tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele. Nende aistingute tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- ehk puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes. Puuteaistingud on väga olulised mitme elukutse puhul kirurgidele, viiuldajatele jne. Pimedatl on aga peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteisitingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu ja temperatuuriaistingud. 6 Kokkuvõte Inimesel on viis põhilist meelt. Nendeks on nägemismeel, kuulmismeel, kompimismeel, haistmismeel ja maitsmismeel. Silmadega me näeme ümbritsevat maailma. Kõrvadega me kuuleme üksteist ning kuulmine on üks põhilistest suhtlemisvahendeid, kuna me kuuleme kõrvadega, mida teine ütleb. Kompimismeel on eriti tähtis just pimedatel. Kompimisega me tajume eseme suurust ja kuju.
Kompimis- ehk puuteaisting tekib, kui mingi ärritaja mõjub vastavatele nahas, lihastes ja liigestes asuvatele retseptoritele. Nende aistingute tugevus sõltub retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- ehk puuteretseptoreid sõrmeotstes, huultes ja keeles. Puuteaistingud on olulised mõne elukutse puhul. Pimedatel on peale kuulmise tähtsaim kompmine kuidas tunnetada asju.Puuteaistingutele lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. 5 7 Kuulmine Helide tajumine, võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel ning teha kindlaks heliallika asukoht ja liikumine ruumis. Kuulmiselundid on suure tundlikkuse ja kiire reageerimise tõttu võimelised vastu võtma ja eristama rohket informatsiooni. Kuulmiselundi ja närvikeskuste koostalitlus võimaldab loomadel kasutada
retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid). Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus). Puuteaistingud on väga olulised kirurgidele, viiuldajatele. Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi. Ärrituse minimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuses alumiseks absoluutseks läveks. Nt kuulmise alumine absoluutne lävi on 16 Hz (alla selle võnkesagedusi me ei kuule)
retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid). Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus). Puuteaistingud on väga olulised kirurgidele, viiuldajatele. Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi. Ärrituse minimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuses alumiseks absoluutseks läveks. Nt kuulmise alumine absoluutne lävi on 16 Hz (alla selle võnkesagedusi me ei kuule)
Maitsmismeel on oluline, kuna selle abil on võimalik hinnata toidu ja joogi kvaliteeti. 4. Haistmine - inimene suudab eristada tuhandeid lõhnu ning haistmismeele abil saab hinnata sissehingatava õhu kvaliteeti. Haistmisaistingud on tugevalt seotud emotsioonidega. 5. Kompimine ehk puudutamine - võimaldab kindlaks teha esemete kuju, suuruse, materjali jne. Puuteaistingutele lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. 64. Mis on taju? Taju ehk pertseptsioon on psühholoogias objektiivse tegelikkuse peegeldumine tesdvuses tervikliku meelelise , mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise.Filosoofias mõeldakse taju ehk meeltetaju all ümbritseva maailma teadvustamist meelte abil. 65. Mis on taju omadused? * Püsivus e. konstantsus inimene tajub objekti (voi selle omadusi) muutumatuna sõltumata sellest, et kontekst on muutunud. Näiteks tajume järve ikka veekoguna, olgu ta jääs või mitte
retseptoritele (puute-, temperatuuri- ja mehhanoretseptorid). Puutetundlikkuse tugevus sõltub suuresti retseptorite tihedusest. Kõige rohkem on kompe- e puuteretseptoreid sõrmeotstes, keeles ja huultes (illustreerib sensoorne homunkulus). Puuteaistingud on väga olulised kirurgidele, viiuldajatele. Pimedatel on peale kuulmise just kompimine üks tähtsamaid maailma tunnetamise viise. Puuteaistingule lisaks seostuvad nahatundlikkusega valu- ja temperatuuriaistingud. Aistingute põhidimensioonid ja üldseaduspärasused Aistingutel on neli põhidimensiooni: intensiivsus, kvaliteet, aeg ja ruum. Intensiivsus aistingu tekkeks on vaja, et ärritaja oleks küllalt tugev. Intensiivsusega on seotud kolm mõistet: tundlikkuse alumine ja ülemine absoluutne lävi ning eristuslävi. Ärrituse minimaalset toimivat tugevust nim tundlikkuses alumiseks absoluutseks läveks. Nt kuulmise alumine absoluutne lävi on 16 Hz (alla selle võnkesagedusi me ei kuule)
annaabi.ee 
