Valgustatud absolutism Preisimaa Austria Venemaa Rootsi Preisimaa Friedrich II Suur (1740-1786) · Reformid: majanduslikud (merkantilismi vaimus) toetas kaubandust toetas kodumaist tööstust talurahvareformid: teokoormistele ülempiiri kehtestamine viljamagasinide rajamine kartulikasvatuse propageerimine soode kuivendamine riigi kulul uute külade rajamine usuvabaduse kehtestamine õigus- ja kohtureformid (osaline surmanuhtluse kaotamine) haridusreformid (uued koolimajad) Austria Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) · Reformid: pärisorjuse kaotamine 1781 aadlikud ja vaimulikud maksukohustuslikeks valitsemise tsentraliseerimine
• Kehtestati sõjaväekohustus. • Sõjaväeline kord ja kuulekus said preisi elulaadi osaks. Preisi valgustatud monarhiks oli Friedrich II Suur (valitses aastail 1740-1786). Reformid: • Kohtutes keelati piinamised ning kuulutati välja usuvabadus. • Friedrich II majanduspoliitika oli merkantilistlik. • Toetati kaubandust ja kodumaist tööndust. • Kuivendati Oderi-äärsed sood ning rajati ligi 1000 uut küla. • Talupoegade teokoormistele seati kindlad piirid. • Üle kogu riigi rajati viljamagasine, kust said talupojad näljahäda korral abi. Suurt tähelepanu pöörati kartulikasvatusele. Maria Theresia • Austriat valitses Maria Theresia (1740-1780). Tema reformide eesmärgiks oli Austria valduste parem valitsemine. • Täiustati riigivalitsemist, korraldati ümber sõjavägi, parandati talupoegade olukorda, viidi sisse üldine koolikohustus, kohtupraktikas kaotati piinamine.
külmemas julgemad, väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat. Despootiat(hirmuvalitsus) pidas halvimaks valitsemisviisiks. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest lahus. Valgustatud absolutism: Põhimõte kuningas on saanud võimu rahvalt, mitte jumalalt, kuningas peab teenima riigi ja rahva heaolu. Preisimaal Friedrich II reformid: * reformid talupoegade olukorra parandamiseks: teokoormistele ülempiiri kehtestamine, kartulikasvatuse propageerimine, soode kuivendamine, uute külade rajamine * usuvabadus Austrias Joseph II reformid: * pärisorjuse kaotamine *Kirik allutati enam riigivõimule, enamik kloostreid riigistati, * hariduse edendamine (7-aastane koolikohustus) * aadlid ja vaimulikud pidid makse maksma * provintside omavalitsuste kaotamine * usuvabadus * ametlikuks keeleks saksa keel * inkvisitsioon kaotati Venemaal: Katariina II reformid:
Leiti, et võim ei ole jumalast ühele suguvõsale määratud, vaid on delegeeritud valitsejale rahva poolt. Sellest lähtuvalt hakati võimu eesmärgiks pidama rahva teenimist ja üldise heaolu saavutamist kogu ühiskonnas. Ühiskonna parandamiseks tuli läbi viia reforme. Valgustatud absolutism Preisimaal. Kõike tuntum oli Friedrich II, ta viis läbi valgustusreformid. · Majanduspoliitika oli rangelt merkantistlik kaubanduslik. · Talupoegade teokoormistele kehtestati ülempiir. · Rajati viljamagasinid ehk aidad. · Kartulikasvatuse propageerimine. (kartul päästis euroopa näljasurmast) · Soode kuivendamine riigi kulul. · Uute külade rajamine · Usuvabadus. Valgustatud absolutism Austrias. Austrias valitses Habsburgide dünastia, kellest kujunes tolleaegse maailma üks mõjukamaid dünastiaid. Hasburgide üks mõjukamaid valitsejaid oli Maria Theresia. Valgustuslikud reformid austrias · Kaotati pärisorjus
Juba esimestel päevadel andis Friedrich II korralduse jagada vesematele odavamalt vilja, keelas kohtutes piinamised ja kuulutas usuvabaduse. Ta pidas ennast rahva esimeseks teenriks ning süvenes ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Ta pidas oma ametnikega küll nõu kuid otsustas kõik ikka ainuisikuliselt. 2.2.1 Valgustusajastu majandus Preisimaal Majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kaitsmaks talupoegi nõudis Fredrich II, et nende teokoormistele seataks piirid. Tema enda maadel vähendati teokoormisi seniselt kuuelt päevalt kolmele. Samuti pöörati tähelepanu ka kartulikavatusele, mis polnud veel eriti levinud ning vältimaks näljahädade kordumist rajati üle terve maa viljamagasine, kust võisid talupojad häda korral abi saada. (Tannberg, T 2003) 2.2.2 Friedrich Wilhelm II Friedrich Wilhelm II oli Friedrich II vennapoeg, kes tõusis troonile pärast oma onu surma (1786. aastal)
nxOv6zae8zVs305nLH-Pk6MRw&title=7.+ajaloo+teema.docx Ajaloo arvestuse 8.teema: Talurahvareformid 1) 1802/1804 a seadused 1802 – Eestimaa talurahvaregulatiiv „Iggaüks, kes ...“ 1804 – Liivimaa talurahvaseadus Põhimõtteliselt sarnased seadused: 1. Talude pärandatav kasutamisõigus 2. Vaba omandiõigus nii vallas- kui kinnisvarale 3. Teokoormistele pandi piir 4. Piirati mõisniku õigust talupoja isiku suhtes (keelati nende müümine ja võõrandamine) 5. Taluperemehed vabastati kodukaristusest, teistele ülempiir 15 hoopi 6. Loodi vallakohtud, mis olid mõisniku kontrolli all, kohtunikud olid talupojad (edasikaebused kihelkonnakohtule, kus kohtunikeks 1 mõisnik ja 2 talupoegade esindajat) – hakkas kujunema talurahva omaette kohtusüsteem 2) Pärisorjuse kaotamine, perekonna nimede panek
nii ka Eestimaa 1802 aasta seadus oli mõjufaktoriks Liivimaa jaoks. 1804 anti välja talurahvaseadus Liivimaal. Liivimaa talurahvaseadus ei kehtinud Saaremaal. 1804 uus seadus Eestimaal. 1804.aasta seadused olid nii Eesti- kui Liivimaal sisult sarnased. Peamiseks eesmärgiks talurahva kaitse, pakkuda neile kindlust, kaitsta eelkõige mõisnike omavoli eest. Tagati talurahvale vallasvara omandi õigus. Peremeestele anti talude pärandatav kasutusõigus. Reguleeriti koormisi, teokoormistele pandi ülempiir. Reguleeriti talurahva kohtukorraldust, esiteks seati piirid mõisnike kodukariõigusele, piirati mil määral mõisnikud võivad talupoegi karistada, asutati vallakohtud, mis koosnesid üksnes talupoegadest. Vallakohtud võisid menetleda väiksemaid üleastumisi. Pärisorjuse kaotamine ja talurahva uued õigused ning vabadused Maade hindamine, mille alusel määrati koormised. Pärast koormiste
annaabi.ee 
