• Selge ja viimistletud sõnastus • Teksti liigendamine alapealkirjadega, oluliste nimede esiletõstmine – eesmärgiga teha info kergemini haaratavaks • Keeruliste nähtuste ja teooriate lihtsustamine • Rohke refereerimine, allikale viitamine kindlate vormelitega (peaministri sõnul) • Kirjakeele normide arvestamine Ilukirjandusstiil • Värvikas sõnastus ja lausestus • Eriline, vähetuntud, arhailine, harva kasutatav või slängisõnavara • Telegrammistiilis ülilühikesed või väga pikad ja rohkete kõrvallausetega laused • Sõna- või lausekordus kunstilistel eesmärkidel • Alg- ja lõppriimid • Rohked kõnekujundid: epiteedid, võrdlused, metafoorid • Emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, retoorilised küsimused jne • Otsekõne ja dialoog • Minavorm • Kirjakeele normide eiramine • Üllatuslik tekstivormistus
sisu. Lapsele meeldib õppida uusi sõnu – laps osutab asjadele, soovides, et talle öeldaks selle asja nimi ning talle meeldivad mängud, kus tuleb asju nende nimedega nimetada. Periood kestab 12. kuni umbes 18. elukuuni. *Kahesõnaliste lausungite periood. 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on ainult kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Nt veel juua. Kõne arengu teooriad ja põhiväited *Õppimisteooria. Selle teooria pooldajate arvates omandatakse keel mudeldamise, matkimise, harjutamise ja tagasiside kaudu. Üheksakuuse lapse lalin meenutab rohkem emakeelt kui neljakuuse lapse lalin, sest laps on emakeeles olevaid häälikuid kasutades saanud positiivset tagasiside. Teisi häälikuid on vanemad ignoreerinud. Õppimisteooria kohaselt on kõige olulisem lastega palju ja õigesti rääkida ning
tegelikkus. Luigi Pirandello-mod draama alusepanija,Roomas Itaalia kirjanduse õppejõuna. Alustas novellidega,näidend"Kuus tegelast autorit otsinud".Teatro d'Arte, Nobel. Teostes tähtis:Mis reaalne,mis mitte. Ekspr.draama-keskne on peategelane-tema subjektiivsed tunded ja elamused määravad näidendi ilme.Kõrvaltegelased üldistatud,nt Mees,Tööline.Näidendid kujutavad põlvkondade vastuolusid ja klassikonflikte.Peategelase pikad lüürilised monoloogid, vahelduvad lühilauseliste telegrammistiilis dialoogide ja suurte massistseenidena. Tähtis on teatri kujundus.Walter Hasenclever ,,Poeg",Ernst Toller,Georg Kaiser,USA Eugene O'Neill 1936 Nobel ,,Iha jalakate all"-armastus kolmnurk,"Elektra saatus on lein". Draama ja müüt-müüt näidendimaailma üliinimlikkust.Jean Cocteau tegi aluse müütide teisendamisega. Aluseks antiikmüüdid."Orpheus","Põrgumasin" Jean Ciraudoux"Amphityron 38","Elektra",Antonin Artaud-sihiks oli müütidele toetuv radikaalne teater ,,Teater ja tema teisik"
meeltemuljed, elamused ja nägemused määravad kogu näidendi maailma ilme. Teda ümbritsev keskkond on sageli esitatus grotesksena, kõrvaltegelased on üldistatud tüüpkujud (Mees, Tööline), kes tihtipeale käituvad nagu marionetid. Eelistatult kujutatakse põlvkondade vastuolusid ja klassikonflikte. Tegevuseaeg ja ruum on enamasti abstraktsed. Stiili kujundavad järsud kontrastid, ekstaas ja paatos. Peategelase pikad lüürilised monoloogid vahelduvad lühilauseliste telegrammistiilis dialoogide ning suurte massistseenidega. Juba tekstis etendavad tähtsat rolli visuaalsed teatrikujundid. Ekspressionistlikele teatrilavastustele on tunnuslikud teravad rütmid, massid ja kõnekoorid. Näitlejate liigutused on järsud ja nurgelised, kõne paisub sosinast karjeiks. Lavakujunduses mängitakse valguse ja varju ning värvikontrastidega, tinglikkust suurendavad ebasümmeetrilised vormid ja viltused jooned.
