SPINOSEREBELAADIS (kontrolli õigekirja) KULGLA Tractus spinothalamicus SPINOTOLAAMA KULGLA Tractus spinoreticularis - KULGLA Tractus corticospinalis lateralis - KÜLGMINE KULGLA Tractus rubrospinalis - KULGLA Funiculus ventralis KÕHTMINE VÄÄT ainukesed alanevad Tractus corticospinalis ventralis - KORTIKOSPINALIS EESMINE KULGLA Tractus tectospinalis TEKTOSPINAAL KULGLA Tractus vestibulospinalis VESTI.... KULGLA Encephalon - 1. Telencephalon (cerebrum) - 2. Diencephalon - 3. Mesencephalon - 4. Metencephalon - 5. Myelencephalon - Prosencephalon (1+2) - Truncus encephali (3+4+5) - Cerebellum -
1. 2. 3. , , 4. . . , () () . , . : . , . L3, L1-2. . / , . / , () . , (31). , , . . . . 3 () : I. Proencephalon II. Mesencephalon III. Rombencephalon 4 5 : I. Proencephalon: 1. Telencephalon ( ) 2. Diencephalon ( ) II. Mesencephalon: 3. Mesencephalon ( ) III. Rombencephalon: 4. Metencephalon ( ) 5. Mielencephalon ( ) : ; : 1. Telencephalon ( ) ; 2. Diencephalon ( ); 3. Mesencephalon ( ); 4. Metencephalon ( ) , ; 5. Mielencephalon ( ). , . , , , . , . 4 . . 4 , 6
tuber cinereum - HALL KÖBE - hallolluse tuumade kogum kogunenud nälja keskus, janu keskus ja emotsioonide keskus infundibulum - LEHTER hypophysis - corpus mammilare - NIBUKEHAD epithalamus: - corpus pineale KÄBIKEHA reguleerib suguküpseks saamist ja öö ning päeva vaheldumist. thalamus dorsalis: - TALAMUS corpus geniculatum mediale KESKMISED PÕLVIKKEHAD corpus geniculatum laterale KÜLGMISED PÕLVIKKEHAD pulvinar - PADJANDID Encephalon II Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE Lobus frontalis:- OTSMIKUSAGAR gyrus precentralis - PRETSENTRAAL KÄÄR gyrus frontalis superior - ÜLEMINE OTSMIKU KÄÄR lobulus paracentralis - SAARESAGAR ??????
ventraalsarvest ja –juurtest mediaalsemalt sisaldab alaneivaid juhteteid PEAAJU – ENCEPHALON ONTOGENEETILINE JAOTUS - neuraaltoru kraniaalne osa laieneb esmalt 3ks primaarseks ajupõieks: eesaju – prosencephalon (suuraju + vaheaju) keskaju – mesencephalon (keskaju) rombaju – rhombencephalon (tagaaju + järelaju) - esimene ja kolmas põis jagunevad omakorda kaheks -> tekib 5 sekundaarset ajupõit: otsaju – telencephalon vaheaju – diencephalon keskaju – mesencephalon tagaaju – metencephalon järelaju – myelencephalon - need on samanimeliste ajuosade algmeteks - neuraaltoruõõnest areneb ajuvatsakestesüsteem Fleksuurid - peaaju kasvab nii laiuses kui pikkuses - seoses intensiivse pikikasvuga, tekib keskajufleksuur (E8) ja turjafleksuur (E9) – kumerus dorsaalsuunas - sillafleksuur (E10) – kumerusega ventraalsuunas
innerveerivad osa vaagnapiirkonnast ja suuremat osa alajäsemest; siia kuulub ka inimkeha jämedaim närv – istmikunärv (n. ishiadicus) – innerveerib reit tagant, säärt ja jalalaba. Peaaju Encephalon (cerebrum) Peaajust üldiselt. Peaaju paikneb koljuõõnes, kaal ca 1200-1500 g, kaal jms. ei määra andekust, välispinna järgi saab märgata vaid väga raskeid arenguhäireid. Peaaju jaotus: A.Ametlik anatoomiline jaotus – 5 osa: 1.Otsaju (ka suuraju) telencephalon; 2.Vaheaju diencephalon; 3.Keskaju mesencephalon; 4.Tagaaju (siin ka väikeaju!) metencephalon; 5.Piklikaju medulla oblongata, ka bulbus. B. Mitteametlik, kuid sageli kasutatav lihtsustav jaotus: 1.Suuraju, cerebrum – otsaju + (osaliselt) vaheaju 2.Ajutüvi, truncus cerebri – vaheaju, keskaju, ajusild ja piklikaju. 3.Väikeaju (vahel loetakse ka see ajutüve juurde!). Aju osadest: 1 Otsaju: Koosneb paremast ja vasakust poolkerast, mida ühendavad komissuurid – ühelt poolelt teisele
MÄLUTEHNIKA e. mnemoonika On oskus kasutada ja treenida oma mälu (mälukunst). Tuleneb Kreeka mälujumalanna Mnemosyne - (Uranose ja Gaia tütar, sünnitas Zeusile 9 muusat) nimest I mälureegel - peab olema positiivne sisendus ja tahe ma tahan seda meelde jätta see jääb mulle meelde Öeldakse: homseks õpid- homme tead, eksamiks õpid-eksamil tead, eluks õpid- elus tead! Peaaju koosneb: suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake keskaju (mesencephalon) sild (pons) ja väikeaju (cerebellum); silla piirkonnas paikneb IV ajuvatsake piklikaju (medulla oblongata). Keskaju, sild ja piklikaju moodustavad ajutüve. Ajuvatsakesed on ühenduses seljaaju tsentraalkanaliga.
