Gobi kõrb Gobi on suur kõrb Aasias, enamasti Mongoolias ja osaliselt Põhja- Hiinas. Gobi on suurelt osalt liiva ja savikõrb. Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed,
Datlipalmid on ühtlasi heaks viljapõldude ja juurviljaaedade kaitseks kõrvetava päikese eest. Nende varjus saab kasvatada teravilja, juurvilja ja kõrvitsalisi. Joonis 3. Datlipalmid 7 Karjakasvatus Enamus kõrberahvastes tegelevad rändkarjakasvatusega. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Rändkarjakasvatajad kasvatavad kitsi, lambaid, kaameleid kes lepivad kesise ja kuiva toiduga ning vähese veega. Oaasides, kus vett on rohkem, kasvatatakse eesleid ja veiseid. Peamiseks koduloomaks on kaamel, kellelt saadakse piima ja liha. Nahast ja villast tehakse riietusesemeid. Kaamel on peamine liiklusvahend kõrbes. Kaamelikarja suurus näitab rikkust. Joonis 4 Nomaad kaamliga 8
soodustab taimede kasvu, mis on järglaste jaoks vajalikud. Osad loomad on võimelised reguleerima oma kehatemperatuuri ja südame tuksumist, nii saavad nad kuumust taluda. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad
lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Kõrbealade sobivaim koduloom on kaamel. Kõige tuntumad on kaamelite kaks põhitõugu Aafrikas ja Ees-Aasias elav üksküürkaamel ehk dromedar ning Kesk-Aasias ja Hiinas elav kaksküürkaamel ehk baktrian. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Niisuguseid telkelamuid on uutele karjamaadele minnes kerge ühest kohast teise vedada. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Oaasideks nimetatakse neid kohti kõrbes, kus on suhteliselt palju vett, näiteks allikaid või kõrbekaevusid. Kõige rohkem on oaase
päevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar võib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Inimtegevus Kõrbed on hõredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rändkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise
vib ta lbida kuni 47 km pevas, kandes 450 kg raskust koormat. Dromedar vib liikuda aga kuni 160 km, ratsanik seljas. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Inimtegevus Krbed on hredasti asustatud. Enamus inimestest, kes seal elavad, tegelevad rndkarjakasvatusega. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rndkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad hest kohast teise, otsides karja jaoks vrsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse les telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside lheduses on aga asustus sna tihe, seal on linnad. Tegeletakse rohkem plluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutusssteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega krbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb krbealade laienemine. Oskamatu plluharimise ja niisutamise tagajrjel vivad jed, jrved ja oaasid ra kuivada vi muld
soolavähikesed. Inimtegevus ja rahvastik Kõrbes tegelevad inimesed rändkarjakarjakasvatusega ja oaasipõllundusega. Kaamelilt saadakse veel piima, villa, liha ja nahka. Kõrbed on hõredasti asustatud. Kasvatatakse lambaid, hobuseid ja kaameleid. Rändkarjakasvatajad ehk nomaadid liiguvad ühest kohast teise, otsides karja jaoks värsket rohtu ja vett. Peatuspaikades pannakse üles telkelamud (jurtad), mis on loomanahkadega kaetud. Oaaside läheduses on aga asustus üsna tihe. Tegeletakse rohkem põlluharimisega, seda soodustavad rajatud niisutussüsteemid. Kasvatatakse nisu, otra, viinamarju, meloneid, arbuuse, datleid vms. Inimtegevusega kõrbetes on tekkinud ka mitmed keskkonnaprobleemid. Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise
annaabi.ee 