Aktiivne ja passiivne sõnavara. Lapse sõnavara kasvab kiiresti : - kui 18. kuul on lapse sõnavaras 20 sõna, - 24. kuul 250 sõna, - 30. kuul juba 500 sõna. Kaheaastane omandab aktiivselt uusi sõnu, küsides pidevalt, mis on asjade ja inimeste nimed. Kähesõnalise lausungite period (18.elukuul) 18. elukuuks hakkavad lapsed sõnu kahesõnalisteks lausungiteks kombineerima. Kuna lapse lausungites on üksnes kõige informatiivsemad sõnad, öeldakse, et laps räägib telegrammistiilis. Emakeele suures osas omandamine (3-4 aastane laps) Kolme-nelja-aastane laps hakkab grammatikareegleid ka erandsõnadel rakendama. Laps teeb ka ise sõnu, nt ütleb viinakomm viinamarjade kohta. Allikad 1. Arengupsühholoogia alused. Butterworth, George & Harris, Margaret (2002). 2. Sinu lapse areng esimesel eluaastal. Hiile Mass (2009). 3. Arenda oma lapse andeid. Adams, K (2007). 4. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas . Toimtanud Eve Kikas (2006).
Hääle tekkimiseks on vaja: 1) Suunatud õhuvoolu häälepaelte vibratsiooni esilekutsumiseks 2) Heli vibraatorit 3) Resonaatoreid vajaliku tämbri kujundamiseks. Kõne vastuvõtul 1) analüüsitakse/sünteesitakse helikujund; 2) analüüsitakse/sünteesitakse signaali tähendus. Kõne liigid: *sisemine- kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/ situatsioonide kujutlemine. Ta on ebakorrapärane, hüplev, telegrammistiilis, kus teadvustatud osad vahelduvad teadvustamata lõikudega. Sisekõne on suunatud subjektile endale, on nn.autokommunikatsiooni vormiks, ehkki ta osaleb välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis. Sisekõne on töömälu üheks baasmehhanismiks ja mõtlemise psüühiliseks vahendiks *välimine- Suuline- on signaali edastamine hääle abil ja võetakse vasti kõrva kaudu. Oluline, et vestlejad oleks
tämbri jms juhtimisel. Kõne on reflektoorne. Selle regulatsioon toimub kolme erineva infotöötluskanali (analüsaatori) koostoimes. Nendeks on : kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator. Kõne liigid - sisemine, välimine: suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne. Sisemine kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Ebakorrapärane, hüplev, telegrammistiilis, kus teadvustatud osad vahelduvad teadvustamata lõikudega. On suunatud subjektile endale, on nn autokommunikatsiooni vormiks, ehkki ta osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis. Sisekõne on töömälu üheks baasmehhanismiks ja mõtlemise psüühiliseks vahendiks. Välimine suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne. Suuline kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse dialoogis zeste, miimikat, intonatsiooni
juhtimisel. Kõne on reflektoorne. Selle regulatsioon toimub kolme erineva infotöötluskanali (analüsaatori) koostoimes. Nendeks on : kõneliigutuste regulatsioon, kuulmisanalüsaator, nägemisanalüsaator. Kõne liigid - sisemine, välimine: suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne. Sisemine kõne ilma kõrvalseisjale teadvustatult kuuldava helilise vormita, see on sõnade ja nende tähistatud asjade/situatsioonide kujutlemine. Ebakorrapärane, hüplev, telegrammistiilis, kus teadvustatud osad vahelduvad teadvustamata lõikudega. On suunatud subjektile endale, on nn autokommunikatsiooni vormiks, ehkki ta osaleb ka välimise kõne ettevalmistamises ja kontrollis. Sisekõne on töömälu üheks baasmehhanismiks ja mõtlemise psüühiliseks vahendiks. Välimine suuline (dialoog, monoloog.), kirjalik, afektiivne. Suuline kuulaja ja rääkija on ühes ja samas situatsioonis ning seetõttu kasutatakse dialoogis zeste, miimikat, intonatsiooni
annaabi.ee 
