universumi. Ladina keelne tähendus- kõiksus. 2. Mida nimetatakse kosmoseks? Kõik see, mida me näeme taevas koos Maa ja ma meie endiga, moodustabki maailma ehk kosmose. 3. Mis on astronoomia? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. 4. Kes on astronoomid? Astronoomid on astronoomiaga tegelejad ehk täheteadlased. Nad uurivad taevase maailma ehitust ja seadusi. 5. Milleks kasutatakse teodoliiti? Teodoliiti kasutatakse horisondiliste koordinaatide mõõtmiseks või määramiseks. Vertikaalnurka möödetakse kui alidaadi liigutada paremale või vasakule. 6. Kui kaugel on Maa Päikesest? Kuu Maast? Maa on päikesest 150 miljoni kilomeetri kaugusel. Kuu on Maast 384 000 kilomeetri kaugusel. 7. Millest on tingitud tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil? · Tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil on tingitud Maa pöörlemisest.
The word is related to "colinear" "Collimation" refers to all the optical elements in an instrument being on their designed optical axis. Pikksilma viseerimstelg peab olema risti pööramisteljega. Nurk nende kahe telje vahel ongi kollimatsiooniviga. (lk 205 õpikus1). Kollimatsioonivea mõju kasvab selle suuna kaldenurga suurenemisega. Inklinatsiooniviga tekib kui pikksilma pööramistelg ei ole risti teodoliidi põhiteljega. 10. kuidas teodoliiti paika panna, teodoliidi telgede paika panemine(lk 214 õpik1) 11. otseülesanne/vastuülesanne teoreetiliselt - mis see on ja kuidas teha Geodeetiliseks otseülesandeks on ülesanne, kus on antud punkti A koordinaadid (xA, yA), kaldenurk punktilt A punkti B (AB) ning kahe punkti vaheline kaugus dAB. Antud: xA, yA, AB, dAB X yAB B Leida: xB, yB ? XB
lugemimikroskoopi, mille okulaar asub pikksilma okulaari kõrval) ja vesilood. Igal suuremal ehitusettevõttel on olemas teodoliit. Meie ettevõttes on see igapäevane riist, mida kasutatakse kõrguste mõõtmisel ükskõik milliste tööde tegemisel. Näiteks on geodeedi märgitud seinareeprist võetav kõrgus mingite avade lõikamisel, või podestide paigaldamsiel, kasutatakse ikka oma ettevõttes oelmas olevat teodoliiti. 4.2 Nivelliir Nivelliir (vt Joonis 9 ) on instrument, mis tööasendis tagab horisontaalse viseerimiskiire (niitristi keskmine horisontaalniit). Sõltuvalt konstruktsioonist võib eristada: elevatsioonikruviga ehk silindrilise vesiloodiga nivelliir ja kompensaatoriga nivelliir. Nivelleerimislattidelt tehtud lugemite vahe (erinevus) annab maastikupunktide (latipunktide) kõrgusliku erinevuse ehk kõrguskasvu. Digitaalnivelliirid on kompensaatori, sisearvuti ja mäluga
Ekker täisnurga mõõtmise instrument (peegel-,prisma-,pentagoonekker) Abriss joonestatakse lihtpliiatsiga, et teine plaanikoostaja võib aru saada. Mõõtmistulemused kirjutatakse abissile järgmiselt: 1. Kui joon on mõõdetud kindlaksmääratud algusest, kirjutatakse joone pikkus selle lõppu, risti joone suunaga ja tõmmatakse joon alla. 2. Mingi eseme arvud kirjutatakse selle joone keskele, kahe sidekriipsu vahele. Polaarkoordinaatide viis kasutatakse teodoliiti, mõõdulinti või kaugusmõõturi latti. Sõltuvalt plaani mõõtkavast ja mõõdistatavate punktide iseloomust mõõdetakse polaarnurgad 1'....5' täpsusega ja polaarkaugused 0,05....0,5m täpsusega. Väliraamat ja abriss kõik mõõdistamistulemused, kantakse sõltuvalt mõõdistamisviisist väliraamatusse või abrissile. Plaani koostamiseks on vajalik lisada ka kontuurpunktide koordinaatide arvutused ja maa-aluste kommunikatsioonide mõõdistamise andmed
Ristjoonte puhul x telg läheb mööda tangensit KA-st või KL-st NP poole ja y puhul on temaga risti. Märkimiseks valitakse sobiv kaare pikkus. Igale valitud kaare pikkusele vastab kesknurk . Vastavad ristjoonte pikkused arvutatakse valemitega X1=R×sin ja y1=R(1-cos). Järgmistes valemites iga kord suureneb. Koordinaadid arvutatakse välja kuni kõvera keskpunktini(KK) või veidi üle.Märkimine tehakse KL ja KA keskkoha poole. Siin kasutatakse ruletti ja linti ning ristjoone püstitamiseks teodoliiti ja selle tõttu on märkimine mõnevõrra ebamugav kuid ta on täpne. Selle meetodi puuduseks on, et y koordinaat hakkab kiiresti kasvama ja võib sattuda kinnisele maastikule. Ristjoonte meetod sobib hästi seal kus y koordinaat ei ületa ruleti pikkust ja kus ümbrus on hästi avatud. NURKADE VIIS Kõver märgitakse välja teodoliidi või ruletiga. Valitakse ette kõõlu pikkus l ja arvutatakse välja sellele vastav kesknurk. sin/2=l/2R Aga nurk puutuja ja kõõlu vahel on 2× väiksem.
