...............................................................................................................................4 ........................................................................................................................................................................................................ ..........................................................................................................................1.1.2 Suurimad ning väikseimad telefoniarved ......................................................................................................................................................................................................5 ................................................................................................................................................................................1.2.1 Sõnumite arv ...............................................................................................
võivad nad tõendid hävitada ja te ei saa nii seda toodet kui ka oma raha tagasi. Poliitika kuulub samuti virtuaalmaailma alla ja seega palju reklaamitakse erinevaid erakondasid. Paljud erakonnad lubavad midagi, inimesed lähevad valima, ilma et teaks millise erakonnaga tegemist on ja kas see erakond oma lubadusi ka täidab või hoopis teeb kõike vastupidi. Palju on ka internetis suhtlusportaale, nimelt skype ja MSN, mis iseenesest on tasuta suhtlemisviis ja seetõttu pole ka telefoniarved nii suured, kuid need kõik teevad midagi halba, teatud kõnekasutus võib omada kirjandites tuleviku puhul väga suurt mõju ning ka suhtlus välismaailmas muutub, inimene võib muutuda kinnisemaks ja eemalduda inimestest, kellega ta varem võis väga palju suhelda. Kokkuvõttes on internet ja virtuaalmaailm meile pooleldi hea ja pooleldi halb. Halbi asju ei ole küll nii palju, kuid need omavad meie elus tahest tahtmata mingisugust mõju ja head asjad muudavad meid paremateks inimesteks
missugused ohud Internetis varitsevad, kuidas toime tulla võlaga, ja palju muud. 2 Kaupade ostmine Interneti vahendusel Ostude sooritamine Interneti vahendusel meelitab oma lihtsuse ja mugavusega piisab vaid istumisest arvuti taha ja võimalus on tellida kaupu, mida hing ihaldab. Teisalt aga võivad hiljem üllatusena tulla suured telefoniarved ja ka tooted ei vasta alati ootustele. Samuti võib olla komplitseeritud kaupade tagastamine, eriti kui tegemist on välismaise firmaga. Kahtlust võib tekitada ka see, et kõik teenindajad ei kasuta turvalisi maksevõimalusi või on need hoopis liiga keerulised. Enne ostu sooritamist internetist tasub alati kontrollida, kas ostulehekülg sisaldab piisavalt informatsiooni firma kohta, kes teenust pakub. Olemas peab olema järgmine info:
Ostes toidu läbi interneti peab vaid tegema linnukesed vastavate toodete taha, sooritama ülekande ja ootama uksekella helisemist. Tegelikult e-ostmist Eestis veel nii massiliselt ei kasutata. Palju populaarsemad toimingud mida läbi interneti tehakse on arvete maksmised. See on ka loogiline, kuna tänapäeva inimeste elutempo on kordi kiirem, kui see oli 10 aastat tagasi. Me lihtsalt ei leia oma päevaplaanide juures aega sõita kuhugi kontorisse ainult sellepärast, et maksta ära oma telefoniarved. Sellest lähtuvalt on paljud firmad otsustanud lõpetada paberarvete saatmise postkastidesse, viimane on minuarust väga tore, sest see hoiab meie loodust, mida me igapäevaste toimingute juures niigi liiga palju reostame. Arvete saatmise lõpetamise juures on ka halvad küljed, sest paljud inimesed ei kasuta arvuteid. Siinkohal pean eelkõige silmas eakamaid inimesi. Pean tõdema, et pensionärid ei kasuta arvuteid mitte ainult selletõttu, et nad ei
