muhameedlaste vastu. Templirüütlite tunnusmärgiks oli valge mantel punase ristimärgiga seljal. Muhameedlaste hulgas olid templirüütlid enim kardetud. Templirüütlite armee suuruseks on hinnatud umbes 6000 meest, neist 1000 rüütevenda ja 5000 teenijavenda. Pärast viimse ristisõdijate linna, Akkoni langemist muhameedlaste kätte 1291. a., asusid templirüütlid ümber Prantsusmaale, rajades oma keskuse Pariisi (Temple'i linnaosa). Paavstid andsid Templivendade ordule mitmeid privileege, mistõttu ordu muutus pikapeale väga rikkaks. Rikkus sai ordule ka saatuslikuks. Selleks, et ordukassa raha kätte saada süüdistas Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus 1307. a. Templivendade ordut ketserluses, väärjumalateenimises ja nõiduses ning andis kõik ordurüütlid eesotsas ordumeistriga inkvisitsioonikohtu kätte. Piinamisel "tunnistasid" orduvennad kõike, mida kuningas soovis, kuid 1314. a. vahetult enne hukkamist tuleriidal loobus
Ristisõdadest võitsid kõige rohkem Itaalia kaubalinnad, kes suutsid oma huvisfäärides Bütsantsi ja muhameedlaste mõju vähendada ja suurendasid idakaubandusest saadavaid kasumeid. 5. Mungaordud ja rüütliordud(tunnusjooned, näited) Mungaordud: * tsistertslaste ordu E * fransisklaste ordu * dominiiklaste ordu E * benediktlased Vaimulikud rüütliordud: (liikmed andsid munatõotuse, loobusid täiel määral ilmalikust elust, perekonnast;pühendusid täielikult ristiusu kaitsele) * templivendade ordu * johanniitide e hospitaliitide ordu * saksa ordu * mõõgavendade ordu E 6. Vasalli ja senjööri vastastikused kohustused Vasall andis end senjööri kaitse alla, senjöör andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vasalli kohustused: * pidi ustavalt teenima * senjööri käsul ilmuma sõjaväeteenistusse * andma truudusvande * maksma koormisi * anda nõu * lunaraha maksmine kui senjöör peaks vangi langema
Ristisõjad I ristisõda algas 1096-1099. Ajendiks oli Jeruusalemma tagasisaamine (püha paik) Tegelikud põhjused 1. 1054 kirikulõhe 2. Liita Rooma kirik (kristlus) ja Kreeka kirik (õigeusk) 3. Maa saamiseks idamaadest. 4. Sooviti kulda ja idamaade rikkusi. IV ristisõda- 1204 Rasked olud. Ristisõdijad rüüstasid Konstantinoopoli Ida-kirik pöördus lääne-kiriku vastu Rüütliordud (Saksa e. Tentooni –Marienburgis(Saksa ordu), Templivendade ordu, Hospitaliitide ordu) Kristlane tahtis alati peale suruda oma tahtmist. Balti ristisõdade põhjused 1. Kaupmehed (Gotland e. Ojamaa) Hansa Liidu keskus, Lübec k 2. Rüütlid (maa vähesus) 3. Vaimulikud (Rooma paavst eesotsas) KÕIK TEGID KOOSTÖÖD, ET PAGANAD RISTIUSULE ALLUTADA-1180.ndatel jõudsid esimesed misjonärid Liivialadele (tsistertslased). Meinhard, Berthold- piiskopid. OSALEJAD Eestlased Latgalid Liivlased
Eraklus- kogukondlik eraldatus, millest arenesid kloostrid Euroopas. Klooster- Munkade või nunnade kogukonna elupaigaks olev kinnine hoone. Kerjusmungaordu- Ordud, mis muust maailmast ei eraldunud vaid rändasid ringi ja levitasid ristiusku. Kloostrid asusid linnades. Näiteks: Frantsisklaste ordu ja Dominiiklaste ordu. rüütliordu- ordu, mis loodi selleks, et kaitsta loodud ristisõdijate riike. Tuntumad on Johanniitide ordu, Templivendade ordu, Teutooni ordu. Abt- katoliku mungakloostri ülem. Prior- mungakloostri ülema abi, harukloostri ülem. Ketser- usust kõrvalekalduja, väärusuline. Katedraal- Toom ehk peakirik. Visitatsioon- Piiskopi kontrollretk alluvasse kirikusse või kloostrisse. Askees- usklik eriti munkade , eremiitide rõhutatult kasin eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale jumalariigile ja jumalale.