Nende tegeliku asukoha looduses peab aga igal juhul andma või vähemalt kontrollima vastava omavalitsuse maamõõtja või muu esindaja; kontrollitud piirjooned tikutakse nüüd ehituskohal ning ehitise rajamine sünnib kas täpselt nendele joontele või nendest määratud kaugusele. Ehitise aluskuju märkimine maastikule toimub väljavalitud kohal tikutatud väljumispunktide või määravate sundae järgi ja geomeetriliste reeglite kohaselt. Töötmisvahendina kasutatakse sealjuures teodoliiti, ekkerit või laudadest kokkulöödud kolmnurka vahekorraga 3:4:5, mille suurim nurk on seega 90 kraadi. Väljatikutud ehitise piirjoonte järgi ehitatakse nn. nööristik. Nööristik peab tavaliselt jääma pusima kuni ehitisevälisseinte alustamiseni, s.o. mulla-, alusmüüri- ja soklitööde ajal. 39. Kuidas planeeritakse ehitise ümbrust? Maapind ümber ehitise tuleb planeerida kallakuga väljapoole, et sademete veed eemalduksi
on temaga risti. Märkimiseks valitakse sobiv kaare pikkus. Igale valitud kaare pikkusele vastab kesknurk . Vastavad ristjoonte pikkused arvutatakse valemitega X1=Rsin ja y1=R(1-cos). Järgmistes valemites iga kord suureneb. Koordinaadid arvutatakse välja kuni kõvera keskpunktini(KK) või veidi üle. Märkimine tehakse KL ja KA keskkoha poole. Siin kasutatakse ruletti ja linti ning ristjoone püstitamiseks teodoliiti ja selle tõttu on märkimine mõnevõrra ebamugav kuid ta on täpne. Selle meetodi puuduseks on, et y koordinaat hakkab kiiresti kasvama ja võib sattuda kinnisele maastikule. Ristjoonte meetod sobib hästi seal kus y koordinaat ei ületa ruleti pikkust ja kus ümbrus on hästi avatud. Nurkade viis Kõver märgitakse välja teodoliidi või ruletiga. Valitakse ette kõõlu pikkus l ja arvutatakse välja sellele vastav kesknurk sin/2=l/2R, aga nurk puutuja ja kõõlu
on temaga risti. Märkimiseks valitakse sobiv kaare pikkus. Igale valitud kaare pikkusele vastab kesknurk . Vastavad ristjoonte pikkused arvutatakse valemitega X1=R×sin ja y1=R(1-cos). Järgmistes valemites iga kord suureneb. Koordinaadid arvutatakse välja kuni kõvera keskpunktini(KK) või veidi üle. Märkimine tehakse KL ja KA keskkoha poole. Siin kasutatakse ruletti ja linti ning ristjoone püstitamiseks teodoliiti ja selle tõttu on märkimine mõnevõrra ebamugav kuid ta on täpne. Selle meetodi puuduseks on, et y koordinaat hakkab kiiresti kasvama ja võib sattuda kinnisele maastikule. Ristjoonte meetod sobib hästi seal kus y koordinaat ei ületa ruleti pikkust ja kus ümbrus on hästi avatud. Nurkade viis Kõver märgitakse välja teodoliidi või ruletiga. Valitakse ette kõõlu pikkus l ja arvutatakse välja sellele vastav kesknurk sin/2=l/2R, aga nurk puutuja ja kõõlu
Märkimiseks valitakse sobiv kaare pikkus. Igale valitud kaare pikkusele vastab kesknurk j. Vastavad ristjoonte pikkused arvutatakse valemitega X 1=R´sinj ja y1=R(1-cosj). Järgmistes valemites iga kord j suureneb. Koordinaadid arvutatakse välja kuni kõvera keskpunktini(KK) või veidi üle. Märkimine tehakse KL ja KA keskkoha poole. Siin kasutatakse ruletti ja linti ning ristjoone püstitamiseks teodoliiti ja selle tõttu on märkimine mõnevõrra ebamugav kuid ta on täpne. Selle meetodi puuduseks on, et y koordinaat hakkab kiiresti kasvama ja võib sattuda kinnisele maastikule. Ristjoonte meetod sobib hästi seal kus y koordinaat ei ületa ruleti pikkust ja kus ümbrus on hästi avatud. Nurkade viis Kõver märgitakse välja teodoliidi või ruletiga. Valitakse ette kõõlu pikkus l ja arvutatakse välja sellele
65. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded. 66. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil. · Maastikule märgitakse välja ruutvõrk ( tavaliselt lähtudes mõõdistamiskäigu ühest küljest või siis katastriüksuse/ehitusplatsi ühest piirküljest). Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist, plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest. Mõõtkavas 1:500 ruudu külg ei tohi olla pikem kui 20 m. kasutatakse mõõdulinti, teodoliiti ja ekkerit. Ruudu tipud tähistatakse maavaia või tähisvaiaga. · Nivelleeritakse kõik võrgu punktid ja lisaks reljeefile iseloomulikud punktid, mis ei sattunud ruudustiku tippu. 67. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil. · Esmalt rajatakse põhimagistraal, millele märgitakse piketaaz (100 m) ning sellega risti, sobivatele kaugustele, ristmagistraalid. · Ristmagistraalidele rajatakse põiksihid
62. Nivelleerimiskäigu täpsusnõuded. 63. Pinnanivelleerimise välitööd ruutude meetodil. Maastikule märgitakse välja ruutvõrk ( tavaliselt lähtudes mõõdistamiskäigu ühest küljest või siis katastriüksuse/ehitusplatsi ühest piirküljest). Ruudu külje pikkus valitakse sõltuvalt reljeefist, plaani mõõtkavast ja ka plaani otstarbest. Mõõtkavas 1:500 ruudu külg ei tohi olla pikem kui 20 m. kasutatakse mõõdulinti, teodoliiti ja ekkerit. Ruudu tipud tähistatakse maavaia või tähisvaiaga. Nivelleeritakse kõik võrgu punktid ja lisaks reljeefile iseloomulikud punktid, mis ei sattunud ruudustiku tippu. 64. Pinnanivelleerimise välitööd magistraalide meetodil. Esmalt rajatakse põhimagistraal, millele märgitakse piketaaž (100 m) ning sellega risti, sobivatele kaugustele, ristmagistraalid. Ristmagistraalidele rajatakse põiksihid
ja maapinna kaldenurga abil. Geomeetrilistel nivelleerimisel kasutatakse horisontaalset vaatekiirt ja vertikaalseid mõõtelatte, milliste abil määratakse punktide vahelised kõrguskasvud. Tahhümeetriat kasutatakse peamiselt tiheasustusega alade ja trasside suuremõõtkavalistel mõõdistamistel. Tahhümeetria ehk kiirmõõdistamine on topograafilise mõõdistamise meetod, mille puhul määratakse korraga punkti plaaniline asend ja kõrgus. Selleks kasutatakse elektron tahhümeetreid või teodoliiti. Topograafiline mõõdistamine tähendab tööde kompleksi, mille tulemusena saadakse plaan, kus on nii kontuurid kui ka reljeef. On tarvis määrata kaugus instrumendist kuni punktini, instrumenti maastikupunktiga ühendava joone suund ja maastikupunkti kõrguskasv seisupunkti suhtes. Kaugus mõõdetakse kaugusmõõturiga (niitristikumõõturiga), erandjuhul mõõdulindiga. Suuna saab määrata horisontaalringilt ja kõrguskasvu määramine trigonomeetrilise nivelleerimisega. 40
annaabi.ee 
