Vatikani kirikukogu (1962 . 1965). Kolm põhisuunda kristlikus teoloogias on: liberaalne (kiriku-uuenduslik, piiblikriitiline, dialoogialdis) konservatiivne (veendumus oma suuna ainuõigsuses, vaenulikkus piiblikriitika suhtes, traditsionalism) fundamentalistlik (Piibli sõnasõnaline tõlgendamine) Kristluse juurtega tähtsamad usundid Kristlusest väljakavanud suurimad iseseisvad usulised liikumised kuulutavad, et kõik olemasolevad kristlikud teoloogiad on eksiõpetused. Niisugused liikumised on järgmised: Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ehk mormoonid (rajanud 1823 Joseph Smith USA-s, u 11 miljonit) Jehoova tunnistajad (rajanud 19.saj II poolel Charles Taze Russell USA-s) Ühenduskirik (rajanud 1954 Sun Myung Moon) Kristlik Teadus (rajanud 19. saj II poolel Mary Baker Eddy USA-s). Islam Viimase monoteistliku maailmausundina tekkis 7. saj algul Araabia poolsaarel islam (araabia k aslama 'allutab end')
kirikukogu (19621965). Kolm põhisuunda kristlikus teoloogias on liberaalne (kirikuuuenduslik, piiblikriitiline, dialoogialdis), konservatiivne (veendumus oma suuna ainuõigsuses, vaenulikkus piiblikriitika suhtes, traditsionalism) ja fundamentalistlik (Piibli sõnasõnaline tõlgendamine). KRISTLUSE JUURTEGA TÄHTSAMAD UUSUSUNDID Kristlusest väljakasvanud suurimad iseseisvad usulised liikumised kuulutavad, et kõik olemasolevad kristlikud teoloogiad on eksiõpetused. Niisugused usulised liikumised on järgmised. Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik ehk mormoonid (rajanud 1823 Joseph Smith USAs, u 11 miljonit), Jehoova tunnistajad (rajanud 19. saj II poolel Charles Taze Russell USA-s), Ühenduskirik (rajanud 1954 Sun Myung Moon), Kristlik Teadus (rajanud 19. saj II poolel Mary Baker Eddy USA-s). 18 19
(M) 2 Nojaa. . . (EL) mõtiskleb. 3 Tänapäeval toimub teist sorti võltsimine. Kirjutatakse nimelt sellest, mida rahvas ostab. Kirjutatakse kuritegudest jne jne. Kui vaadata ajakirjanike tööd lähedalt, siis on see küll tege- likkus, aga väga-väga kõveras peeglis. Kas Valla kirjutas oma kuninga või endiste kuningate peale mõeldes? Kui ajaloolane uurib tulevikus tänapäeva, kas ta oskab hinnata seda pildi moondumist turujõudude jms käes? (M) 4 Hmh, teoloogiad ainult vahetuvad. Kunagi oli see Jumal, tänapäeval on turujõud. Ena- mus ajaloo õppejõude kuuluvad parteidesse. Kas asi ei ole ehk just selles, et ajaloo kirjuta- mine lihtsalt eeldab mingit religiooni kõrvale? Muidu ripub inimene lihtsalt mineviku kohal nagu turniks katusel. Isegi Melker Melkersonil oli julgem katusel kõndida, kui ta ahjuroobist kinni sai hoida. Kas siis mitte ajaloolaselgi, kuuludes Isamaasse või Keskerakonda? (M) 5 Aga ehk juhtuski imesid. . . :-) 6
Alguses löödi tagasi. Ramses III hävitas neid hoolega, aga Egiptus ikka nõrgenes. Kaotas Aasia valdused. Siseriiklikult olid finantsraskused. Riik sisuliselt jagunes kaheks: kuningad valitsesid Alam-Egiptust, aga preesterkond haaras Ülem-Egiptuses võimu (väepealikud esinesid preestritena). Viimane väepealiku taustaga Teeba valitseja oli Herihon. Ramses XI. suri 19 saj. Egiptuse religioon Palju jumalaid, üleriiklik panteon puudus, st jumalikku perekonda ei olnud. Olid kohalikud teoloogiad seoses mingi kesksusega. Kõik templid on säilinud Uuest Riigist. Kõige ilmekamad Karnaki ja Luxori tempel. Nad on suletud süsteemid, valliga ümbritsetud. Oli püha ruum, kuhu pääsesid vaid valitud. Samas siseõu oli hästi külluslik, seal oli sammastest palistatud õu ja need olid kaunistatud taimemotiividega, mis tähistasid lopsakust ja viljakust. Templi sees toimus jumalaga manipuleerimine. Jumalat teeniti igapäevaselt- söödeti, riietati, pesti jne. Preesterkonnas oli heirarhia
otsustada selle üle, milline on õige usuline õpetus. Religioon ja poliitika segunesid rohkem kui varem, kuid ühtset protestantlikku poliitilist teooriat ei tekkinud, kõik sõltus pigem ajast ja olukorrast ning natuke teoloogiast ka. Kuninga jumalikku valitsemisõigust pooldasid üldjoontes nii Inglismaa anglikaanid, Saksamaal luterlased kui ka absolutistlikku kuningavõimu pooldavad katoliiklased (näiteks gallikaani kirik Prantsusmaal1). Kuigi nende teoloogiad olid väga erinevad, olid kõikide ühiseks vaenlaseks kas kalvinistid või jesuiidid. Reformaatorid võitlesid üldiselt nii paavsti kui radikaalse reformatsiooni vastu. Martin Luther ja Calvin toonitasid, et vastupanu valitsejatele on alati kurjast (algselt puudus kalvinismis ka igasugune liberalismi, konstitutsionalismi või esindusdemokraatia põhimõtete toetamine, Calvini arusaamise järgi kirik peab olema sõltumatu riigist ja peab omama ka ülemvõimu, Calvini nägemus
õpetus. Religioon ja poliitika segunesid rohkem kui varem, kuid ühtset protestantlikku poliitilist teooriat ei tekkinud, kõik sõltus pigem ajast ja olukorrast ning natuke teoloogiast ka. Kuninga jumalikku valitsemisõigust pooldasid üldjoontes nii Inglismaa anglikaanid, Saksamaal luterlased kui ka absolutistlikku kuningavõimu pooldavad katoliiklased (näiteks gallikaani kirik Prantsusmaal13). Kuigi nende teoloogiad olid väga erinevad, olid kõikide ühiseks vaenlaseks kas kalvinistid või jesuiidid, kes nägid religiooni ülemvõimu maistes asjades. Allumisest valitsejale sai religiooni peamine poliitiline küsimus. Õige usu kaitsmine valitseja peamine kohustus. Passiivne kuuletumine toetus peamiselt kuninga jumaliku võimu teoorial, vastupanuõigus peamiselt eeldusel, et kuningavõim tulenes rahvalt ning kui tekib piisav põhjus, on kuningas rahva ees vastutav. Jean Calvin
annaabi.ee 
