19 sajandi leiutised Daniil Petrov 11kl Hõõglamp Lamp, milles valgust tekitab elektrivooluga kuumutatav hõõgniit. Hõõglambi valmistamise katsed algasid 19. sajandi keskel. Masstootmiseks sobivad süsiniidiga hõõglambi valmistas T. A. Edison 1879. aastal. Hõõglampe on suhteliselt lihtne toota ja kasutada, kuid nende valgusviljakus on madal (10–30 W/lm) ja eluiga lühike (1000–2000 tundi). Telefon Reisitelefon oli esimene telefoniks nimetatud seade, mis põhines heli elektriimpulssideks muundamisele. Telefoni leiutajateks on nimetatud Charles Bourseuli, Antonio Meuccit, Johann Philipp Reisi, Alexander Graham Belli ja Elisha Grayd. Alexander Graham Bell oli esimene, kellele USA patendiamet andis patendi elektrilise telefoni eest, nimelt 7. märtsil 1876.aastal. Tehnika arenguga kaasnevad enamikul tänapäeva telefonidel lisavõimalused, näiteks kõne salvestamine, sõnumite saatmine
ja nad esitasid selle kohta patendi. Nüüd kui idee oli kaitstud tuli seadeldis konstrueerida. 10. märtsil, 1876 olid Alexander ja Watson edukad nad olid loonud seadeldise millel oli saatja ja vastuvõtja (lisa 2). Räägitakse, et Alexander olevat ajanud endale hapet peale ja kutsunud Watsonit kes oli kõrval toas, kus ühtlasi asus ka vastuvõtja „Tule siia, ma tahan sind!“, Watson kuulis Alexandrit läbi vastuvõtja, seda seadeldist hakatigi kutsuma telefoniks. Sellise eduga hakkas Alexander reklaamima telefoni mitmetel avalikel demontratsioonidel. 1877. aasta 9. juuli avas Alexander „The Bell Telephone Company“ ehk „Belli telefoni firma“. 1886. aastaks oli ainuüksi Ameerikas üle 150 000 inimesel telefon. Telefonile lisati ka mitmeid täiustusi nt. mikrofoni lisamine, mis oli Edisoni leiutatud ja tänu millele ei pidanud enam telefoni karjuma, et teine midagi kuuleks. Kui Alexander Graham Bell 1922. aasta 2. augustil
edastamaks tekste elektrivoolu abil. Ta võttis kasutusele telegraafvõtme, millele vajutades võis katkestada vooluringi ning sel moel edastada punkte ja kriipse. Sellega seoses koostas ta telegraafkoodi, mis sai tuntuks kui Morse tähestik. Kooliõpetaja Philip Reis tuli mõttele hakata otsima võimalusi inimkõne edastamiseks traati mööda.Ta ehitas kaks eraldi seadet: Tehiskõrv, kuhu rääkida ja kuuldetoru. Oma leiutist nimetas ta telefoniks. Järgmisel aastal pidas ta Frankfurdi füüsikaseltsis ettekande, kuid füüsikud pidasid tema leiutist laste mänguasjaks. Kasutuskõlbliku telefoni leiutas Alexander Graham Bell 1876. aastal. Kõne salvestamise mooduse leiutas 1877 aastal ameeriklane Thomas Alva Edison, see aparaat oli grammofoni eellane. Heinrich Rudolf Hertz leiutas mooduse elektromagnetlainete edastamiseks. Hertzi uurimustöö oleks viinud radio leiutamiseni, kuid kahjuks suri ta enne seda
edasiandmiseks elektrivoolu abil. Ta võttis kasutusele telegraafivõtme, millele vajutades võis katkestada vooluringi ning sel moel edastada punkte ja kriipse. Seoses sellega koostas Morse telegraafikoodi, mis sai tuntuks kui morsetähestik. 1861. aastal paigutas Philipp Reis oma tehtud mikrofoni oma korterisse ja valjuhääldi klassiruumi. Ta ise läks koju, võttis viiuli ning peagi kuulsid lapsed klassis õpetaja mängu. Oma leiutist nimetas ta aga telefoniks. Järgmisel aastal pidas leidur ettekande Frankfurdi füüsikaseltsis, kuid professorid pidasid telefoni laste mänguasjaks. Praktiliseks kasutuseks kõlbuliku telefoni leiutas USA-sse emigreerunud sotlane Alexander Graham Bell. Tema esmaleiutatud telefoniga sai kõneleda 100 meetri kauguselt. Kõne salvestamise meetodi leiutas aga ameeriklane Thomas Alva Edison 1877. aastal. Ta nimetas seda fonograafiks.
