ühtne, ümmargusem märk. Seda stiili oskavad lugeda enamus Jaapani haritud inimestest. Sousho See tähendab muru kirjutamine ja on voolav kaldus kalligraafia stiil. Selle stiili kujutamisega ei tõsteta pintslit paberilt ja tekkib elegante, voolav märk, mille tõttu on seda raske lugeda. Ainult need, kes on kalligraafiat piisavalt õppinud, oskavad seda lugeda. Nüüd on märk muutunud rohkem kunstipäraseks kujutiseks kui informatsiooni edasiandjaks. On olemas veel tensho (õpetajalik) ja reisho (iidne) stiil, aga neid kasutatakse kalligraafias harva. Jaapanai kalligraafiat nimetatakse shoudoks ja seda tehakse Jaapani paberi peale e. washi või hanshi spetsiaalse pintsliga fude ja tindiga sumi. Washi on tehtud gampi puust, mitsumata põõsastest, aga samuti bambusest, kanepist, riisist ja nisust. See paberitüüp on tugevam kui tavaline puitpaber. Jaapani kalligraafias kasutatakse enamasti kahte pintslit üks paks ja üks peenike. Pintslid on
tänapäevalgi jaapani keelt kirjutatakse) või siis nn kana-tekst (ehk hiragana's kirjutatud tekst). Kalligraafiaga tegelesid kloostrites mungad, kes kirjutasid ümber Hiinast ja Koreast kaasa toodud konfutsianistlikke ja budistlikke tekste. Ajapikku kujunes välja erinevaid stiile, millel Jaapanis on tänapäevalgi igaühel oma kasutusala. Nii on näiteks Qini dünastia ajast (221 206) pärit arhailises tensho stiilis märgid kasutusel ametiasutuste pitsatitel, vanade hiina käsikirjade ümberkirjutamisel kasutati aga reisho stiili ehk nn dokumendikirja. Tänapäeval luuakse kalligraafiateoseid peamiselt kolmes stiilis, milleks on selgete joontega hästiloetav kaisho (nn plokk-kiri), kursiivkiri gysho ning rohulible-kirjaks kutsutud ssho, mis on eelmiste kõrval kõige voolavam ja elegantsem. Kirjutatava teksti olemusest lähtuvalt valivad kalligraafid ka
(ehk nii nagu tänapäevalgi jaapani keelt kirjutatakse) või siis nn kana-tekst (ehk hiragana's kirjutatud tekst). Kalligraafiaga tegelesid kloostrites mungad, kes kirjutasid ümber Hiinast ja Koreast kaasa toodud konfutsianistlikke ja budistlikke tekste. Ajapikku kujunes välja erinevaid stiile, millel Jaapanis on tänapäevalgi igaühel oma kasutusala. Nii on näiteks Qini dünastia ajast (221 206) pärit arhailises tensho stiilis märgid kasutusel ametiasutuste pitsatitel, vanade hiina käsikirjade ümberkirjutamisel kasutati aga reisho stiili ehk nn dokumendikirja. Tänapäeval luuakse kalligraafiateoseid peamiselt kolmes stiilis, milleks on selgete joontega hästiloetav kaisho (nn plokk-kiri), kursiivkiri gysho ning rohulible-kirjaks kutsutud ssho, mis on eelmiste kõrval kõige voolavam ja elegantsem. Kirjutatava teksti olemusest lähtuvalt valivad kalligraafid ka sobiliku stiili
kuulub chuang-fa "välisesse", "kõvasse" koolkonda. Chojun Miyagi (1888 - 1953), kes oli Higaonna õpilane, arendas edasi Naha-te stiili. Ka Miyagi õppis Hiinas chuang-fad, selle pa kua chuan stiili, mis kuulub chuang-fa "sisemisse" ja "pehmesse" koolkonda. Olles õppinud neid kahte stiili ja Okinawa-ted, rajas ta oma stiili Goju-Ryu. "Go" - kõva, "Ju" - pehme. Miyagi andis Sanchin-katale selle Goju vormi ja lõi Tensho kata. Ta liitis oma stiilile ja katadele Hiinas õpitud kõvahäälse hingamistehnika. Kanbun Uechi (1877-1948) reisis Hiinasse 1897.a., et õppida Hiina võitluskunste. Ta jäi elama Futyos asetsevasse buddha templisse, kus sõbrunes Chu Chi Wo nimelise preestriga. Uechi jäi Hiinasse 13 aastaks. Okinawale tagasi tulles ei õpetanud ta 17 aastat ühtegi võitluskunsti. Aastal 1940 lõi ta oma stiili nimega Uechi-Ryu. Tema poeg, Kanei Uechi, on teinud selle stiili tuntuks nii Jaapanis, kui ka
chuangfa "välisesse", "kõvasse" koolkonda. Chojun Miyagi (1888 1953), kes oli Higaonna õpilane, arendas edasi nahate stiili. Ka Miyagi õppis Hiinas chuangfad, selle pa kua chuan stiili, mis kuulub chuangfa "sisemisse" ja "pehmesse" koolkonda. Olles õppinud neid kahte stiili ja okinawated, rajas ta oma stiili GjRy. "G" kõva, "j" pehme. Miyagi andis sanchin katale selle gj vormi ja lõi tensho kata. Ta liitis oma stiilile ja katadele Hiinas õpitud kõvahäälse hingamistehnika. Kanbun Uechi (18771948) reisis Hiinasse 1897. a., et õppida Hiina võitluskunste. Ta jäi elama Futyos asetsevasse buddha templisse, kus sõbrunes Chu Chi Wo nimelise preestriga. Uechi jäi Hiinasse 13 antaks. Okinawale tagasi tulles ei õpetanud ta 17 aastat ühtegi võitluskunsti. Aastal 1940 muutis ta oma stiili nime UechiRy karateks
. . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri bokumon . . . . . . . . . . . . . . . . 16 Pronkskiri kinmon . . . . . . . . . . . . . . . 17 ¨ Umarkiri tensho . . . . . . . . . . . . . . . . . 19 Uuskiri kinbun . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20 Kanji t¨anap¨aeval . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21 1.1.3 Kanji m¨arkide foneetikast . . . . . . . . . . . . . . 23 1.1.4 Kokkuv~otvalt makrostruktuurist . . . . . . . . . . . 26 1
annaabi.ee 
