läbi meeleelundite(näiteks silmad, kõrvad, ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid nahas), mis muudavad füüsikalised stiimulid närviimpulssideks[1]. Meeleelundite poolt vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele. Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine,kompimine, haistmine ja maitsmine. Meeli on kindlasti rohkem – valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon[2]. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv. Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt. joonist "Taju ja meelelise infomaatsioonitöötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud
nende nimetused jne.) Meeleelund on valdavalt anatoomiaalane mõiste ja kätkeb endas anatoomilisi struktuure, mis on kohastunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks. Klassikaliselt eristatakse järgmisi meeli: nägemismeel (silm) kuulmismeel (kõrv), haistmismeel (ninaõõne haistmispiirkond), maitsmismeel (keele maitsmispungad) kompimismeel, valu ja temperatuurimeel (nahk). kinestees (lihased) tasakaal (kõrva sisene meeleelund) Funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb meelesüsteem kolmest osast: sensorist ehk retseptorist, aferentsetest juhteteedest ning kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest. Nägemismeel- Valgus siseneb silma läbi läätse ja silma sees oleval reetinal olevad valgustundlikud retseptorid võtavad vastu valgussignaali. Retseptoritel on võimekus
Ülejäänud maitsed moodustuvad nende maitsete segunemisel. Kompimine - Reageerivad puudutusele või survele. Kompimiselundeiks on nahk, kombitsad, tundlad ja teised kompimisega tegelevad elundid. Kompimiselundeina talitlevad eelkõige need kehaosad, kus on rohkesti komperetseptoreid, näiteks inimesel on sellisteks piirkondadeks keel, sõrmeotsad, huuled, ka jalatallad. Messneri kehakeste abil , neid on eriti palju sõrmeotstes Temperatuurimeel - Ärritust võtavad vastu Ruffini lõpmed ja Krause kehakesed. Ei asu ainult nahas, vaid ka teistes kohtades, nt suuõõne limaskestas ja kõõlustes. Temperatuurimeele abil inimene palavuse korral higistab. Lihasmeel - Lihasmeele sensorid, mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta, on lihasekääv ja Golgi kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraktiilsete kiudude vahel ja on nendega paralleelselt ühendatud.
Sensoorne intensiivsus Sensoorse kodeerimise teooriad: 1. Spetsiifilisusteooria (Müller) 2. Mustriteooria Sensoorne adaptatsioon - neuraalse ergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel. Mis on meelte töös erinevat? Meelelundite ehitus ja asukoht; Retseptorid - Stiimuli “energia” tüüp ; Juhteteed retseptorist-ajju; Infot “vastu võtvad” ajupiirkonnad. Ülevaade meelte tööst: 1. Tasakaalumeel 2. Kinestees (kinesteesia) 3. Puutetundlikkus, valu ja temperatuurimeel 4. Haistmine 5. Maitsemeel 1. Tasakaalumeel - Lineaarkiirendus, (raskusjõu muutumine) – aktiveeruvad tasakaaluelundi esiku tähnielunditel karvarakud Nurkkiirendus, pöördliikumine – aktiveeruvad tasakaaluelundi poolringkanalites karvarakud Mõnikord võib edastatav info olla väär, kui enda tasakaalumeelt väliselt mõjustada, näiteks alkoholi tarbides. Vereringesse jõudnud alkohol difundeerub sisekõrva poolringkanalitesse
(RA-sensorid) väga kiiresti adapteeruvad (PC-sensor). Esimene meesl, mis arenema hakkab ja selle keskus on ajukoores. Naha mehhanosensorite histoloogia: SA-sensorid Merkeli rakud karvadega kaetud nahas sageli kogunenud sensorelundisse Ruffini kehakesed sügavamates nahakihtides RA-sensorid Meissneri kehakesed karvadega katmata piirkondades (nt sõrmeotstel ja huultel) karvafolliikulisensor karvadega kaetud piirkonnas PC-sensor Vateri-Pacini kehakesed 14. Temperatuurimeel Esineb kaks kvaliteeti külmameel ja soojameel. Nahas on spetsiifilised külma- ja soojapunktid. Temperatuuritundlikkus osaleb lisaks temperatuuritajule ka kehatemperatuuri teadvustamatult kulgevas reguleerimises. Termiline ärritamine, kaasa arvatud nendega kaasnevad vegetatiivsed Reaktsioonid, on afektiivse mõjuga nad võivad olla meeldiva või ebameeldiva varjundiga. 15. Lihasmeel Lihasmeele sensorid mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta on lihase
Naha ja propriosensoreilt saadud info alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje- kehataju. Dermatoom- naha piirkonna segment. Puutetundlikkuse häired. Kui seljaaju on kahjustunud kogu ristlõike ulatuses, lakkavad kõik motoorsed ja sensoorsed funktsioonid allpool vigastust. Seljaaju ühepoolse kahjustuse korral esineb kahjustuse poolel lihast lõtv halvatus, veresooned laienenud. Kahjustusest vastaspoolel puudub valu, temperatuuritundlikkus kõikides dermatoomides. 14. Temperatuurimeel. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma, sooja ja valusensorid. Külmasensoriteks on spetsiifilised närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa. Erutuse juhtimise kiirus on 20m/s. Neid on 3-10x rohkem, kui soojasensoreid. Soojasensorid juhivad c-tüüpi närvikiudude kaudu erutust 0,5-3m/s. T- muutus10 kraadi järgi muudab enam kui 2x keemiliste reaktsioonide kiirust. Termosensorite ärritamisel
annaabi.ee 
