,,Liivimaa ristisõda" 1. Millised eesmärgid olid Liivimaa ristisõjas: 1. Rooma paavstil ta tahtis taastada oma kiriku kunagise liidripositsiooni Põhja-Euroopas. 2. Saksa kaupmeestel nad olid huvitatud kindla tugiaia rajamisest Väine jõe ääres. Usuti, et kristlik keskkond tagab kaupmeestele suurema turvalisuse ja paremad kauplemisvõimalused. Rahulik misjonitöö oli äärmiselt vaevarikas, ristisõjast loodeti kiiremaid tulemusi. 3. Taani ja Rootsi kuningatel Tahtsid Eestit enda valdusesse saada. 4. Saksa rüütlitel paljud rüütlid olid andnud usulise vaimustuse harjal sõtta mineku tõotuse, mis vajas nüüd lunastamist. Pealegi sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida. Nii oli saavutatud ka kaupmeeste ja rüütlite täielik kooskõla. 5. Vene vürstidel Nõudsid oma vürstide ülemvõimu...
Suur-Vürstiriik) 1187 hävitati Rootsi linn Sigtuna (Idamere panagad?) 1143. a. Rajati LÜBECK. Eestlaste relvad: viskeodad/torkeodad, sõjakirvaed, mõõk, kilp. --> Malev (ühe maakonna mehed) MUISTNE VABADUSVÕITLUS Ristisõdijate eesmärgiks oli: 1. Ristiusu levitamine 2. kaupmeeste turvalisem kauplemine 3. juurdepääs uutele maavaldustele. MEINHARD- rahumeelne misjonitöö. 1180. Üksküla liivlaste bismis-ristimine kivilinnuse vastu. TEODERICH-(Meinhardi abiline), tülis liivlastega. Ristis Kaupo. Käis ka Eestis ( 1191 -päiksevarjutuse ajal) Suri 1196.a. BERTHOLD-1198 a. Piiskop. Polnud rahumeelne, saabus koos ristisõdijatega. Esimeses konfliktis liivlastega tapeti. ALBERT- 1199. Saabus koos 500 ristisõdijaga. Pani aluse Riia linnale (1201). Hakati ehitama Toomkirikut. Laskis kõik vallutatud alad pühendadad Neitsi Maarjale ( Maarjamaa). Ristimata liivlaste mäss- AKO üritas vastu hakata, kuid vastuhakk ei õnnestunud.
Bertholdi odaga läbi. Albert von Buxhoeveden(1165-1229) Albert von Buxhoeveden (umbes 1165 Bexhövede 17. jaanuar 1229 Riia) oli Riia piiskop (Liivimaa piiskop) aastast 1199 kuni oma surmani. Ta oli Liivimaa vallutamise peaorgani- saator ja suutis oma valitsus- ajal ka Eesti ning enamiku Lä tist alistada. Liivlaste ja latgalite alistamine 1200 Albert saabub ristisõdijatega Väina jõe suud-messe 1201 Riia linna rajamine 1202 Alberti abiline Teoderich rajab Mõõgavenda-de ordu (Fratres Militiae Christi) 1202-1203 Liivlaste vanem Kaupo rändas koos piiskop Albertiga Rooma, kus kohtus paavstiga. Kaupo asub toetama Albertit ja ristisõdijaid 1206 liivlaste lõplik alistamine 1207 latgalid (lätlased) alistuvad mõõgavendadele Mõõgavendade ordu (1202-1237) Ametlik nimi Kristuse Sõjateenistuse Ven-nad, (lad. k. Fratres Mili-tiae Christi) oli kristlik sõjaline
Sellega kaasnes maade vallutamine. · Ristiusk ei olnud muistsetele eestlastele võõras. Misjonil käisid siin mitmed vaimulikud (Meinhard, Albert). · Baltimaade vallutamise etteotsa asus Bremeni peapiiskop Albert, 12. Saj II poolel sattus Eesti Rootsi ja Taani huvisfääri. · Eesmärk oli tungida Venemaale. · Ettevalmistused Eestisse sissetungiks : vallutatav maa pidi pühendatama Neitsi Maarjale -> Maarjamaa, 1201 Albert rajas Riia linna, 1202 asutas Alberti abiline Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid. · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad. Võit sisendas usku oma võimetesse, julgustas võitlust jätkama, aitas kaasa erimaakondade vaheliste sidemete tihenemisele (Albert nägi et eestlaste vastu on vaja jõudu koguda) · 1212 Toreida vaherahu (eesti-saksa) 3 aastaks
Keskaeg Ristisõdade põhjused 1) ristiusustada viimased paganarahvad 2) saada endale parimad kaubateed Esimene kirj. Allikas Läti Hendriku kroonika 1. Piiskop 1180. a Meinhard saadetaksi Liivimaale (Ükskülla) Ehitatakse sinna kirik ja linnud tema saab linna (Üksküla) Teoderich koivaliivlaste juht 2. Piiskop 1196-1198 Piiskop Bertold 3. Piiskop 1199- 1228 piiskop Albert Albert: jätkab liivlaste ristiusustamist. 1) 1201 A. Rajab Riia linna (kaupmeestele tugipunktiks) 2) 1201 rajab kohapealse mõõgavendade ordu Liivlased elavad enamasti suudmealadel Kui tähtsam inimene on ristiusu vastu võtnud siis Ordus 3 liiki: 1) Orduvennad 2) Preestervennad
