14. Mis on tarnevõime/saadavus, kuidas seda mõõta? Tarnevõime on suutlikkus omada kaupu siis, kui klient seda vajab. Tarnevõime/saadavus rajaneb kolmel järgneval näitajal: 1) laodefitsiidi sagedus (stockout frequency) 2) täiteaste (fill rate) nt kliendi tellimus on 100 (üh.), kuid laos on 97 (üh.), siis täiteaste on 97% 3) täielikult tarnitud tellimused (orders shipped complete) 15. Mis on tarneaeg? Tarneaeg (order cycle time) aeg kliendi tellimisvajaduse tekkimisest kuni tellitu üleandmiseni ja kliendi kasutusse jõudmiseni. 2 16. Mis on tarnetäpsus? Tarnetäpsus (on-time delivery) mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemist. Kliendi jaoks on kõige tähtsam tarneajast kinnipidamine, kuna see võimaldab kliendil paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. 17. Mis on perfektne tellimus?
ABCDE analüüsi. 21. Suutlikkus omada kaupu siis, kui klient neid vajab. Sugugi ebaharilikud pole olukorrad, kus organisatsioon kulutab raha, aega ja tööd klientide nõudluse genereerimisele, siis aga selgub, et kasvanud nõudluse rahuldamiseks kaupa ei jätku. 22. Seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga. Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kiirus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja paindlikkus. 1) Tarneaeg on aeg kliendi tellimisvajaduse tekkimisest kuni tellitu kohaletoimetamiseni ja kliendi kasutusse jõudmiseni. 2) Tarne täpsus. Mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemisena. Kuigi kiirus on tähtis, hindab enamus logistikajuhte rohkem kokku lepitud tellimstsükli aja kinnipidamisest, kuna see võimaldab klientidel paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Näiteks kui tarnajad kõiguvad, peab klientfirma omama ohutuslaovarusid, kaitsmaks end võimaliku tarnete hilinemise vastu.
omadused). Iga SKU hoiustatakse eraldi ning iga SKU üle peetakse eraldi arvestust. (3 värvi särki, 4 suurust, + 3in1 pakend = 16 SKU) · Kui varude operatiivne kontroll toimub SKU tasandil, siis strateegiline kavandamine toimub enamasti tooterühmade tasemel (nt kui otsustatakse maksimaalne varudesse investeeritava kapitali limiit). Ringlustsükkel LK 332 joonis Kasutusvaru Täitmisaeg tellimisvajaduse tekkest kuni kauba kättesaamiseni Tellimisvahe Laodefitsiit Max, min, tellimispunkt inventuuri viisid- Traditsioonilise tähtajalise inventeerimise kõrval on kaks populaarset meetodit ABC-analüüs ja pidev inventeerimine. Inventeerimine on ettevõtte vara raamatupidamisandmetega võrdlemiseks korraldatav vaatlus kas ülelugemise, kaalumise või mõõtmise teel. Mahu järgi võib olla täielik või osaline, aja järgi tähtajaline, pidev ja ootamatu.
kohta nii lähestikku kui võimalik, et minimeerida tootekomponentide käitlemist ja liikumist. Ajastamine- Traditsioonilises tootmisettevõttes toimub tegevuste ja tootmissisendite saabumise ajastamine sageli tsentraliseeritult, kasutades materjalivajaduse planeerimissüsteemi MRP ja tootmisosakondade kontrollsüsteeme. Kõik see võtab aega ja süsteem reageerib märkimisväärse viivitusega. Paindlikes ettevõtetes on uute sisendite tellimisvajaduse üle otsustamine viidud madalamale tasandile, vajaduseta kõike tsentraliseeritud süsteemiga kooskõlastada- teisisõnu kasutatakse täppisajastamise süsteeme. T-aeg ehk tootmisaeg ehk kogu täitmisaeg näitab koguaega, mis kulub ühe toote liikumiseks läbi tarneahela.N-aeg ehk nõudlusaeg ehk tellimustsükli aeg on kliendile vastuvõetav tellimuse täitmise ooteaeg.
ROP = D * LT + SS ROP, Reorder point – tellimispunkt; D – ajavahemiku nõudlus LT – varude täiendamise keskmine täitmisaeg samas ajaühikus, milles on antud nõudlus SS – reservvaru (safety stock) Näiteks kui nõudlus on keskmiselt 20 tk päevas ja täitmisaeg on 10 päeva ning firma soovib hoida 50 tk suurust reservvaru, oleks tellimispunkt 20*10+50=250 tk. Täpsustus: Varude täiendamise täitmisaeg ei ole tarnija tarneaeg, sest: Täitmisaeg = ajakulu tellimisvajaduse kindlaksmääramiseks, tellimuse ettevalmistamiseks ja edastamiseks + ajakulu mil tarnija tellimust töötleb ja lähetab + transpordi ajakulu + ajakulu toote vastuvõtuks tellija laos, kontrollimiseks, lahti pakkimiseks, paigutamiseks ja arvele võtmiseks. 96. Normaaljaotuse standardhälbe statistiline mudel – reservvaru määramine: Idee on selles, et mida rohkem varieeruvam on nõudlus (mineviku andmete põhjal), seda
Tellimuste protsent, mis on 100% täidetud vastavuses sissetulnud tellimustele kas tellimuste arvestuses. Mainitud kolm kättesaadavuse mõõturit näitavad millises ulatuses on ettevõtte varude juhtimise funktsioon kohanenud klientide nõudlusega. 2. TEGEVUSSUUTLIKKUS Seostub kliendi tellimuse kohaletoimetamiseks nõutud ajaga. Tegevussuutlikkust iseloomustavad teostamise tellimistsükli kärus, tellimistsükli ajast kinnipidamine ja paindlikkus. 1 ) Tarneaeg on aeg kliendi tellimisvajaduse tekkimisest kuni tellitu kohaletoimetamiseni ja kliendi kasutusse jõudmiseni. Sõltuvalt logistilisest süsteemist ulatub tarneaeg kiirus mõnest tunnist mitme nädala või kuuni. 1) Tarne täpsus. Mõõdetakse tegeliku ja planeeritud tarneaja kokkulangemisena. Kuigi kiirus on tähtis, hindab enamus logistikajuhte rohkem kokku lepitud tellimistsükli ajast kinnipidamist, kuna see võimaldab klientidel paremini planeerida ja teostada oma tegevusi. Näiteks kui tarneajad
annaabi.ee 