I Vana Kreeka olümpiamedal Vana Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste teenete eest, ka kroone (corona) II Vaimulikud mungaordud hakkasid end eristema sõjalistest mungaordudest (I ja II ristisõda) Rüütliordud (said kinnituse paavstilt) · hospitaliidid e. Johanniidid (tehti malta rist ja hakkasid seejärel end kutsuma Malta rüütliordu 1118 must , seest punane ja sees rist, servadest laienevad, nagu pääsukese saba · Templivendade ordu 1123(enam ei tegutse) valge punane rist peal · Saksa ordu 1197 tunnuseks valge mantel, must rist(karkrist). Kasutusel ka Eestis. Valge sees must rist · Mõõgavendade ordu 1202, iga lühike, sulas kokku Saksa orduga ja kasutas vaimuliku rüütliordu sümbolit kaks risti üksteise all, alumine rist nagu mõõk. Oli kinnine org. Ilmalikud rüütliordud 1. Edward III sukapaela ordu 1351 (Häbi teil olgu, kes häbitult mõtleb) koosneb 12 liikmest 2
I Vana Kreeka olümpiamedal Vana Rooma leegionäri rinnamärk lahinguliste teenete eest, ka kroone (corona) II Vaimulikud mungaordud hakkasid end eristema sõjalistest mungaordudest (I ja II ristisõda) Rüütliordud (said kinnituse paavstilt) · hospitaliidid e. Johanniidid (tehti malta rist ja hakkasid seejärel end kutsuma Malta rüütliordu 1118 must , seest punane ja sees rist, servadest laienevad, nagu pääsukese saba · Templivendade ordu 1123(enam ei tegutse) valge punane rist peal · Saksa ordu 1197 tunnuseks valge mantel, must rist(karkrist). Kasutusel ka Eestis. Valge sees must rist · Mõõgavendade ordu 1202, iga lühike, sulas kokku Saksa orduga ja kasutas vaimuliku rüütliordu sümbolit kaks risti üksteise all, alumine rist nagu mõõk. Oli kinnine org. Ilmalikud rüütliordud 1. Edward III sukapaela ordu 1351 (Häbi teil olgu, kes häbitult mõtleb) koosneb 12 liikmest 2
Tema hukkus Imanti oda läbi. Järgmiseks piiskopiks sai Breemenist pärit toomhärra Albert. 2 1201 - Albert rajas Riia linna. 1202 - Riias loodi Mõõgavendade ordu ( Kristuse sõjateenistuse vennad). Nende tunnuseks oli valge mantel punase mõõga ja ristiga raudrüü peal. Liivalsed alistati aastaks 1208. Järgmisena võeti ette eesti. Eestis tegutsesid sel ajale Johaniitide, Templivendade ja Deutooni ehk Saksa ordu. Neist igaühel oli oma märk. 1208 - 1212. Muistse vabadus sõja esimene periood. Algas sakslaste tungimisega Ugandisse kevadel. Sügisel läksid nad tagasi. Sellele järgnesid eestlaste vastu sõjakäigud. Eesti-Vene suhted olid halvad. Vene-saksa suhted head, sest Vladimiri tütar oli abielus Alberti vennaga. Lõppes Turaida (Toreida) rahuga. 1215 - sõja tegevus algas uuesti. Vabadusvõitluse teine periood. Algas sakslaste tungimisega läänemaale
juures tekkinud kogukonna rüütliorduks. Ordumeistri Salza ajal kasvas ordu tähtsus kiirest. Saksa ordu tõmbus 1291. aastak Veneetsiasse, pärast mida viidi peamaja Preisimaale. Seal omasid nad oma territooriumi ja pidasid pidevat sõda paganatega. Poola-Leedu unioon ja ristiusustamine tekitas ordule ebakindlust. Peagi kaotas ordu oma maad. Tänapäevani eksisteerib keskusega Viinis. Põhiline tegevus tänapäeval haiglate ja hoolekogude ülevalpidamine. Põhines templivendade ja johanniitide reeglitele. Kõrvutas nii kristliku sõjapidamise kui ka hospidaliordu traditsioonid. Sõjalised ülesanded ühendati Vana Testamendi eeskujudega. Riietus: valged või hallid mantlid musta ristiga. Pürenee poolsaare rüütliordud - Oluliseim rüütliordude puhul on rekonkista (tagasivallutamise) teostamine. See hakkas araablaste peatamisega juba Karl Suure ajal, kui viimane vallutas tagasi Barcelona ja lõppes 1492. aastal. Põhiline edu 13. sajandi jooksul
annaabi.ee 
