alla andnud, kuid sel ronisid hobuses olevad kreeklased vlja ja lasid kogu sjave sisse.Kreeklased stasid linna plema ja nii see lpeski. "Ilias" on kangelaslugu Eepos seisneb pingelisest sjast ja selle sangaritest. Trooja linna teiseks nimest "Ilion" tulenebki eepose pealkiri. Tegevus toimub pronksajal. Tegelased: Achilleus Peleuse poeg, kreeklaste kige suurem vgilane Agamemnon Atreuse poeg, Menelaose vend, Mkeene kuningas, kreeklaste vgede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vgilane Hektor Trooja prints ja trooniprija Menelaos Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos Menoitiose poeg, Achilleuse parim sber, vibolla ka armastatu
Peetakse Patroklose matused, Hektori isa, Trooja kuningaPriamos, lunastab poja surnukeha välja, järgnevad Hektori matused. Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Olulisemad tegelased ·Achilleus Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane ·Agamemnon Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht ·Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane ·Hektor Trooja prints ja troonipärija ·Menelaos Atreuse poeg, Agamemnoni vend ·Nestor vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest ·Odysseus Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. ·Patroklos Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu
Ilus naine, kelle pärast nii palju verd on valatud, kuuletub: ,,Sa lasksid mind kutsuda, isa ja kuningas. Mida sa soovid?" küsib ta. ,,Tahan, et sa mulle kreeklaste sangarid ükshaaval kätte näitaksid. Kes on see helkiva turviserüüga, kes kõige ees sammub?" Helena vastab: ,,See on mu mehevend Agamemnon, kreeklaste juht." Priamos küsib: ,,Aga kes on need kaks, kes juhivad tihedaid ridu? Üks on suur nagu hiiglane, teine lühem, aga laiaõlgsem." ,,Esimene on Telamoni poeg Aias, tugev ja vapper sõdur. Teine on aga Ithaka valitseja Odysseus." ,,Aga see seal, õilis ja uhke?" küsib Priamos edasi. Vastates kostab Helena häälest erutust: ,,See on mu mees Menelaos, kellelt su poeg Paris mind röövis..." Troojalaste ridadest astub just sel hetkel esile Paris, kes Helenat röövides ongi sõja põhjustanud. Ta on ilus oma helkivad turvistikus ja vaatab jultunult kreeklaste ridu, nagu tahaks ta neile kõigile väljakutse esitada..
Mõlema eepose süzeed on Trooja sõda käsitlevad. Mõlemas on 24 laulu. Mõlemad aioolia keele sugemetega, vana-joonia keeles. Mõlema aluseks on muistendid kreeka hõimude süjakäigust Trooja linna u 1000. a. ekr. Ilias- sõjaolustik, Odüsseia- rahuaeg. Ilias tegelased: Achilleus – Peleuse poeg, kreeklaste kõige suurem vägilane Agamemnon – Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane Hektor – Trooja prints ja troonipärija Menelaos – Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor – vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus – Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu Odüsseuse tegelased: Odysseus, Telemachos, Penelope, Menelaos, Alkinoos, Lüürika mõiste, kujunemine, liigid, teemad, autorid.
kisklevad omavahel pilvedes ja mägede tippudel. Aeg-ajalt võtab üks või teine neist nõuks soosida oma lemmikuid. Paris veedab kindluse müüride vahel aega oma armsa ja ilusa Helenaga. Troojalaste juht Hektor teeb etteheiteid Parisele. Jättes hüvasti oma armsa poja Astyanaxi ja naise Andromachega astub uuesti lahingusse. Ahhailaste kõige vägevam Achilleus istub oma telgis, on solvunud ja mängib ajaviiteks lüürat. Kreeklaste juhiks on nüüd pikk, turske ja vapper Aias Telamoni poeg. Peajumal Zeus kihutab oma vankriga Idamäele, et vaadata lahingut ülevalt pealt. Troojalasi saadab edu ja ahhailased lüüakse taganema oma laagrisse, mis on tehtud kuivale tõmmatud laevadest ja piiratud kõrge valliga. Troojalased ei lähe ööseks oma linna vaid jäävad laagrisse otse kreeklaste lähedusse ja süütavad lõkked. Kreeklased on löödud ja peavad nõu vana targa Nestoriga. Agamemnon saab aru, et ilma Achilleuseta ei saa nad võitu
Soovides kuidagi jäädvustada sõbra mälestust, laskis tema verest tärgata imelise lõhnaga lille. Preestrid viisid lille Apolloni pühamu aeda Delfis ja sellest peale peeti igal aastal enneaegselt hukkunud nooruki mälestuseks kolmepäevaseid pidustusi, mida nimetati Hyakinthia. See oli spartalaste suurim püha. 8 Teine kreeka legend seostab hüatsindi tekkimise kuulsa Trooja sõja kangelase Aiasega. See Salamise saare valitseja Telamoni poeg oli Achilleuse järel tugevaim ja vapraim kreeka kangelane Trooja sõjas. Pärast Achilleuse surma läks ta Odysseusega tülli Achilleuse relvade omamisõiguse pärast ja jäi kaotajaks. Solvumisest segane, tappis ta kreeklaste kariloomad, pidades neid oma vaenlasteks. Tulnud taas mõistusele, heitis ta end oma mõõga otsa. tema verest kasvas välja hüatsint. Hüatsint oli kreeklastel tõenäoliselt mure, kurbuse ja surma lilleks ja legend Hyakinthose
Rahumeelsed suhted ja uued röövretked, sõpruslepingd ja rahutegevus vaheldusid täpselt samuti kui võidud ja kaotused. Keldid tõmmati kaasa mitmekesistesse võitlustesse ülemvõimu pärast Itaalias, nii võitlustesse Rooma ja etruskide vastu kui ka sõdadesse Rooma ja tema Vahemere- alade rivaali Kartaago vahel. Vägivallaga või kohalike elanike nõusolekuga asusid keldid elama 225 eKr lõid Itaalia asukd roomalste juhtimisel tagasi keltide sissetundi Telamoni al, Rooma võttis Po jõe oru keltidelt tagasi ja asus kelti hõime orjastama ja hävitana. 180 eKr Pergamoni võit galaatide üle. Esimesed oma mündivermingud. 121 eKr Rooma võidab Gallias arvernid 72 eKr Arviovistuse võit häädulaste üle. Keltide majanduslik kõrgaeg (oppidumide aeg). 58-52 eKr Caesar alistab Gallias umbes 50 hõimuühendust, belgide hõimud rändavad Britanniasse. · 55 eKr Caesari arvab, et gallid on võidetud. Esimene ekspeditsioon
Chrysest. [- - -] TEINE LAUL kuid odaoskuses kõik ta Ahhaias ja Hellases võitis. [- - -] Ent käis üle kõikidest neist Agamemnon. [- - -] Silmad ja pea olid tal nagu välkudepildujal Zeusil, Ent kaheteistkümne laevaga tõi Telamoni poeg Aias rüht nagu Aresel, rind kui Poseidonil, Maasüleshoidjal. võitlejaid Salamis-saarelt ja peatus ateenlaste kõrval. Nii nagu karjas arvukas pull vägev käib üle kõigi Neid, keda kasvatand Argos ja linn
annaabi.ee 
