kuulutusi) Henn Ahase vend- Vabrikutööline Tallinnas (Kommunist) Tahtis et Ahasel oleks parem elu. Viktor Kingsepp- Punakaartlaste salga juht. Viires- Pikk, kuivetu ja kogelev. Tavaliselt tõsine. Tääker- Klassi kogukaim poiss. Kaitseliitlane. Jämeda häälega. Keeleõpetaja- Lühikeste tõmmude vurrudega, väikest kasvu. Konsap- Klassi parim sportlane. Pikka kasvu. Juulius Kuperjanov- Omakaitse juht. Mustatukaline. Tirmann- Mahedahäälne tenorilaulja. Omakaitsesse astumise vastu. Jürine- Pikk, sileda näoga Meeldis Rüütli Gümnasistikate sabas jõlkuda ja koolipidudel tantsimas käia, valged kindad käes. (Ei näinud mõtet omakaitsesse minna) Martinson- Väike, alati ninuli raamatus, ka vahetundide ajal. Puuris filosoofe ja gnoseoloogiat. (Ei näinud mõtet omakaitsesse minna) Teeäär- Kutsuti Jossiks. Kohlapuu- Lühike, priske, klassi parim matemaatik. (Enda sõnul: põhimõtteline patsifist)
Franz Joseph Haydn 1732- 1809 Lapsepõlv Sündis 31. märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau alevis. Ta oli kaks venda, Michael Hayden ja Johann Evangelist Haydn. Michael oli tunnustatud helilooja ja Johann kiidetud tenorilaulja. Tema isa, Mathias Hayden, oli tõllassepp. Ta armastas muusikat väga ning mängis ka harfi. Tema ema, Maria Haydn, töötas kohaliku rikkuri kokana. Haydni perekond armastas muusikat. Tema lapsepõlv oli raske ning kohati karm. Juba kuue aastasena laulis ta Viini Püha Stefani katedraali laulukooris, kust sai Haydn ka koolihariduse. Andeka õpilasena võeti teda tihti ka õukonda musitseerima. Toomkoolist lahkus Haydn 17. aastaselt häälemurde tõttu.
· 21- aastaselt sai temast Maggiore basiilika kooris kapellmeister. · 19-aastaselt sai ta samas · 1556. a astus ta Münchenisse, kirikus organistiks ja Baieri hertsogi Albrecht V koorijuhiks õukonna teenistusse. Seal oli · Tema muusikukarjääri ta alguses tenorilaulja ning mõjutas Põhja-Euroopa hiljem kapellmeister, pidades polüfooniline stiil, mille Tegurid, mis seda kohta surmani. olid Itaaliasse toonud mõjutasid · "Muusikute vürsti", nagu teda esmajoones kaks franko- helilooja kutsuti, tõstis Saksa keiser flaami koolkonna kujunemist aadliseisusesse ja Rooma heliloojat, Guillaume
I. Bonn (1770-1792): kujunemisaastad. · sündis 1770. aasta detsembris Bonnis · isa oli õukonnakapelli tenorilaulja ja viiuliõpetaja · Bonni õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe - õpetaja (tänu temale sai ta 1783. a õukonnaorkestri klavessiinimängija koha) · 1787. a kevadel sõitis Viini, soovides saada Mozarti õpilaseks, kuid teade ema raskest haigusest tõi ta kiiruga Bonni tagasi · Püsivalt asus Viini elama 1792. a. 50 teose autor, II. Viin (1792-1802): varane looming. · kaalukamad teosed valmisid alates 1794-1795. aastast.
