Tartu kutsehariduskeskus Arhitektuuri ajalugu Iseseisev töö Koostaja: Maksim Rõzov Juhendaja: Aita Kahha Grupp: LE208 Tartu 2011 Tartu Jaani kiri See on tellisehitis, rikkaliku terrakotaplastikaga, ainulaadne kogu Põhja-Euroopas, on kolmelööviline basiilika, dominandiks tugev neljatahuline torn. Kesklööv on ebareeglipärane, plaanis trapetsikujuline. Kooriruum on piklik, polügonaalse lõpmikuga. Kirikul on kolm sissepääsu - lõunas, põhjas ja läänes. Peasissepääsuks oli lääneküljel vimpergiga profileeritud perspektiivportaal.
Rootsi sõjad nurjasid need plaanid. Rootsi võimu ajal lagunes toomkirik edasi, kuid matusepaigana jäi see kasutusele kuni 18. sajandini 1760. aastatel lammutati kiriku kõrged kaksiktornid, kuna need hakkasid kindlustustööde tõttu kalduma. Samuti müüriti kinni toomkiriku peauks. 19. sajandi lõpus rajati toomkiriku põhjatorni veetorn 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. On tuntud oma kaksiktornide poolest. Tänapäeval on see Tartu Ülikooli ajaloomuuseum. Tornid on külastajatele avatud.
sajandiga. 5. Valige järgmiste Rooma objektide seast viis ning kirjeldage neid! (asukoht, kirjeldus, otstarve, millises seisus on tänapäeval). 10p Panteon, Forum Romanum, Constantinuse triumfikaar, Traianuse termid, Vesta tempel, Hadrianuse mausoleum, Caracalla termid, Traianuse sammas, Marcelluse teater 1)Panteon: Asub Vana-Roomas. Kõikidele Jumalatele pühendatud tempel. 2)Caracalla termid: asuvad roomas. Termid pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. Tellisehitis, kaetud marmorkattega. Mosaiik- ja kuldilustustega. 3)Vesta tempel: Vesta oli Vana-Rooma jumalanna, kes uskumuse kohaselt kaitses kodu, kodukollet ja perekonda. Vesta templis põles tuli, mis sümboliseeris jumalanna kohalolekut. Tuld valvasid Vesta neitsid. Iga aasta 1. märtsil tuld uuendati. Tuli põles templites kuni aastani 391, mil keiser Theodosius I keelas avaliku paganluse kummardamise. 4)Marcelluse teater: asub Roomas. Vana vabaõhu teater.
Tartu Toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis. Kirikuna pole see pärast Liivi sõda funktsioneerinud. Hoone aadress on Lossi 25. Toomkiriku ehitamist alustati tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal veerandil, selle täiendamist jätkati aga kuni 16. sajandi alguseni. Viimasena valmisid Toomkiriku tornid. Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik. 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. Toomkiriku uurimisel on enim tähelepanu pööratud hoonele, tunduvalt vähem aga arheoloogilisele leiumaterjalile. Viimast on hakatud enam arvestama alates 1990. aastatest. Alates sellest ajast on toomkirikus arheoloogilisi kaevamisi läbi viinud Romeo Metsallik, Heiki Valk, Arvi Haak ja Martin Malve. Viimastel kaevamistel 2008. aastal leiti kiriku põhjalöövist massiivne hauaplaat, mis pärineb tõenäoliselt 15. sajandist ja on ainus enam- vähem tervena säilinud toomkiriku hauaplaat.