Albert Üksküla piiskop, eesmärgiks oli rajada Liivimaal kirikuriik, mida juhiks piiskop, kes alluks otse paavstile. Hiljem nimetati Liivimaa piiskop.seotus vabadussõjaga juhtis sakslaste ristisõda eestlaste, latgalite, liivlaste vastu. Lembitu eestlaste vanem, üritas eestlasi panna koostööd tegema, üritas erinevaid maakondi ühendada ristisõdijate vastu Waldemar II Taani kuningas, kes juhtis taanlaste sõjakäiku. Kaupo liivlaste vanem, kes osales sakslaste poolel Teoderich Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop, Mõõgavendade orgu loomise initsioaator. Juhtis siinseid sõjakäike Berthold piiskop pärast Meinhardi, hakkas sõjalise jõuga liivlasi ristima Henrik - kirjutas kroonikat Meinhard Üksküla liivlaste seas elanud augustiinus, kes pühitseti piiskopiks, ülesanne oli Liivimaale ristiusu toomine. Tema algatusel sai alguse süstemaatiline misjonitöö Johan rootsi kuningas
oleks olemas, rajas Albert 1202 vaimuliku rüütliordu Mõõgavendade ordu. Nii liivlaste kui latgalide vastupanu murdmine läks küllalt kergelt, palju vastupanu ei osutatud. Aastaks 1208 kujunes välja dilemma, kas minna edasise sõjakäiguga põhja või lõuna poole (eestlased/sengalid). Kalduti eestlaste poole, sest latgalid tahtsid kätte maksta, sest varem olid eestlased neist üle olnud. 1208-1227 toimus eestlaste Muistne vabadusvõitlus. Kuidas on muistse vabadusvõitlusega seotud Teoderich, Valdemar II, Johan, Lembitu? Theoderich piiskop Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop, aitas moodustada mõõgavendade ordu. Valdemar II Taani kuningas, sekkus sõtta 1219 Põhja- Eestit vallutama. Johan rootslaste kuningas, kelle juhtimisel tuldi Lihula linnuse alla, võttis selle Rootsi tugipunktiks 1220. Lembitu Sakala vanem, orgunnis eestlaste ühisväge, langes Madisepäeva lahingus. Mis toimus 1208, 1210, 1217 (2), 1219, 1220, 1224, 1227
alistatud lääneslaavlaste alale rajati 1143. a Lüübeki linn Läänemerel hakkasid nüüd liikuma saksa kaupmehed, kes saavutasid peagi olulise positsiooni Ojamaal kaupmeeste vahendusel tuli 1184. a paiku augustiinlaste ordu koorihärra Meinhard Väina (Üksküla) jõe suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama, 1186. a pühitseti ta Liivimaa piiskopiks, tal oli abiline Teoderich algul üritati jätta muljet, et nende eesmärgiks ongi ainult usu kuulutamine Ükskülla rajati kirik ja kivilinnus, viimast pakuti liivlastele ka kaitsevarjuks, kui nad nõustuvad ristiusku vastu võtma; mõned liivlased lasid end ristida, ka Toreida (Lätis) vanem Kaupo, kellest kujunes sakslaste usin abiline peagi said liivlastele sakslaste tõelised plaanid selgeks ja ristitud pesid end Väina jões puhtaks pärast Meinhardi surma nimetati piiskopiks (1196
aastal. Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Pärast Meinhardi määrati piiskopiks Berthold, kuid ka tema ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida. 1198. aastal toimus liivlaste ja Bertholdi vahel Riia kandis lahing, mille kristlased küll võitsid, kuid mille käigus Berthold suri. 1199. aasta kevadel nimetati Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden. 1201. aastal rajas ta Riia linna. 1202. aastal rajas endiselt Liivimaal tegutsev Teoderich Mõõgavendade Ordu, mille tugipunktiks sai Riia. 1206. aastaks suutis Albert liivlased enamasti alistada. 1208. aastal tekkis kristlastel aga tüli Ugandi eestlastega, mida ei suudetud rahumeelselt lahendada ning seetõttu peetakse antud aastat muistse vabadusvõitluse alguseks. Paavstluse muutlik roll keskaja esimesel poolel Gregorius I Suur - Tema all oli tegu endise Rooma linna prefekti ning mitmete kloostrite rajajana. Ta veendus viie Konstantinoopolis veedetud aastaga, et paavstid
annaabi.ee 
