prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Kollenhüümi tüüpe eristatakse rakukestade paksenemise iseloomu järgi: · Nurkkollenhüüm - rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. ·Plaatkollenhüüm - paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed (tangentsiaalsed) rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks.(Must leeder) · Kobekollenhüüm - paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (joonis). Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud, vaid üksikutel liikidel jäävad need tselluloosseteks
periklinaalne jagunemine (joonis). Esimesel juhul tekib vahesein taimeorgani välispinnaga risti (perpendikulaarselt), teisel paralleelselt. Telgorganeid (vars, varb, leheroots jt.) kirjeldades kasutatakse sageli antiklinaalse asemel radiaalse (vaheseinad tekivad telgorgani kujutletava pikiteljega samas suunas ja organi välispinnaga risti) ning transversaalse (vaheseinad kujunevad risti nii pikiteljega kui ka organi välispinnaga) jagunemise terminit. Periklinaalse jagunemise asemel räägitakse sel juhul tangentsiaalsest.
·Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) ·Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus (funktsioneerib noortes taimedes). Nurkkollenhüüm: Plaatkollenhüüm: Kobekollenhüüm: rakukestad paksenevad vaid paksenevad paksenevad vaid telgorgani rakuvaheruumidega nurkadest. Levinuim välispinnaga kokku puutuvad kollenhüümi tüüp. paralleelsed rakukestade rakukestad, piirkonnad. radiaalsed jäävad õhukesteks. ·Sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud)
elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Koosneb nurk-, plaat-, kobekollenhüümidest. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud. Kobekollenhüüm -- paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult
enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Koosneb nurk-, plaat-, kobekollenhüümidest. Nurkkollenhüüm -- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm -- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud. Kobekollenhüüm -- paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid. Sklerenhüüm on sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga
koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega elusatest, enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Kollenhüüm on primaarne tugikude. Selle rakukestad ei puitu, vaid koosnevad tselluloosist, pektiinidest ja hemitselluloosist ning ei takista seega taime kasvu. Kollenhüümirakud on elastsed, heledad ja veerikkad. Kollenhüümi tüüpe eristatakse rakukestade paksenemise iseloomu järgi (nurk- rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. plaat- paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Vähelevinud; kobekollenhüüm - paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad) Sklerenhüüm - sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas. Täiskasvanult on sklerenhüümirakud surnud ja õhuga täitunud, rakukestad on enamasti puitunud. Sklerenhüümi hulka kuuluvad sklereiidid, niine- ja puidukiud
· Paiknemine Varres. · Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus (funktsioneerib noortes taimedes). Nurkkollenhüüm: rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm: paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Kobekollenhüüm: paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. · Sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud) Sklerenhüüm: sekundaarne tugikude, mis koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (funktsioneerib vanemates taimedes). Niinekiud: otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas
Paiknemine Varres. Kollenhüüm (nurk-, plaat-, kobekollenhüüm) Kollenhüüm: tugikude, mis koosneb ebaühtlaselt paksenenud kestadega enamasti prosenhüümsetest rakkudest. Asub vahetult epidermi all varres, ka leherootsus (funktsioneerib noortes taimedes). Nurkkollenhüüm: rakukestad paksenevad vaid nurkadest. Levinuim kollenhüümi tüüp. Plaatkollenhüüm: paksenevad vaid telgorgani välispinnaga paralleelsed rakukestad, radiaalsed jäävad õhukesteks. Kobekollenhüüm: paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Sklerenhüüm (niinekiud, puidurakud, kivisrakud) Sklerenhüüm: sekundaarne tugikude, mis koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest. Asub varre siseosas (funktsioneerib vanemates taimedes). Niinekiud: otstest teritunud, väga paksude kestadega rakud. Esinevad kas
annaabi.ee 
