harimatud. Peale kirjatarkusele õpetati ka matemaatika, tähetarkust, kirjandust. Religioon ja templid: Inimesekujulised jumalad. Surematus ja üliinimlik võim.Igal jumalal lemmiklinn, mida ta kaitses. Surma kardeti. Anu(taevajumal), Enlil(jumalate kuningas, viljakus, taevavõimed), Ea (maaaluste vete ja sugavuste valitseja). Astmiktemplid, ehk tsikuraadid. Tehti ohverdusi ja peeti rituaale. Asus linna keskmes. Templisse võis siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Kangelaseepika: Sumerid armastasid kangelaslaule ,muistsetest suurkujudest. Kujunesid lemmikkangelased, ajaloolised sündmused. Mitme eepose kangelane oli Gilgames. Eepos räägib kahe kangelase Gilgamesi ja Enkidu tülidest leppimistest, katsetest surematuks saada. Imerohtu otsides ja saades kätte, võttis selle endale mao ja Gilgamesi lootus purunes.
Suuremates pühamutes oli nii templeid kui ka altareid mitu. Peamised rituaalid toimusid vabas õhus templi lähedal, kuhu võis minna igaüks. Templite ehitamine otsustati polises ühiselt, sest see oli linnriikide silmapaistvaim ehitis. Need näitasid poliste jõukust ja võimsust, samas pidi andma neile taevase kaitse. Iga pühamu kuulus mõnele kindlale jumalale ning linna peatempel oli pühendatud linna tähtsaimale kaitsejumalale. Hoovi tagaolevasse templihoonesse said vaid preestrid ja templiteenijad. SURMAJÄRGSUS Kreeklased ei pannud erilist rõhku elule pärast surma ning arvasid, et peale surma lähevad nad allmaailma Hadese juurde, mille väraval valvas kolme peaga koer nimega Kerberos. Ta lasi hinged allmaailma ning sellest polnud pääsu. Kuna kreeklased ei uskunud elu pärast surma, siis pidid karistused inimest tabama juba eluajal või minevat need pärandusena edasi patustaja järglastele. Algul arvati, et inimese saatus peale
horisontaaljoont laubal. Austatakse igal pool Indias. Saktism- emajumalanna austamine, sageli Parvati. Sakti- ürgjõud. Brahma- loojajumal. Naiskaasa on Sarasvati- teadmiste ja kunsti jumalanna. Veel jumalaid ; Hanuman- ahvjumal, Kama- armastuse jumal. KULTUS Hindu ei kuulu ühtegi kogudusse, oma jumalaid austatakse kõige sagedamini kodus, sinna on püstitatud altar. Regulaarseid jumalateenistusi ei ole. Templeid on Indias väga palju. Need on lahti päev läbi ning braahmanid ja templiteenijad hoolitsevad sealsete jumalajukude ning ohverdamisaltarite eest. Kõige sagedamini ohverdatakse lilli, puuvilju ning raha. Mittehindusid templitesse sisse ei lubata. Templite juurde kuuluvad ka devadasid- jumalate teenijannad. Iga hindu unistuseks on käia vähemalt kord elus palverännakul pühas linnas Varanasi-s Ganges-e ääres. Seal vabanetakse karma-võlgadest. Pestakse kõrvu, nina ja suud- need on nn avaused, kust ebapuhtus võib sisse pääseda.
horisontaaljoont laubal 11.2 Hinduismi usuline praktika Puudža- jumalateenistuse üldnimetus On templipuudžad, laiendatud puudža (suured pidustused) Hindud ei kuulu ühtegi kogudusse. Oma jumalaid austatakse kõige sagedamin kodus, kuhu on püstitatud ka altar Templeid on indias väga palju Nt. Varanasis on ~1500 templit Templid on ka igas külas Regulaarseid jumalateenistusi ei peeta. Templid on lahti päev läbi ning preestrid ja templiteenijad hoolitsevad sealsete jumalakujude ning ohverdamisaltarite ees. Kõige sagedamini ohverdatakse lilli, puuvilju, võid, riisi. Templite juurde kuuluvad ka devadasid (jumalate teenijannad) . nad on „abielus“ templi jumalaga. On haritud. Võtavad osa puudžadest, tantsivad, laulavad, osutavad preestritele seksteenuseid Iga hindu unistuseks on käia vähemalt kord elus palverännakul Varanas. Linn asub Gangese jõe ääres ja on hindude jaoks kõige püham koht
mitu pühamut eri jumalatele. Kahte tüüpi templid, mõlemad said alguse Sumeri ajajärgul. Kõrgustesse pürgivad astmiktemplid ehk tsikuraadid. Kuid levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Altaril keset templiõue, kuhu pääses ka rahvas, ohverdati jumalale loomi, see oli oluliseim rituaal. Hoovi taga paiknevas templihoones, kus hoiti Jumala kuju, võisid siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Surmajärgsus- Pöörati tähelepanu eeskätt elule enne surma. Sellegipoolest on teada, et surma kardeti ja sellele järgnevast ei oodatud head. Ees ootas rõõmutu oleskelu sünges allilmas, kuhu pääses läbi värvate või paadiga üle allmaailmajõe. Teadus- Mesopotaamias nagu Egiptuseski oli teadus eelkõige rarvilike teadmiste ja võtete kogum. Teoreetilisi üldistusi ei tehtud. Sai alguse Sumeri perioodil; saavutas oma haripunkti alles Uus- Babüloonia riigi ajal
linnad tavaliselt mitu pühamut eri jumalatele. Kahte tüüpi templid, mõlemad said alguse Sumeri ajajärhul. Kõrgustesse pürivad astmiktemplid ehk tsikuraadid. Kuid levinud olid ka madalamad, mitme siseõuega templikompleksid. Altaril keset templiõue, kuhu pääses ka rahvas, ohverdati jumalale loomi, see oli oluliseim rituaal. Hoovi taga paiknevas templihoones, kus hoiti Jumala kuju, võisid siseneda vaid preestrid ja templiteenijad. Erinevused: ehituses. Kiri: Egiptus: kujunes umbes ühel ajal tsivilsatsiooni esletõusuga IV ja III aastatuhande vahetusel eKr. Egiptuse kirjamärgid on hieroglüüfid. Tõenäoliselt piltkirjast arenenud. Enamik hieroglüüfe tähistas ühel ajal mõisteid ja häälikute kombinatsioone. Kasutusel ligi 1000 hieroglüüfi. Mesopotaamia: Sumerite poolt kasutusele võetud kiilkiri. Sai nimetuse selle järgi, et pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga, millel oli kiilukujuline ots
annaabi.ee 