Liivimaa linnades eriti rangelt.22 77 Kodres, K., (2005) Eesti kunsti ajalugu: 2 1520-1770, Tallinn; Tallinna Raamatutrükikoda 2222 Raam, V. (1996) Eesti arhitektuur: Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Tallinn; Valgus Joonis 0. Tartu raekoda baroki profaan Tartu praegune raekoda asub linna südames peaväljakul, kus juba keskajal oli asunud kahekorruseline kaaristuga tellisehitis, mis hävis 17. sajandi esimesel poole. 1688-1693. aastatel ehitati praegusele hoonele eelnenud kahekorruseline haritorniga raekoda, mis kannatas Põhjasõjas ning põles 1728. aastal. Praeguse raekoja ehitust alustati pärast 1775. aasta suurtulekahju 1782. aastal. Algprojekt valmis 1778. aastal, kuid nurgagivi pandi alles 2. juunil 17822. aastal. Raekoja ehitustellised toodi Kärknast ja Käreverest, katusekivid osteti von Pistohlkorsilt Puurmanni mõisast
sajandi kolmandal veerandil, selle täiendamist jätkati aga kuni 16. sajandi alguseni. 15. sajandi teisel poolel oli Hansalinn Tartu õitsengu ajal, sellel ajal tehti pühakojale ulatuslikke juurdeehitusi. Viimasena valmisid Toomkiriku tornid. Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik - Toomemäe teises servas seisis ka piiskopi residents, Tartu piiskopilinnus. 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. Tartu Toomkiriku kalmistu oli mitte koguduse surnuaed, nagu näiteks Tartu Jaani kiriku kalmistu, vaid keskaja ühiskonna eliidi matmispaik. Varemeis Tartu toomkirik on üks Vana-Liivimaa silmapaistvamaid tellisgootika näiteid. Basilikaalse pikihoone kolme löövi on katnud ristroidvõlvid, mida toetasid kaheksatahulised nurgaturpadega piilarid. Intejööris liigendavad seinapindu kimpturbad ja simsid, trifooriumitsoon on markeeritud nissidega
mitmeid valdajaid, kuni selle 1875. aastal ostis Eduard von Middendorff. Kolu mõisa viimaseks omanikuks jäi tema tütar Elisabeth von Schilling. Pärast mõisa võõrandamist 1919. aastal asus endises härrastemajas pikka aega kool. Praegu on mõisahoone eravalduses. [11] Mõisakompleks asub praeguse Türi- Rapla mnt ääres Käru jõe järsul kaldaastangul ligi 10km kaugusel Türist. Peahoone, historitsistlikus laadis puhta vuugiga 2-korruseline tugevalt liigendatud tellisehitis on ehitatud arhitekt Erwin Bernhardi projekti järgi aastatel 1888- 1890. Härrastemaja taastati peale 1905. aasta mahapõletamist ligilähedaselt algsel kujul. [21] Peahoonel on kõrge ja võimsa mulje jättev maakiviplokkidest soklikorrus. Seinad on liigendatud mitmete horisontaalsete vahevööde ja karniisidega. Mõisa esifassaadis on neogooti vormides eeskoda. Domineerivad kaks risaliiti, mis paiknevad kahel pool peaust ja mida ääristavad kõrged neljatahulised sambad
Vaip on valmistatud Vändras ning on üle 20 meetri pikk ja 1,2 meetrit lai. Ühe ruutmeetri vaiba valmistamiseks kulus 4 kilogrammi villast lõnga. Et rasket vaipa saaks hõlpsamalt kiriku põrandale panna ja sealt ära võtta, on see kootud kolmes tükis. pilt 13 Raekoda pilt 14 Silmapaistvaid varaklassitsistlikke ehitisi eestis. Paikneb linna ajaloolisel peaväljakul, kus oli juba keskajal raekoda: 2-korruseline kaaristuga tellisehitis, mis hävis 17.saj I veerandil. 1688- 93 ehitati uus 2-korruseline haritornidega raekoda, mis kannatas põhjasõjas ning poles 1728.aastal. praegune raekoda püstitati pärast 1775. Aasta suurtulekahju, projekteerija ja ehitusjuht oli linna ehitusmeister J.H.B. Wlater Rotockist. Algprojekt valmis 1778, nurgakivi pandi 1782, viimislustööd kestsid kuni 1789.-3-korruseline massivne kelpkatusega ja haritornidega hoone jätkab barokiajastul madalmaades kujunenud linnaplaee traditsiooni.
annaabi.ee 