edasiandmiseks elektrivoolu abil. Ta võtis kasutusele telegraafivõtme, millele vajutades võis katkestada vooluringi ning sel moel edastada täppe ja kriipse. Sellega seoses koostas ta telegraafikoodi, mis sai tuntuks kui morsetähestik. Peale teda hakkas Philipp Reis (1835-1874) otsima võimalusi, kuidas edastada inimkõnet. Ta pidas vajalikuks ehitada kaks aparaati, üks millesse rääkida ja teine millest kuulata. 1861.a. see tal ka õnnestus, oma leiutist hakkas ta nimetama telefoniks. Esimese praktiliseks kasutuseks kõlbuliku telefoni leiutas sotlane Alexander Graham Bell (1847-1922) 1876.a. Sellega sai kõnelda kuni 100m kauguselt. Kõne salvestamise mooduse leiutas 1877.a. ameeriklane Thomas Alva Edison (1847- 1931), ta nimetas selle fonograafiks, mis oli omakorda grammofoni eelkäija. Saksa füüsik Heinrich Rudolf Hertz (1857-1894) leidis mooduse, kuidas edastada elektromagnetlaineid
Esimene telegraafliin avati aga 1848. aastal Washingtoni ja Baltimore´i vahel.Pärast seda tuli saksa kooliõpetaja Philip Reis mõttele hakata otsima võimalusi inimkõne otseseks edastamiseks traati mööda.Ta pidas vajalikuks ehitada kaks eraldi aparaati:Tehiskõrv, kuhu rääkida ja kuuldetoru.1861. aastal paigutas ta mikrofoni oma koju, valjuhääldi aga klassiruumi, ise võttis aga viiuli ja hakkas mängima, peagi kuulsid lapsed klassis viiulimängu. Oma leiutist nimetas ta telefoniks. Järgmisel aastal pidas ta Frankfurdi füüsikaseltsis ettekande oma leiutise kohta, kuid füüsikud pidasid tema leiutist laste mänguasjaks. Praktiliselt kasutuskõlbliku telefoni leiutas Alexander Graham Bell1876. aastal.Tema esialgse telefoniga sai rääkida 100 meetri kauguselt.Kõne salvestamise mooduse leiutas 1877 aastal ameeriklane Thomas Alva Edison, kes nimetas enda leiutist fonograafiks. See aparaat oni 1877. aastal leiutatud grammofoni eellane.
Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal. Kinnitatakse kohale kai abil ja veel lisaks kontrakai. Teine losspoom asetatakse trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomide nokkade vahel olev tali pingutatakse. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Süsteem ongi töökorras. Seda süsteemi nim ,,telefoniks". Selle süsteemi eeliseks on, et on vajalik ainult üks vintsimees, kes töötab üheaegselt kahel vintsil. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad. Raskekaalupoom. Raskekaalupoomiga tõstetakse kuni 200-300 tonnist raskust. Selline poom erineb tavalisest selle poolest et teda saab liigutada koos lastiga nii vertikaalses kui horisontaalses tasapinnas. Kaks talidega topenanti lubavad liigutada poomi igas suunas. Kummalgi on selleks oma vints. Runnerisse on viidud võimas tali ja
asetatakse last sadamakaile. Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal. Kinnitatakse kohale kai abil ja veel lisaks kontrakai. Teine losspoom asetatakse trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomide nokkade vahel olev tali pingutatakse. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Süsteem ongi töökorras. Seda süsteemi nim ,,telefoniks". Selle süsteemi eeliseks on, et on vajalik ainult üks vintsimees, kes töötab üheaegselt kahel vintsil. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad. Raskekaalupoom. Raskekaalupoomiga tõstetakse kuni 200-300 tonnist raskust. Selline poom erineb tavalisest selle poolest et teda saab liigutada koos lastiga nii vertikaalses kui horisontaalses tasapinnas. Kaks talidega topenanti lubavad liigutada poomi igas suunas. Kummalgi on selleks oma vints. Runnerisse on viidud võimas tali ja runneri mõlemad
Kuidas tehakse laadimist-lossimist? Lossimine on lasti mahavõtmine laevalt. Kaipoolne losspoom viiakse kaide abil parda taha nii, et ronner oleks auto või vaguni kohal. Kinnitatakse kohale kai abil ja veel lisaks kontrakai. Teine losspoom asetatakse trümmi luugiava kohale ja kinnitatakse kaidega. Poomide nokkade vahel olev tali pingutatakse. Ronnerid ühendatakse kokku ja jäetakse üks laadkonks. Süsteem ongi töökorras. Seda süsteemi nim ,,telefoniks". Selle süsteemi eeliseks on, et on vajalik ainult üks vintsimees, kes töötab üheaegselt kahel vintsil. 39. Raskekaalupoomid ja kraanad. Raskekaalupoom. Raskekaalupoomiga tõstetakse kuni 200-300 tonnist raskust. Selline poom erineb tavalisest selle poolest et teda saab liigutada koos lastiga nii vertikaalses kui horisontaalses tasapinnas. Kaks talidega topenanti lubavad liigutada poomi igas suunas. Kummalgi on selleks oma vints. Runnerisse on viidud võimas tali ja
annaabi.ee 
