Esmakordselt hakati kirjutama novelle (,,Sinuhe jutustus"). Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal. Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun, riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud. Naiste kujutamine ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha kumerused esile toodud.
Referaat Vana-Egiptuse arhitektuur Vana-Egiptuse aja materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele. Kunsti üheks ülesandeks oli suurendada vaarao hiilgust ja süvandada jumalakartlikkust. Vaaraode matmispaigad pidid olema võimsamad kõigist teistest. Peamised ehitised Egiptuse Vana riigi ajal olid hauakambrid. Kõige varasemad
· Euroopaliku kultuuri häll tänapäeval. · Iraagi territooriumil · Mesopotaamia asus Eufrati ja Tigrise jõe vahel. · Mesopotaamia tähendas tõlkes Kahejõemaa · Kasutasid kiilkirja · Juba 5000a tagasi elas seal Sumeri rahvas · Sumeritel oli kõrgetasemeline niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia, teadmised matemaatikas ja astrononoomias. · Ehitasid suuri asmelisi torne-tsikuraate ehk astmikpüramiide · Tsikuraate kasutati templitena st kultuspaikadena · Mesopotaamiat valitsesid tema ajaloo vältel sumerid, babüloonlased ja süürlased ( babüloon) · Kultuurile tegi lõpu pärslaste kallaletung 6.saj e.m.a Vana Egiptuse kunst U 2800.a ekr-323a. ekr · Vana riik ( 4 dünastiat ) 28.-26.saj eKr · Püramiidid Giza väljal Kairo lähistel · Cheops'i püramiidid 146m ( 2300000 lubjakiviplokki, igaüks 2,5t raske ) · Chepren'i püramiid 142m · Mykerinose püramiid 66m · Sfinks 20m
tarkade seisus. Enamasti allus vaarao preestrite tahtele, tõi kalleid ohvreid jumalatele. Sel juhul elasid vaaraod kaua; nende nimed ja kujutused jäädvustati kivisse raiutuna mälestussammastele ja nende kuulsus kandus edasi põlvest põlve. Kui Niiluse idaosa võis nimetada elavate riigiks, kus asusid kuningate kojad, siis Niiluse vasakul s.o. läänepoolsel kaldal asusid templid ja hauakambrid. Püramiidid on suurejoonilised kiviehitised, mida mõned muistsed rahvad kasutasid templitena või hauakambritena. Püramiide on enim püstitatud Aafrikas, Kesk- ja Lõuna- Ameerikas. Päikesetempel Mehhikos, Lõuna-Ameerikas. Ehitatud savist ja kividest ning on 61 m kõrgune. Trepiastmed viivad mäetippu, kus seisis Päikesejumala tempel. Tempel on ehitatud 50 ja 200 aastate vahel m.a.j. (meie aja järgi). Püramiidi ees olid hiiglaraidkujud, mille kõrgus vastas viiekorruselise maja kõrgusele.
Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, 11 ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Cheopsi püramiid (maailma suurim) Gizapüramiidid(maailmaimed) Suur sfinks ja püramiidid Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse
oli oma suhteliselt jõukas ülemklass. Kunstnikud võisid patroonide otsingul vabalt ühest polisest teise rännata. Suurejoonelisi tellimusi tuli küll harva ette. Suurim nõudlus oli vaevu elusuuruste skulptuuride ja tahvelmaalingute järele. Pearõhk langes teostuse meisterlikkusele. Kreeka kunst on väga tihedalt seotud religiooni ja müütidega. Ehitusmeistrid püstitasid hooneid, mida nad kasutasid templitena, kujurid raiusid jumalate kujusid ning maalikunstnikud illustreerisid vanu muistendeid. Kunstis kujutatavad jumalad ja kangelased kehastasid väljaarenenud ideaale. Kreekale on loomulik, et jumalus avaldus ilusa inimese kujul. Kreeka kunstimälestistel oli kaua aega kurja inimese eemalejuhtimise tähendus. Klassikaliseks perioodiks olid Kreekas välja kujunenud kunstikoolkonnad: Joonia iseloomulik hiilguse- ja peenusarmastus, dekoratiivsus ja hingestatus. Tekkis Väike
Kiri kanti papüürusele pintslitega. Arhitektuur Materjaliks oli kivi. Ehitati hauakambreid (algul lihtsaid mastabasid, seejärel tekkisid astmikpüramiidid, siis püramiidid ning lõpuks hakati matma kaljuhaudadesse), templeid (nendeni viis tihtipeale sfinkside allee, väravaehitis büloon, päikesejumala auks olid templite ees obeliskid, kõikide inimeste jaoks mõeldud sammastikuga õu, ülikutele mõeldud sammassaal, vaid preestritele pühamu ning kuulsaimate templitena võib välja tuua Karnaki ja Luksori templid), Egiptuse arhitektuuri maailma ime on Giza püramiidid. Skulptuur Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv; seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal. Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun, riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud. Naiste kujutamine ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha kumerused esile toodud.
annaabi.ee 
