Hallmalm Põhiline valumaterjal ehituses on hallmalm. Selest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, hoobi, hoo- ja rihmarattaid, kandureid jms. Mehhaanilised omadused sõltuvad struktuurist, see oleneb omakorda keemilisest koostisest, jahtumistingimustest ja modifitseerimisest. Termiliselt töödeldakse hallmalmi harva, kuid viimasel ajal teda legeeritakse. Tempermalm Tempermalmist detailide toorikuid saadakse ainult valamise teel. Saamiseks lõõmutatakse pikka aega valgemalmist valandeid ; tulemusena tekkib pesajas grafiit. Teiste malmidega võrreldes on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Tempermalm on hallmalmiga võrreldesvastupidavam staatilisele ja eriti dünaamilisele koormusele. Teda tarvitatakse peamiselt põllumajandus-, masina-, ja autotööstuses.
Kuidas me küll malmi metalse põhimassi struktuuri ei tugevdaks, grafiidi libled eraldavad siiski endiselt tugevdatud metalli terasid üksteisest ja hallmalmist valandite tugevuse olulist suurenemist ei ole võimalik saavutada. Masinaehitustehaste praktikas kasutatakse malmvalandite karastamist vähe, ja kui seda tehakse, siis mitte tugevuse, vaid kõvaduse suurendamiseks. Tempermalmi termiline töötlemine Tempermalmi saadakse valgemalmist. Tempermalmist valandite tootmine koosneb kahest põhioperatsioonist: 1) valandi saamine valgemalmist ja 2) valandite lõõmutamine valgemalmi tsementiidi lagundamise eesmärgil. Et valamisel tekiks valgemalm, kasutatakse valamiseks väikese ränisisaldusega malmi. Suurema ränisisalduse korral võib valamisel tekkida hallmalmi struktuur ja hallmalmi tempermalmiks muuta ei ole üldse võimalik. Tempermalmi 1õõmutatakse järgmiselt. Valgemalmist valandid paigutatakse teras- või
mitmesuguste sooladega,seejuures ise hävides.seda protsessi nimetatakse korrosiooniks ehk roostetamiseks. Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks.Kuna mustad metallid on suure tugevuse,jäikuse ning suhteliselt madala hinnaga kasutatakse neid üsna laialdaselt.Masinaehituse põhiline valumaterjal on hallmalm.Sellest valatakse tööpinkide sänge,keredetaile,kandureid,hoo- ja rihmarattaid ning hoobi.Samuti saadakse ainult valamise teel tempermalmist detailide toorikuid.Tempermalmil on võrreldes teiste malmidega suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks millele mõjub löökkoormus.suure kõvadusega,habras ning halvasti lõiketöödeldav on valgemalm. Teda kasutatakse detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agresiivsetes keskkondades. Teras on põhiliselt raua ja süsiniku baasil moodustatud sulam,mille süsiniku sisaldus on alla 2.14% .Malmides on süsiniku sisaldus üle selle
[7] 6 2. MUSTAD METALLID Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Hallmalm on masinaehituses põhiline materjal. Sellest valatakse tööpinkide detaile, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades. Teras
Toodang......................................................................lk 7 Rakendused................................................................lk 8 Ettevaatusabinõud.......................................................lk 8 Kasutatud kirjandus.....................................................lk 9 Terbium Terbium (hääldatakse / trbim /, ter-bee-m) on keemiline element, sümboliga tuberkuloosi ja järjenumbri 65. See on hõbedane-valge haruldaste muldmetallide metall, mis on tempermalmist, plastilised ja piisavalt pehme, et lõigatakse noaga. Vaata hõbedane-valge haruldaste muldmetallide metall, mis on tempermalmist, PLASTILINE ja piisavalt pehme, et lõigatakse noaga. Terbium on kunagi leitud looduses vaba osa, kuid see sisaldub palju mineraale, sealhulgas cerite, Gadoliniit, Monazite, xenotime ja euxenite. Terbium on kunagi leitud looduses vaba osa, Kuid see sisaldub Palju mineraale, sealhulgas cerite, Gadoliniit, Monatsiit, xenotime ja euxenite.
Kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmidel on head mehaanilised omadused, kuid vajadus valandeid pikka aega lõõmutada (30...40 tundi ja isegi rohkem) teeb tehnoloogilise protsessi keerukaks ja malmi kalliks. See on termpermalmide suurim puudus. Tavaliselt valmistatakse tempermalmist valandeid seinapaksusega kuni 30...40 mm. Tänapäeval leiavad tempermalmide asemel kasutamist üha enam sulametalli otsemodifitseerimise teel saadud keragrafiidiga malmid. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. 7 2. Malmi kasutamine 2.1 Toidunõude valmistamine
metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades (hammasrattad, torud). · Hall malm Hall malm on masinaehituses põhiline valumaterjal. Selest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. 2 · Tempermalm - Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. · Eriomadustega malm - Vastutusrikkamate masinaosade korral (vänt- ja jaotusvõllid, hammasrattad, kepsud jms.) kasutatakse aga keragrafiitmalmi ning dünaamilisel koormusel töötavate põllumasinate ja autode osade tarvis ka tempermalmi
Malmi võib vaadelda terasena, milles esinevat grafiiti võib käsitleda kui pragusid. Sel juhul sõltuvad mehaanilised omadused grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tempermalmi vajalik lähtestruktuur kindlustatakse keemilise koostise ja jahtumiskiiruse õige valikuga. Keemilise koostise määramisel tuleb arvestada ka valuomadustega, kuna tempermalmist valandid on suhteliselt õhukeseseinalised ning vorm täitub sulametalliga raskelt. Keragrafiitmalmi teket soodustab eelkõige erilisandite-modifikaatorite sisseviimine sulamalmi. Enamikel juhtudel kasutatakse modifitseerimiseks magneesiumirikkaid lisasulameid. 2.2 Kodutöö. Terase termotöötlus 1. C=0,7; st C0,8, tegemist on alaeutektoidterasega. Eelkõige on tegemist konstruktsiooniterasega, mis peale kroomi sisaldab veel ka teisi legeerivaid
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KULD Referaat Sissejuhatus: Kuld on keemiline element järgmine tähis Au (ladina: Aurum) ja aatomnumbritega 79. See on väga nõutud pärast väärismetalli, millel on kasutatud kui raha, mis on laos väärtus, mis ehteid, mis skulptuur ja kaunistamiseks algusest ülestähendatud ajaloos. Metalli esineb kamakad või terade kaljud, mis veenides ja alluviaalsete hoiused. Kuld on tihe, pehme, läikiv ja kõige tempermalmist ja plastsed puhaste metallisulamite teada. Puhas kuld on eredat kollast värvi traditsiooniliselt peetakse atraktiivseks. Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik LääneAafrikas, 1235
Kinnisvara omanik, korrashoidja ja kasutajad 3. Milles seisneb ehitiste ja tehnosüsteemide tehniline hooldamine? On regulaarne töökirjeldustega tööde kompleks selleks, et sälilitada ja/või taastatada kinnistul paiknevaid ehitised ettenähtud seisundisse muutmatama kasutusotstarvvet KESKKÜTTESÜSTEEMIDE EHITUS 1. Terastorude ühendamise moodused. - Gaasi - Keevis - Tõmmatud(õmblusteta) Ühendamiseks kasutatakse tempermalmist või vasesulamist liitmike 2. Plasttorude ühendamise moodused. - Keermes - Press - Liim - Keevis Liitmikud metallid, valgest vasest Keevituse ja liimimse korral plastist nagu toru ise 3. Millistele nõuetele peavad vastama keskküttesüsteemides kasutatavad plasttorud? Euroopa standartitele 12318-1, 12319-1 4. Mida jälgida kuulventiilide kasutamisel?
sulatamisel tekivad oksiidid legeerivad elemendid põlevad välja ja muutub termo töötlus seda saab vältida elektroodide ja keevitus reziimi valikuga,elektroodide valikul tuleb kasutada tootjate katalooge kõrge kvaliteedilise õmbluse saamiseks ja pragude tekke vältimiseks kuumutatakse detailid ette 200-350c.Pärast keevitamist kuumutatakse detailid ahjus kuni 700c ja jahutatakse seejärel koos ahjuga. Malmi keevitamine Auto detaile valmistatakse hall ja tempermalmist,hall malmist võivad olla valatud kere detailid samuti mootoriplokk,sidurikoda ja käigukasti karter,tempermalmist võivad olla diferentsiaali karb rattarummud ja vedru kandurid,malmi on raske keevitada sest 1.keevitamisel süsinik põleb välja tekitades hulgaliselt gaase mis jahtumisel muudavad õmbluse poorseks seega eba tihedaks ja nõrgaks 2.sulamalmi kiirel jahtumisel malm valgeneb valge malm on aga nii kõva ja rabe et seda ei saa lõikeriistaga töödelda ning
Mustad metallid jagunevad omakorda malmideks ja terasteks. Värvilised metallid, mida kasutatakse masinaehituses, jagunevad põhiliselt vasesulamiteks ja kergsulamiteks. Mustad metallid Musti metalle kasutatakse nende suure tugevuse ja jäikuse ning suhteliselt madala hinna tõttu väga laialdaselt. Hallmalm on masinaehituses põhiline valumaterjal. Selest valatakse tööpinkide sänge, mitmesuguseid keredetaile, kandureid, hoo- ja rihmarattaid, hoobi jms. Tempermalmist detailide toorikuid saadakse samuti ainult valamise teel. Võrreldes teiste malmidega on tempermalmil suurem löögitugevus ning teda kasutatakse detailide valmistamiseks milledele mõjub mõningane (juhuslik) löökkoormus. Valgemalm on suure kõvadusega, habras ning halvasti lõiketöödeldav metall. Teda kasutatakse niisuguste detailide valmistamiseks, mis peavad olema kulumiskindlad või töötavad agressiivsetes keskkondades.