Ooperiloomingus on Mozart geniaalne karakterite looja. Tema ooperitegelased on elutruud, mitmetahulised, sageli vastuoluliste iseloomujoontega. Tegelaste iseloom väljendub ka muusikaliselt. Mozarti viimaseks teoseks jäi vaimulik teos “Reekviem” (surnute mälestuseks), mis jäigi lõpetamata ja selle lõpetas tema õpilane. Ludwig van Beethoven (1770 – 1827) Sündis 1770.a. Saksamaal Bonni linnas. Isa oli õukonnakapellis tenorilaulja ja temalt sai Beethoven esimesed muusikalised õpetused. Hiljem õppis Bonni õukonnaorganisti Neefe juures. Sai 13 aastaselt klavessiinimängija koha. Soovis minna Viini, et saada Mozarti õpilaseks, kuid plaan ei õnnestunud, sest ema haigestus ja suri. Beethoven jäi pärast ema surma oma nooremate vendade hooldajaks. 1792. aastal asus Beethoven Viini elama, kus andis kontserte, kirjutas muusikat, kohtus ka Haydniga, kelle juures mõnda aega õppis
GH Arutlus Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven sündis arvatavasti 1770.aasta detsembris Bonnis. Beethoveni vanaisa oli tulnud õukonnakapelli bassilauljana ning hiljem sai temast kapellmeister. Beethoveni isa Johann oli lapsena kapelli soprani-,hiljem tenorilaulja. Muusikuna oli ta oma isast vähem võimekam, kuid suutis siiski olla oma pojale esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Palju kõneldi ka Ludwigu isa nõrgast iseloomust ja joomakalduvusest ning ühtlasi oli pere pidevalt majanduslikes raskustes. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha
aastal. Tema surmaolud on endiselt tänapäevani jäänud müsteeriumiks ja keegi tegelikult ei teagi, kuidas ta suri. Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest. W.A.Mozart Ludwig van Beethoven (16.12.1770- 26.03.1827) oli saksa päritolu helilooja ja pianist. Beethoven sündis 1770. aastal, olles pere kolmest imikueast vanemaks kasvanud pojast vanim. Tema esimeseks muusikaõpetajaks oli tema enda isa, kes oli ise tenorilaulja. Isa Johann tahtis oma pojast teha imelapse. Juba 16-aastasena oli ta omakodulinnas Bonnis tuntud, kuid see linn jäi talle liiga väikseks, seetõttu 1787. a. Soovis Beethoven saada Mozarti õpilaseks ja sõitis selleks Viini. Ta oli seal üpris lühikest aega, kuna ta pidi ema surmahaiguse pärast tagasi pöörduma koju ema ravima, kuid tuli tagasi 21- aastasena ja seekord hakkas õppima J. Haydni käe all ja jäi sinna lõplikult.
Peamiseid meistreid oli Nicolas Gombert (u1500- 1556), Adrian Willaert (1480-1562)-kiriku kapellmeister, valmistas ette hilisemat Veneetsiakoolkonda tekib metseenus. V põlvkond 1560-1600 Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse ja suurema tundelisuse. Kõige selgemalt iseloomustavad seda ajajärku ekspressiivsus ja dramatism. Orlandus Lassus (1532-1594) Sündinud Prantsusmaa ja Belgia piiril Monsis. Oli tenorilaulja ja kapellmeister. Kirjutas nii vaimulikku kui ilmalikku muusikat. Oluline roll Saksa muusika edasises arengus.,,Mu armas preili","Kaja" Teine kuulsus Saksa protestantliku kirikulaulu kutsutakse luteri koraaliks ja kirikumuusika ei tohtinud sisaldada midagi kirglikku ega ebapuhast. Rooma koolkond tähtsaim esindaja Giovanni Pierluigi da Palestrina (u1525-1594) Sündinud Rooma lähedal, kapellmeister, õpetas muusikat jesuiitide seminaris. Vokaaltehnika ja kontrapunktiõpetuse eeskuju
omane. Kolmest Viini klassikust (Haydn, Mozart ja Beethoven) kuulub Beethoven pisut hilisemasse aega, kui esimesed kaks. Mozart ja Haydn tulid muusikasse ajal, mil klassikaline stiil oli alles kujunemas ning kuulusid ise stiilinormide loojate hulka. Beethoven alustas aga siis, kui klassitsismiaja stiil ja zanrid olid juba välja kujunenud. Beethoveni vanaisa oli Bonnis õukonna kapellmeister ja bassilaulja, isa tenorilaulja. Isa õpetas Ludwigile ka lapsepõlves viiulit ja klaverit. Ta oli karm ja alkoholilembene ning tahtis näha oma pojas uut Mozartit- imelast. Nagu Mozart, nii sai ka Beethoven Viinis kuulsaks esmalt klaverivirtuoosina. Alles 1800. aastal sai tema looming laiemalt tuntuks, kui Viinis tuli ettekandele Beethoveni esimene sümfoonia. Paraku oli selleks ajaks helilooja kurdistumine juba sedavõrd süvenenud, et ta hakkas hoiduma inimestega suhtlemisest
Giovanni"1787 astal nimetati Mozartit keiserlikuks kammermuusikuks ja suuri tellimusi enam ei tulnud. Tema elulõpu aastad olid majanduslikult ebakindlad 1791 aastal jõudis kirjutada veel mitu suurteost, millest olulisim oli ,, Võluflööt" Mozart suri 5.12.1791 aastal ja haigus teadmata mis oli aluseks romantilistele legendidele. 20. Ludwig van Beethoven (1770 -1827) Sündis 1770 aasta detsembris Bonnis.Isa oli õukonnakapelli tenorilaulja ning temalt sai Ludwig ka oam esimesed klaveri ja viiulitunnid. Kuid olulisimaks õpetajaks oli õukonnaorganist Christian Gottlob Neefe.Tänu temale sai Beethoven 1783 aastal klavessinimängija koha-1787 sõitis Beethoven Viini soovides saada Mozarti õpilasekskuid teade ema raskest haigusest tõi ta kiiresti Bonni tagasi Püsivalt asus Beethoven Viini elama 1792 aastal olles selleks ajaks umbes 50 teose autor neist olulisimad on klaverivariatsioonid ja
annaabi.ee 
