orienteerituse noortele, seisneb selles, et hetkel puuduvad neile mõeldud saated üldisest programmist peaaegu täielikult. Ometi, aga on 16-27 aastaseid inimesiEesti rahvastikust 21,7%, mis oleks märkimisväärne potentsiaalne auditoorium, kellele luua spetsiifilisemaid saateid (Eesti Noorsootöö Keskus, 2015). Seda enam, et ERR toob ka oma arengukavas välja, et nende eesmärgiks on kõnetada kõiki ühiskonnas esindatud gruppe ja temaatikaid (Eesti Rahvusringhääling, 2013). Kui vaadata näiteks ETV2 programmi, siis väga suures ülekaalus on lastesaated ning noored on selgelt tagaplaanile jäänud (Kava.ee, 2015). Arvan, et lastesaadete arvelt annaks noortesaadete vähemus viia omavahelisse proportsiooni ning siis täidaks ERR selgelt oma kohustusi ja eesmärke. Usun, et üheks põhjuseks, miks ERR pole noortele piisavalt palju tähelepanu pööranud, on
pöörab. Nii näiteks põhjustab ta novellis “Tiit Aaviksoo kolm elu” peategelase haigestumise ja tema metamorfoosi hoopis kellekski teiseks. Võib öelda, et loodus asetab küll paljud lood ajaliselt ja ruumiliselt sobivasse konteksti, kuid raamatus on ka mitmeid teisi läbivaid motiive, millest kõige läbikumavateks võiks siiski pidada uuestisünni, metamorfoosi ja loomalikele iniminstinktidele järele andmise temaatikaid. Üsna sügavalt käsitletakse ka sugudevahelisi (sageli puhtalt füüsilisi) suhteid, kuid seda pigem läbi erinevate tabavate metafooride, mis jätab jällegi hulgaliselt ruumi lugeja enda tõlgendustele. Novellide peategelastega juhtub hulgaliselt uskumatuid ja kohati isegi absurdsetena mõjuvaid juhtumisi. Enamus lugusid mõjuksid hästi asetatuna unenägude konteksti, kuid raamatus on sellistest ulmelistest juhtumistest saanud ebatõenäoline reaalsus.
lehte: eliidiks ja massiks. Ehkki Le Bon ei jaga oma käsitluses inimesi otseselt säärase määratluse järgi, viitab temagi eelnimetatud dualismile, kus mass otsib instinktiivselt liidrit, kes juhiks avalikku sfääri ja korraldaks süsteemi. Le Bon`i järgi ei ole mass suuteline eliidita eksisteerima: arutlema, kontrollima oma impulsse, arendama kultuuri (Hartmann 2007); säärast suhtumist eliidi vajalikkuse osas võiks pidada varasemas kirjanduses, mis käsitleb eliidi temaatikaid, valdavaks. Täpsema massi ja eliidi määratlusega tuleb välja Mosca, kes kirjeldab protsessi, kus igas ühiskonnas (olenemata selle arengutasemest) eristub kaks peamist klassi: valitsev ja valitsetav klass. Valitsev klass on alati väiksem, täidab poliitilist funktsiooni, monopoliseerib võimu ja naudib hüvesid, mida see endaga kaasa toob. Valitsetav klass on arvukam ja alluv. Siiski on suhe klasside vahel keerulisem kui esmapilgul paistab, sest ka valitseva klassi seast kerkivad
