Tallinna Arte Gümnaasium Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad Referaat Triin Jürisson 11A Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige (1724). Sündis Hanseaticas. Fahrenheit'ide pere oli kaupmeeste pere, kes olid elanud varem mitmes...
...............................................................................................6 Celsiuse skaala.....................................................................................................................6 Kelvini skaala.......................................................................................................................7 Rankini skaala......................................................................................................................8 Temperatuuriskaalade omavahelised seosed .....................................................8 Vee keemistemperatuurid erinevatel skaaladel normaaltingimustes...........................8 Kasutatud allikad ................................................................................................................9 2 Sissejuhatus
Tahkistes molekuild võnguvad kindlate tasakaalusasendite ümber Vedelikes toimub lisaks võnkumisele veel hüppeline edasiliikumine ja põrkumine naabermolekulidega Gaasides liiguvad molekulid pidelvalt ja kaootiliselt, põrkudes teiste molekulidega Temperatuuriskaalad Celsiuse skaala Fahrenheiti skaala Absoluutne temperatuuriskaala ehk Kelvini skaala Rankine´i skaala Reaumuri skaala Seosed temperatuuriskaalade vahel CK o K oC T=tc + 273K tc=T-273 oC C oF o o F oC tf= 32oF + 9/5 * tc tc= (tf 32) * 5/9 oC Kodune ülesanne Mis temperatuuri korral näitab termomeeter nii Fahrenheitides kui Celsiustes sama näita Vastus : -40 Rõhk Füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur jõud mõjub risti ühele pinnaühikule P= F/S
Ruutkeskmine kiirus on tihedasti seotud absoluutse (ehk Kelvini) temperatuuriga: II m(v ) 2 T= 3k II m (v ) 2 Et ühe molekuli keskmine kineetiline energia on , siis Boltzmanni 2 konstant seob omavahel molekulide soojusliikumise kineetilise energia ja absoluutse (Kelvini) temperatuuri. Kelvini ja Celsiuse temperatuuriskaalade vahel valitsevad järgmised seosed: 0°K = - 273.15°C 0°C = 273.15°K Fahrenheiti skaala: 0 F = - 18 C 0 C = 32 F Umbkaudne valem, mis seob omavahel Fahrenheiti ja Celsiuse skaalasid: tF = 1.8 tC + 32
· Sõltuvusained ja nende tarbimine meie koolis · GMO · Imetajate kloonimine · Ökoloogiline jalajälg · Embrüosiirdamine ja viljastamine · Looduskaitseprobleemid ja nende lahendamise võimalused · Rae valla rahvastiku muutused · Loodushoid Rae vallas · Loodusteadusliku maailmapildi kujunemine. ( Ajalooline lähenemine, tänapäevane seisukoht) · Müra. (Müra mõõtmised ja mõju inimesele) · Temperatuur ja kliima. (Temperatuuri mõõtmised, temperatuuriskaalade erinevused) · Jüri Gümnaasiumi lõpetajate riigieksamite tulemuste statistiline analüüs · Kuldlõige igapäevases elus ja looduses · Microsoft Office ja OpenOffice erinevuste ja võimaluste uurimine Mõisted Eesmärk näitab, milleni tahetakse lõpuks välja jõuda Ülesanded vahendid, teed, viisid, kuidas eesmärgile jõutakse Hüpotees teaduslik oletus, kui üks probleemi võimalik lahendus Meetod pakuvad meile juhise, kuidas esitada
5) Avogadro arv 6)Molaarmass 7) konsentratsioon n Ideaalgaas gaas, mille molekulide vahel vastastikmõju puudub. Ideaalse gaaasi poolt anuma seintele avaldatav rõhk on võrdeline molekulide keskmise kineetilise energiaga. Gaaside kineetilise teooria põhivõrrand: Temperatuur molekulide soojusliikumise keskmise kineetilise energia näitaja. Absoluutne temperatuur T- väljendab otseselt molekulide kaootilise liikumise ehk soojusliikumise intensiivsust. Seos Kelvini ja Celsiuse temperatuuriskaalade vahel T(K) =T (°C)+273 Gaasi olekuparameetrid : 1)Rõhk 2)Ruumala 3)Temperatuur Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Mendelejevi-Clapeyroni võrrand)- võrrand, mis seob kõik kolm parameetrit. Isoprotsessid: · p= const isobaariline protsess · V= const isokooriline protsess · T= const - isotermiline protsess Boile'i-Mariotte'i protsess (isotermiline protsess)- Antud gaasi kogusega toimuval isotermilisel protsessil on gaasi rõhu ja ruumala korrutis jääv. pV= const
Põlevkivienergeetika on küll madala kütteväärtusega, kuid tekitab muude kütustega võrreldes märksa suuremat keskkonnakahju. [3] Uurija leiab, et antud fakt on üheks mõjutajaks Jõgeva õhutemperatuuride tõusmisel. TEOREETILINE TAUST [1] 1. 1 Õhutemperatuur Temperatuur on keha soojusaste. Õhutemperatuur on õhu kui loodusliku keha soojusaste. Soojusasted mõõdetakse kraadides, kuid erinevate temperatuuriskaalade kraadide pikkus on erinev. Praegu on kasutusel mitu temperatuuriskaalat. Kõige levinum on Celsiuse skaala. 1742. aastal võttis Rootsi füüsik Andres Celsius kasutusele 100-kraadise temperatuuriskaala, mille püsipunktideks olid jää sulamistemperatuur (100°) ja vee keemistemperatuur (0°). Hiljem pöörati tuntud loodusteadlase C. Linne`i soovitusel skaala ümber, vee keemispunkti tähistati 100°-ga ja jää sulamispunkti 0°-ga. Nii püsib see skaala muutusteta tänapäevani.
Valemist (5.4) tuleb välja põhimõttelise tähtsusega järeldus: et gaasi rõhk on põhimõtteliselt positiivne suurus, siis ei saa ka absoluutne temperatuur olla negatiivne. Temperatuuri minimaalne võimalik väärtus on null, siis on ka rõhk null, seega siis molekulid ei põrku enam anuma seinaga, st. molekulid ei liigu. Sulavasse jäässe asetatud gaasitermomeeter näitab rõhku ps , seega Ts = 273,15 K. Siit tuleneb Celsiuse ja Kelvini temperatuuriskaalade vaheline seos: T = t +Ts . 5.3. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Isoprotsessid gaasis. Kelvini skaalas mõõdetud temperatuur on võrdeline ideaalse gaasi rõhuga (valem (5.3)), rõhk on aga gaaside kineetilise teooria põhivõrrandi (5.1) alusel võrdeline molekulide kaootilise liikumise keskmise kineetilise energiaga. Võttes valemist (5.1) kaasa ka arvulise teguri, võime kirjutada: 2 Ek = k T
Psühholoogia alused 90 Äsjanimetatud Celsiuse skaala tekitab ka probleeme, kuna ta pole ainus temperatuuri mõõtmiseks kasutatav skaala. Temaga paralleelselt kasutatakse Fahrenheit'i skaalat, kus 100 -ks on jaotatud lume ja salmiaagi segu temperatuuri ning inimese normaalse kehatemperatuuri vaheline vahemik. Varem oli kasutusel ka kolmas, Reaumuri skaala. Erinevate temperatuuriskaalade seostamine Skaala nimetus Tähis Jää sulamine Kehatemperatuur Vee keemine o Celsiuse skaala C 0 37 100 o Fahrenheit'i skaala F 32 100 212 o Reaumuri skaala R 0 29,6 80 o
annaabi.ee 