3 nädalat pärast viljastamist: neuraalplaat → neuraaltoru 7. n. embrüo sarnaneb juba miniatuurse inimesega. 14 100-päevaselt näeb loote aju välja inimesele spetsiifiline 1)suuraju (cerebrum, telencephalon); selle poolkerades paiknevad õõned – külgmised ajuvatsakesed: I ajuvatsake vasakus, II ajuvatsake paremas poolkeras Aju areng • toimub seest → välja 2)vaheaju (diencephalon); vaheajus paikneb III ajuvatsake • Sünnil 80-100 miljr. Närvirakku
anterioorsemast poolest Neuraaltoru ajutiselt avatud otsi nimetakse vastavalt anterioorseks neuropooriks ja posterioorseks neuropooriks 65. Kuidas toimub neuraaltoru dorsaalne/ventraalne polarisatsioon (BMP, SHH) Imetajate neuraaltoru anterioorsesse ossa moodustub esialgu kolm laienenud ajupõiekest: eesaju (Prosencephalon), keskaju (Mesencephalon) ja rombaju (Rhombencephalon). Hilisemas arengus jaguneb eesaju otsajuks (Telencephalon; suuraju, hippokampus, haistesagarad) ja vaheajuks (Diencephalon; silma vesiikulid, hüpotaalamus, taalamus). Rombaju omakorda tagaajuks (Metencephalon; väikeaju, ajusild ) ja piklikajuks (Myelencephalon) Dorsaalne-ventraalne polarisatsioon 36 Ventraalne osa on mõjutatud seljakeeliku mesodermis (notokordis) sekreteeritud signaalmolekulidest (nt Sonic hedgehog -SHH) ning dorsaalne osa epidermisest pärinevatest TGF-β perekonna valkudest
omaduste kaudu. Positronemissioontomograafia (PET) kasutab aju kudede poolt radioaktiivse suhkru omastamise intensiivsuse (aju aktiivsuse) mõõtmist eralduvate positronide loendamise kaudu. Aju piirkondliku verevoolu kaardistamine (rCBF) annab ettekujutuse aju teatud osa aktiivsusest teda läbivat vere hulka mõõtes. PEAAJU STRUKTUURID Ajutüvi Ajutüvi (truncus encephali) paikneb seljaaju (medulla spinalis) ja otsaju (telencephalon) vahel. Ajutüve koosseisu kuuluvad järelaju (myelencephalon) ehk mõnikord ka piklikajuks (medulla oblongata) nimetatav aju osa, tagaaju (metencephalon), keskaju (mesencephalon) ja vaheaju (diencephalon). Järelaju (myelencephalon) juhib hingamist ja südamelihase rütmilisi kokkutõmbeid. Tagaaju (metencephalon) koosneb väikeajust (cerebellum) ja selle kaht poolt ühendavast sillast (pons). Väikeaju ei kuulu ajutüve koosseisu
Enamasti toimub see 3. ja 4. või 4. ja 5. nimmelüli vahelt. Samuti on võimalikud suboktsipitaalpunktsioonid kuklaluu tagant või ajuvatsakestest, kuid neid tehakse pigem terapeutilisel eesmärgil (vatsakese drenaažiks). NB! Liikvori väljapääsu raske ajutrauma korral võib diagnoosida väljuva vere lahjenemise kaudu (→ osa „Aju ja koljutrauma“). Lumbaalne – nimmega seotud Suboktsipitaalne – kuklaalune Joonis 3.10. Peaaju struktuurid Suuraju (telencephalon) Suuraju on peaaju suurim osa, mis moodustab 70% peaaju mahust. See jaguneb paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. Kogu suuraju on kaetud u 3 mm 40 paksuse suurajukoorega. See koor on kaetud paljude kurdudega, mis suurendab aju välispinda. Kuna ajukoor koosneb paljudest närvirakkudest, näib ajukoor hallina (seetõttu nimetatakse seda hallolluseks). Suurajukoore kurde nimetatakse ajukäärudeks (gyri) ning vagusid, mis ajukäärusid
annaabi.ee 
