Harril on hallid aga Hannesel on sinised silmad. Isa teab et emale meeldivad kollased roosid. Liis ja Pille elavad linnas aga mina elan maal. Ahti ja Anna annavad koerale piima sest tema kõht on tühi. Kevad on jälle käes. Päike paistab ja jää sulab. Lapsed jooksevad hüppavad ja mängivad õues. Ära tee sündsusetut nalja. Rein ja Kaarel kes olid vennad, sõitsid kord rongiga. Noorem vend Rein vaatas tihti aknast välja ja imestas kuidas puud ja telefonipostid mööda kihutasid. Vanem vend hoiatas nooremat et see aknast välja ei vaataks sest muidu kaob müts ära. Rein vahtis aga ikka ja pistis pea läbi lahtise akna välja. Kaarel tahtis teda hirmutada tõmbas tal mütsi peast peitis selle selja taha ja hüüdis: "Müts läks!" Rein hakkas nutma sest ema oli talle selle alles eile ostnud. Kaarel lohutas nooremat venda: "Pole viga pigista silmad kinni ma vilistan sulle mütsi jälle tagasi!" Rein panigi silmad kinni. Kaarel vilistas
väljagi, kõnnib oma teed. Pollar jookseb järele, käigu pealt vilistades. Lõpuks jõuab neiuni: "No kas te siis ei kuule, et vilistan?" küsib seadusesilm hingeldades. "Kuulsin küll! Miks ei kuulnud! Kuid kahjuks olen täna õhtul juba kinni!" Seletuskirjast liikluspolitseile. Sõidan mina ilusasti mööda teed. Iga asi ona omal kohal kui äkki hakkasid kõiksugu loomad üle tee tormama. Algul oli kolm põtra, siis viis kitse, siis jänesed, sead, siilid, konnad, telefonipostid ja vaat see viimane, sindrinahk, jäi äkki keset teed seisma. Sõiduauto kaotas juhitavuse, libises kõnniteele ja plätrs vastu trolliposti. Samaaegselt kohalesaabunud politseinikule ronib avarii tekitanud autost välja naisterahvas. Politseinik tervitab naist käe mütsinoka juurde tõstmisega ja alustab: "Proua, te ole...!" Kaugemale ta ei saa, sest teda katkestab kriiskav hääl: "Selgitage palun mulle, mida teeb see post siin keset tööpäeva?"
Niiviisi välditi vastamisi kihutavate ratsude kokkupõrkamist. Iga väljakutsuja ratsutas enne võitluse algust rüütlite telkideni ja puudutas odaga selle kilpi, keda ta endale vastaseks soovis. Kui kilpi puudutati oda terava otsaga, siis võideldi lahingurelvadega, kui tagumise otsaga, siis kinnitati relvadele kaitsed. Seejärel tagurdati ratsu võitluspaiga teise serva (vastasele selga pöörata polnud ilus!) ning jäädi ootama. Võistlejate piigid olid umbes sama pikad kui praegused telefonipostid ja nende taguosa oli pea sama jäme. Suurem jagu piigist oli valmistatud puust, sest muidu olnuks ta liiga raske. Kui nüüd vastased kummalgi pool barjääri liikumist alustasid, hoiti piik püsti; liikumisel langetati seda järjest allapoole, et õigel ajal vastast tabada. Arvestustes eksimine tõi kaasa piigi maassetungimise enne vastaseni jõudmist või siis üle sihtmärgi vuhisemise. Enamasti sihiti kilbi pihta, ja kui sellega tõrjuda ei suudetud, oli sadulast lendamine kindel
jpg ) 8 Nõmmemetsa tähtsus ja kasutamine Kuna nõmmemetsad on kõige ilusamad metsad, siis on seal hea ja mõnus jalutada. See mets on hõre ja seal on kaugele näha seetõttu tehakse sinna palju tervisespordi radasid. Need on ka head seene ja marja metsad. Nõmmemetsa männik on kõrged ja sirged ja seetõttu kasutati nende tüvesid vanasti purjelaevade mastiks. Peaaegu kõik teede ja tänavate ääres seisvad telefonipostid olid samuti okaspuust. Puusepa töökodades kasutatakse palju männi puitu põrandalaudade ja seina paneelide ning tervete palk- majade valmistamiseks. Kogutakse ka okaspuu vaiku mida kasutatakse keemiatööstuses. (http://palkmajad.planet.ee/images/home_1_01.png ) 9 SALUMETSAD Elutingimused salumetsas
Niiviisi välditi vastamisi kihutavate ratsude kokkupõrkamist. Iga väljakutsuja ratsutas enne võitluse algust rüütlite telkideni ja puudutas odaga selle kilpi, keda ta endale vastaseks soovis. Kui kilpi puudutati oda terava otsaga, siis võideldi lahingurelvadega, kui tagumise otsaga, siis kinnitati relvadele kaitsed. Seejärel tagurdati ratsu võitluspaiga teise serva (vastasele selga pöörata polnud ilus!) ning jäädi ootama. Võistlejate piigid olid umbes sama pikad kui praegused telefonipostid ja nende taguosa oli pea sama jäme. Suurem jagu piigist oli valmistatud puust, sest muidu olnuks ta liiga raske. Kui nüüd vastased kummalgi pool barjääri liikumist alustasid, hoiti piik püsti; liikumisel langetati seda järjest allapoole, et õigel ajal vastast tabada. Arvestustes eksimine tõi kaasa piigi maassetungimise enne vastaseni jõudmist või siis üle sihtmärgi vuhisemise. Enamasti sihiti kilbi pihta, ja kui sellega tõrjuda ei suudetud, oli sadulast lendamine kindel
Telefonist jõudis jaamaülemale koju helistada, teda mässust hoiatada ning jaamaülem ei tulnud tööle ja ei langenud mässajate kätte vangi. Peale rongiliikluse seiskamist helistasid mässajad jaama telefoniga samuti ülevõetud Kohila jaama, pidades kõne, mis koosnes märgusõnadest ,,dünamiit" ja ,,plahvatus". Siis hakati arreteerima jaama saabujaid, keda hoiti kinni kolmanda klassi ooteruumis. Kaks mässajat läksid jaamast linna poole, saagisid maha mõned telefonipostid ja lõikasid traadid pooleks. Pooleteise tunni pärast lähenes jaamale üks sõjaväe salk, mispeale jätsid mässajad jaama maha ja põgenesid. Palju suurem oli kolmas pataljon, kuhu kuulus 106 mässajat, kellest kolm olid staabis. Üks staabiliikmetest oli Georg Kreuks, tuntud kommunist Jaan Kreuksi (tapeti Kapo poolt 1923) noorem vend. Konspiratiivkorterisse aadressil Rahukohtu 2 oli kogunenud 17-meheline löögirühm, kelle hulgas oli palju Tsentrosojuzi ja Dobrofloti töölisi
annaabi.ee 