Näiteks võivad automootori nukkvõlli nukid olla valgendatud malmist. Struktuurilt (faasidiagrammi järgi) jagunevad valgemalmid kolme rühma: 1) eutektoidsed, C=4,3%, struktuur Le; 2) alaeutektoidsed, C<4,5%, struktuur Le+P+T"; 3) üleeutektoidsed, C>4,3%, struktuur Le+T. Tabel 1.23. Malmid Tempermalm Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe- Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisaldusega 2,2...3,0% ja ränisisaldusega 0,7...1,5% kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse pikka aega temperatuuril 950...1050 °C. Nendel temperatuuridel koosneb malmi struktuur austeniidist ja tsementiidist. Viimane laguneb pikaajalisel seisutamisel ja tekib vaba süsinik grafiit. Kuna siin on iseärasuseks grafiidi tekkimine tardolekus, siis on tal ka iseloomulik kuju pesajas (sele 1.38c). Sellist grafiiti nimetatakse ka lõõmutussüsinikuks ja
tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Metallide termiline töötlemine Lõõmutamine - nim niisugust termilist töötlust kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest teatud temperatuurini. Hoitakse sellel temperatuuril kuni materjal on kogu ristlõike ulatuses kuumenenud ja jahutatakse seejärel koos ahjuga maha. Madalalt legeeritud terastel jahtumiskiirus 30...50C/h. See aitab
Vastavalt sellele nimetatakse malmi perliit-, ferriitperliit- või ferriithallmalmiks. Suurima tugevusega on perliithallmalm (nimetatakse ka kvaliteetmalmiks). Kõigi libleja grafiidiga hallmalmide plastsus (sitkus) on aga väga väike katkevenivus ei ületa 0,5%. 22) Tempelmalmid ja nende omadused. Kasutamine. Tempermalm Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe-Fe 3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisaldusega 2,2...3,0% ja ränisisaldusega 0,7...1,5% kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse pikka aega temperatuuril 950...1050 °C. Nendel temperatuuridel koosneb malmi struktuur austeniidist ja tsementiidist. Viimane laguneb pikaajalisel seisutamisel ja tekib vaba süsinik grafiit. Kuna siin on iseärasuseks grafiidi tekkimine tardolekus, siis on tal ka iseloomulik kuju pesajas (sele 1.38c). Sellist grafiiti nimetatakse ka
kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Temperamalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Lõõmutamine. Lõõmutamiseks nim niisugust termilist töötlust kus materjali kuumutatakse vastavalt süsiniku sisaldusest teatud temperatuurini. Hoitakse sellel temperatuuril kuni materjal on kogu ristlõike ulatuses kuumenenud ja jahutatakse seejärel koos ahjuga maha. Madalalt legeeritud terastel jahtumiskiirus 30...50C/h. See aitab parandada materjali lõike
Malmvalandite saamiseks peab sulametalli enne valuvormi valamist modifitseerima (0,03…0,08% magneesiumi lisamisega). Eurostandarti puhul lisaks tõmbetugevusele N/mm2 näidatakse ka katkevenivust A %-des. Euroopa (EN 1563) GJS-300-18 Saksa (DIN 1693) GGG .. Soome (SFS 2113) GRP … Tempermalmil (sepistatav- vplastilisem kui tavaline) on helbekujulised grafiidi osakesed – kerajas grafiit. Tempermalmist valandeid toodetakse valgemalmi valandeist lõõmutamise teel. Vastavalt lõõmutuskeskkonnale eristatakse a)must tempermalmi – ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel, b) valge tempermalm – perliidstruktuuriga, saadakse oksüdeerivas keskkonnas (rauamaak) lõõmutamisel EN 1562 GJMB-400-2 (must) EN 1562 GJMW-…-.. (valge) DIN 1692 GTS ..-.. DIN 1692 GTW ..-.. SFS 2325 GRT..
Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav FeFe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisaldusega 2,2…3,0% ja ränisisaldusega 0,7…1,5% kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks.. Nii tempermalm kui ka keragrafiidiga malm on suhteliselt sitked (vastupidavad löökkoormustele), mistõttu neid kasutatakse selliste valandite valmistamiseks, mis
struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog- Tempermalm selt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe- või perliit. Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisal- Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi dusega 2,2…3,0% ja ränisisaldusega 0,7…1,5% tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste oma- Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et dustega. valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse pikka aega temperatuuril 950…1050 °C. Nendel Keragrafiidiga malmide plastsus (katkeveni-
on minimaalne tõmbetugevus 400N/ mm 2 ja katkevenius 18%. Malmi GJS-900-2 tõmbetugevus on 900 N/ mm 2 , katkevenivus 2%. Keragrafiitmalmide puhul kasutatakse samuti vajadusel margitähistust kõvaduse järgi, näiteks EN-GJS-HB230 on keragrafiimalm Brinelli kõvadusega 230. Keragrafiitmalmide ettenähtud tõmbetugevus on 350-900 N/ mm 2 , mille suurendamisel katkevenivus väheneb 22-2%. Tempermalmil on helbekujulised grafiidi osakesed – pesajas grafiit. Tempermalmist valandeid toodetakse valgemalmist valandeid lõõmutamise teel. Vastavalt lõõmutuskeskkonnale eristatakse: a) Musta südamega ehk must tempermalm, mis on põhiliselt ferriitstruktuuriga ja saadakse neutraalses keskkonnas lõõmutamisel (mittesüsinikärastuslõõmutatud tempermalm); b) Valge südamega ehk valge tempermalm, mis on põhiliselt
Selel 1.38b on näha grafiidiosakeste tüüpi- Tempermalm line kuju keragrafiidiga malmis. Metalse põhimassi Valgemalmide struktuuri kujunemine on jälgitav Fe- struktuur võib olla keraja grafiidiga malmil analoog- Fe3C faasidiagrammil. Valgemalmi süsinikusisal- selt liblegrafiidiga malmiga kas ferriit, ferriit+perliit dusega 2,2...3,0% ja ränisisaldusega 0,7...1,5% või perliit. kasutatakse tempermalmist valandite tootmiseks. Keragrafiit nõrgestab metalset põhimassi Vastav tehnoloogiline protsess seisneb selles, et tunduvalt vähem kui pesaline või libleline ja seetõttu valgemalmi struktuuriga valandeid lõõmutatakse on keragrafiidiga malmid heade mehaaniliste oma- pikka aega temperatuuril 950...1050 °C. Nendel dustega. temperatuuridel koosneb malmi struktuur auste-
kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani. Elektrotehniline teras sisaldab 4% räni, permalloi sisaldab 50% või isegi rohkem niklit. Pehmetest
kristalliseerumise tsentrid ning grafiit omab keeruka kuju. Niisugusel malmil on suur tugevus. Kõrgtugevast malmist võib valada väntvõlle, nukkvõlle, hammasrattaid jne. Tempermalm kui valgest malmist valandeid kuumutada, siis valges malmis olev süsinik muutub perajaks grafiidiks. Kui kuumutamine toimub liiva sees, siis tempermalmi murdepind on valge. Kui aga pannakse musta rauaoksiidipurusse, siis saadakse must murdepind. Tempermalmist valmistatakse sanitaartehnikas kasutatavaid ühendusdetaile ja masinate keresid. Magnetmaterjalid Peaaegu kõik magnetmaterjalid sisaldavad rauda (Fe). Magnetmaterjale liigitatakse pehmeteks ja kõvadeks. Pehmed magnetmaterjalid on suure magnetilise läbitavusega aga nendest ei saa valmistada püsimagneteid. Pehmed magnetmaterjalid sisaldavad põhiliselt rauda, räni, mangaani. Elektrotehniline teras sisaldab 4% räni, permalloi sisaldab 50% või isegi rohkem niklit. Pehmetest
annaabi.ee 
