Joonis 13.1 Surutud varda tasakaaluseisund sõltub koormuse väärtusest: · väike koormus stabiilne seisund; · kriitiline koormus (eelmisest suurem) indiferentne seisund; · suur koormus (üle kriitilise) labiilne seisund. Kriitiline jõud = suurim telgkoormus FCR, mille korral varras püsib (indiferentses) tasakaalus (koormus, mille tühisel ületamisel varras kaotab tasakaalu) Priit Põdra, 2004 195 Tugevusanalüüsi alused 13. SURUTUD VARRASTE STABIILSUS Stabiilsus = koormatud konstruktsiooni Nõtke (nähtus) = varda (lubamatult)
6. Laagri sise- ja välisvõrude tolerantsid ning istud Sisevõru võllile: pinguga ist, k5 Ø45+25+2 Välisvõru keresse: lõtkuga ist, H8 Ø75-590 7. Analüütiline veerelaagri valik Analüütiline lahendus Radiaalkuullaagrite puhul arvutatakse ekvivalentjõud valemitega P=Fr, kui Fa/Fr =< e, P=XFr + YFa, kui Fa/Fr > e Tegurid e, X ja Y saab tabelist 1. Meil on tegemist radiaalkuullaagriga 16009, laagri staatiline kandevõime C0=10800 N. Mõjuv telgkoormus Fa=479 N Siis Fa/C0=479/10800 ≈ 0,05 Seega e=0,25 X=0,56 ja Y= 1,75 Kuna aga Fa/Fr = 479/2292 ≈ 0,21 < e =0,25 Siis ekvivalentjõud P = Fr = 2292 N Laagri tööressurssi leiame valemiga Lh10= (106/60n)*(C/P)p Kus n – laagrivõru pöörlemissagedus, n = 300 min-1 6 C – laagri dünaamiline kandevõime, C = 16500 N, p – empiiriline astendaja ( 3-kuullaagritel ja 10/3 rull-laagritel).
[email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Tegemist on radiaalkuullaagrida, seega arvutatakse ekvivalentjõud valemitega: Laagri staatiline kandevõime C0 = 10800 N. Mõjuv telgkoormus Fa = 351 N Siis Fa / C0 = 351/10800 = 0.033 , seega e = 0.24 X = 0.56 ning Y = 1.8 Kuna Fa / Fr = 351 / 919 = 0.382 > e, Siis ekvivalentjõud P = X · Fr + Y · Fa P = 0.56 · 919 + 1.8 · 351 = 1147 N Tööresurssi leiame valemiga: C = 14 000 N p=3 n = 200 Lh10 = 151 535 tundi Erinevus SKF kalkulaatorist on 3.4% ___________________________________________________________________ 9 Harjutustunnid: Assistent, td
enam-vähem võrdselt koormatud.Võlli/ telje pikkus peaks olema minimaalne 8. Millest lähtutakse võlli/telje üldise kuju valikul? Milleks töödeldakse võllile/teljele astmeid? Tuleb otsustada kuidas tagatakse komponentide õige teljesihiline asukoht. Tagatakse vajaliku pöördemomendi ülekandmine(liistliited, hammasliited) Võllile/teljele võib töödelda astmed, millede servad tagavad komponentide õige asukoha. Telgkoormus peaks suruma komponente vastu astme serva. Kõige suurem läbimõõt tuleb võlli/telje keskele, otste pool läbimõõdud vähenevad. Astmetega võll/telg on siledast võllist jäigem. Astmetega võlli/telje tugevus võib olla (pingekontsentratsiooni tõttu) sileda võlli/telje tugevusest väiksem-kasutada tuleb suurimaid võimalikke üleminekuraadiusi. Väiksemate koormuste korral saab komponentide asukohad võllil/teljel fikseerida
ülaosas. Lauge koonusega aluseks on teraskere 1. Kere külge kinni-tub amortisaatorverudel tugirõngas 10. Tugirõnga sisekeermele on kruvitud lii-kumatu koonuse 2 purustusplaate ühendav reguleerimisrõngas 1 I . Liikuv purustus-koonus 3 kinnitub võllile 6 oma alusega allapoole ning pöörleb liikumatus koonu-ses. Võlli alumine ots paigaldub ekstsent-rikkannus 8, mis pöörleb vastavas taldmi- kus, ning kannu ajab ringi ajamivõlli koo-nushammasratas. Purustuskoonusele mõ-juv telgkoormus edastatakse purusti kerele tugitaldrikuga 12. Purusti peal on täitekolu ning võllile 6 kinnitub ketas, mis paiskab kivid laiali purustuskambri kogu ümber-mõõdule. Lööktoimepurustid Kettkardinatega täitekolusse söödetud lähtematerjali tükid purunevad löökide all, mida nad saavad rootoriga 2 jäigalt ühendatud vasaralt, põr-keplaat 3 ja purustusrestidelt 4.
tugikuullaager. a) Üherealine radiaalkuullaager on mõeldud radiaaljõu kandmiseks. Võtab vastu ka mõlemas suunas telgkoormust, mille lubatav väärtus tuleb selgitada arvutusega dünaamilise kandevõime järgi. Ei ole nõudlik määrimistingimuste ja paigaldustäpsuse suhtes. Enamkasutatav laagrite tüüp. b) Kaherealine sfääriline kuullaager võtab vastu radiaalkoormust. Lubab sise- ja välisvõrude omavahelist viltuseisu (kuni 1,5...4). On lubatud ka väike telgkoormus (sel juhul töötab ainult üks kuulirida). c) Radiaaltugikuullaager võtab vastu radiaal- ja ühesuunalist telgkoormust. Saab kasutada ka ainult telgkoormuste kandmiseks. Kandevõime on suurem, kui samamõõtmelisel üherealisel radiaalkuullaagril. d), e) Tugikuullaager võtab vastu mõlemas suunas telgkoormust. Rahuldavalt töötab aeglastel võllidel (kiirus kuni 5 m/s). Paremini töötab vertikaalsete võllide toena. Rull-laagrite konstruktsioonid.
või pöörleb) nihkuda Dün.muutuv Rongi rattapaar, Js/, J7, H7 poolita- telgsihis koormus masinate laagerdus tav Normaalne ja kerge Pabermas.kuivatustruml G7, H8 id, põllutöömasin. Ühest Telgkoormus Välisvõru võib Normaalne Tugilaagrid E8 tükist nihkuda keres Raske Laagrid H8, H9 42 Lõtkud veerelaagrites
Lauge koonusega purusti aluseks on teraskere 1. Kere külge kinnitub amortisaatorverudel tugirõngas 10. Tugirõnga sisekeermele on kruvitud liikumatu koonuse 2 purustusplaate ühendav reguleerimisrõngas 1 I . Liikuv purustuskoonus 3 kinnitub võllile 6 oma alusega allapoole ning pöörleb liikumatus koonuses. Võlli alumine ots paigaldub ekstsentrikkannus 8, mis pöörleb vastavas taldmikus, ning kannu ajab ringi ajamivõlli koonushammasratas. Purustuskoonusele mõjuv telgkoormus edastatakse purusti kerele tugitaldrikuga 12. Purusti peal on täitekolu ning võllile 6 kinnitub ketas, mis paiskab kivid laiali purustuskambri kogu ümbermõõdule. Järsu koonusega purusteis tükeldatakse esmaselt kuni 1200 mm läbimõõduga kivimitükke ning lauge koonusega koonuspurusteis toimub 100...200 mm kivide teise astme peenestus. 80) Rootorpurusti Rootorpurustid töötavad enamasti killustikutsehhides kivimi jäme jämepurustusel.
annaabi.ee 