1. Viimaste takistuste ületamine kauba kättesaamiseks on ..... a) põgenemine b) altkäemaksu andmine c) tollivormistus 2. Kauba toimetamine tolliterritooriumile maanteesõidukiga toimub ..... a) tolliinspektori soovil b) transiitdeklaratsiooni alusel c) puhkepäeviti 3. Mõnede kaupade nii sisse- kui väljavedu võib teostada ainult ..... a) riigi presidendi nõusolekul b) tegevuslitsentsi omav isik c) üks kord aastas 4. Kauba sisseveol tuleb tasuda tollis ...... a) kommunaalmaksed b) telefoniarved c) impordimaksud 5. Tollideklaratsiooni vormistab firma esindaja või ..... a) tollimaakler 226 b) tolli esindaja c) tolli koristaja LUGEMINE. RÄÄKIMINE 8. Leidke ülesande 2 tekstist, mida peab sisaldama kaubaarve. Võrrelge saatelehe näidist tekstis esitatud kaubaarve andmetega. Täiendage saatelehe näidist. Puuduv info on märgitud küsimärkidega (????). Saatelehe näidis
(keskmiselt 10000 töötundi) alusel amortisatsiooni ehk kulumi töötunni kohta. Mootori nimi-võimsuse ja eeldatava koormusteguri kaudu antud tööl saame diislikütuse kulu l/h. Kuludena kr/h arvutatakse diislikütuse- ja õlikulud, pangalaenu intressid, kindlustusmaksed, masina korrashoiukulud (tehniline hooldamine + remont), hoiu(remondi-)ruumi kasutamise kulud, töötasu koos juurdearvestusega jt. kuluelemendid. Kui siia veel lisada tootmise üldkulud (juhtide palgad, raamatupidamiskulud, telefoniarved, transpordi-, kütuse- ja väetisehoidlate kulud, maamaks jne) saame kuluelementide kokkuliitmise teel traktoritöö kulud kr/h. Analoogiliselt arvutatakse ka töömasina kasutamise kulud kr/ha. Siin on peamisteks kuludeks masina kulum ja korrashoid, mõnel masinatüübil lisanduvad ka hoiukulud, laenuintressid ja abitööliste töötasu. Arvestades agregaadi tootlikkust ha/h arvutame ka traktoritöö tunnikulud ümber kuluks hektari kohta. Nende kahe kokkuliitmisega saame agregaadi kulud kr/ha
raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulusid, kulusid ja kasumit (kahjumit). TULU-KULU=KASUM Ja siin on bilansiga võrreldes teistmoodi ajamõõde kasumiaruanne koostatakse perioodiliselt, näiteks aasta 2009 kohta tervikuna, või pooleks aastaks või kvartaliks või kuuks, aga ikka viimasest kasumiaruandest kajastatava kuu lõpuni. Ning äramärkimist leiavad kauba (plekkämbrite) müügisummad, ostusummad, kulud üldisele tegevusele (rendid, telefoniarved), palgakulud ja finantskulud-tulud. Neid andmeid kokku liites-lahutades saadki kasumiaruande reale ,,Aruandeaasta kasum" õige ja ilusa numbri, millise kajastad omakorda bilansis (noo, millisel real?) aruandeperioodi kasumina (kahjumina). Kasumiaruanne on alati bilansi juurde kuuluv osa, lahutada neid ei saa. Kontod Kontodest üldiselt Aga nüüd peame rääkima veidike (kelle rõõmuks, kelle ehmatuseks) meile,
Kokku 1000 krooni 19 Arvuti koos tarkavaraga: (hinnapakkumine on projektile lisatud ning soovitav on sellisel juhul küsida hinnapakkumised 3-5 arvuteid müüvast firmast ja põhjendada oma valikut hinnapakkumiste hulgast) Kokku 15 238 krooni Muud kulud: projekti elluviimisel võib tulla ette planerimata kulusid (näiteks telefoniarved, bürookulud), selleks on planeeritud kokku 3000 krooni. Kulude ajastamine Eelarve planeerimisel tuleb tähelepanu pöörata sellele, millal on vaja reaalselt kulusid katta ehk millal toimuvad väljamaksed. Projekti raamatupidamise seisukohalt tuleb arvestada, et kõik projekti eelarve read oleks kooskõlas seadusaktidega. Püsikulude katmine Projekt kulutab ka ressursse, mis ei ole ainult projekti käsutuses. Näiteks võib projektil olla kontor taolteja/sihtgrupi ruumides
annaabi.ee 
