjuslikud tingimused enda kanda, et üldse maad saada. Ka vabad rendikohad pidid kõrget renti maksma. Jõutud järeldusele,et vaadates vaesuse määra, siis villaanid ei olnudki külas kõige vaesemad, hoopis tp olid. Pärisorja ja vabarendikoha erinevus oli ka see, et pärisori pidi ka teokohustusi täitma. Ilmselt 2-3 päeva nädalas. Vilaanid pidid lisaks teorendile tasuma ka andameidja ka naturaalandameid ja muid makse. UK-s samamooi oli peamiseks pärisorjamaksuks tallage. Kindlasti olid villaanid sunnismaised, vabad võisid kohta vahetada. Villaanid võisid mõisnikult loa saada , et ümber asuda, kuid pidid trahvi maksma( chevatium). Võõraid pärisorje ei võinud keegi teine ka vastu võtt. Villaanidel talude üle ei olnud omandiõigust, talu kuulus maavaldajale. Oli kaasusi kus sarnaselt renditalupoegadega võisid villaanid
Külvatud ja lõigatud vilja vahekord moodustas Venemaal 1:2, Saksamaal 1:4, Inglismaal ja Hollandis koguni 1:10. Varauusaja Euroopa jagunes kaheks põhimõtteliselt erineva agraarkorralduse alaks, mille piir kulges Elbe-Saale joonel. Sellest lääne pool valitses põhimikuhärrus (Grundherrschaft), ida pool mõisahärrus (Gutsherrschaft). Esimest agraarkorralduse tüüpi iseloomustasid valdavalt raha- või loonusrendile viidud talupoegade väikemajapidamised, teist aga teorendile rajatud mõisa suurmajapidamised. Tüüpiline põhimikuhärrus valitses Prantsusmaal. Valdav osa maast kuulus siin kirikule, aadlile või jõukale kodanlusele, kes rentis selle edasi talurahvale. Renditalupojad said maa kasutusõiguse, mis võis olla tähtajaline, eluaegne või ka päritav. Maakasutusõiguse eest maksid talupojad maaomanikule enamasti raharenti. Juba 15. saj. lõpuks oli pärisorjuslik sõltuvus kadunud.
annaabi.ee 