Õpiobjekt on mõeldud täiendavaks abimaterjaliks masinaehitusinseneride, tehnomaterjalide ja turunduse inseneride ning autoinseneride keevitusalases õppes vastavalt antud erialade ainekavadele. Õpiobjekt on suunatud järgmistele sihtrühmadele: · TTK mehaanikateaduskonna kaugõppe üliõpilased · TTK statsionaarõppe üliõpilased · täiend- ja ümberõppekursuslased, kes õpivad keevitustehnoloogia teooria ja praktika alaseid temaatikaid. Õpiobjekti eesmärgid on: · anda informatsiooni laiemalt keevitusliikidest ja nende olemusest; · anda teadmisi erinevate keevitusviiside tööasendite tähistamisest vastavalt euronormidele; · anda teadmisi keevisliidete tähistamisest tehnilistel joonistel vastavalt euronormidele; · anda kursuslastele võimalus aine omandamiseks neile sobivas tempos. Õpiobjekti läbi töötades:
sotsiaalne mõju ( reklaam), kogukonnad ( sõprukonnad), generatsiooni erinevused. Lugemine on sõltuv väga paljudest asjadest, lugemine on seotud võimuga (,,Kes ei oska lugeda, see saab tukast sugeda!", ´+ kohustuslik lugemisvara koolis. Tekstid väljendavad mingeid hoiakuid, nt. vastandusi ilus-inetu; mees-naine. LUGEJA ÜLESANNE : ON VARJATUD privilegeeritud hoiakud üles leida ja avalikustada. Viimastel aastakümnetel käsitletakse palju rahvuse ja rassiga seotud temaatikaid. Koloniaalne pärand on paratamatult Euroopas kultuuriloo üks osa. NT ,,Robinson Crusoe"- indiviid loob oma asunduse(riigi), Reede on sisuliselt tema ori. Kui varem loeti seda rmt-t kui põnevat seiklusjuttu, siis 21. sajandil vaadeldakse teisest seisukohast. Lugeja osaga seoses kujuneb mõiste ,,LÜNK"ehk LÕHE. MÕISTE LÜNK- lugemisel tekivad ,,häired" , kuna kõike täiesti ära ei seletata. Lugemise käigus nö. lugeja ,,täidab" ise need lüngad. Nt
mõjutab nende igapäevaelu ja tegin kõigi küsimuste analüüsi põhjal järeldused. Üldiselt mängivad kõik põhikooli õpilased mingil määral arvutimänge. Üllatusena tuli, et vastanud tüdrukutest mängivad arvutimänge nii paljud. Mängiti nii Online- kui ka üksikmängija mänge. Enam siiski Internetipõhiseid mänge, kuna tänapäeval on võimalik Internetis mängida miljoneid erinevaid arvutimänge. Mängitavate mängude temaatikaid nimetati lisaks olemasolevatele veelgi. Tüdrukute meeldisid enim strateegia- ja nuputamismängud ning poisid eelistasid pigem sõjateemalisi mänge. Üllatuslikult selgus, et paljud õpilased ei mängi mänge igapäevaselt. Tüdrukutest oli vaid 2, kes mängivad iga päev. Eeldasin, et õpilased hakkasid arvutimänge mängima sõbra soovitusel, kuid tuli välja, et õpilased alustasid mängimist hoopiski sellepärast, et neil oli väga igav. Vähesed alustasid
rääkima. See on otseses vastuolus klassitsismi mõttega, kus tavainimestest eriti ei räägitud. Voltaire kutsus üles mitte rääkima madalatest asjadest vaadatuna ülevalt, vaid just madalast vaatepunktist (rahvalikuma keele kasutusele võtmine). Kirjutanud palju raamatuid, kus pilk läheb idamaadesse, see on ka võõrandumise idee. Voltaire’le on omane idamaisus, eksootika, võõrandumine. Tema üks juhtivamaid temaatikaid on fanatism. Ta võitles selle vastu ja leidis, et fanaatilisus on halb. Voltaire’i looming läheb sajandi keskel pooleks. Varasemad mõtted saavad uue tõuke 1756ndal aastal (toimus Lissaboni maavärin, mille kohta ta kirjutab poeemi). Voltaire’il purunes siis usk maailma harmooniassa. Ta leidis, et maailm on suur disharmoonia ning jumalik ettehool ei päästa kedagi. Voltaire jätkab massiivselt kirjutamist, siinhulgas ka kirjanduskriitikat: näiteks „Arutlus