sotsialismiperioodi, ilmselt 50ndate nõukogudeperioodi ning kus tegevus leiab aset Peterburi-Tallinna rongil, sõjajärgne periood, valitseb siiski kommunism. Mainitakse raadiovestlusi ühiskondlik- poliitilistel teemadel. Detailsed ühiskonna kirjeldused puuduvad, kapitalistliku läänelikku ühiskonda tajuda ei saa. Kosmopliitsus, tollid, piirivalve. Ungari herned, loterii, jackpot, raha eest saab kõike, Markist saab Maria. Postmodernistlik maailm on täitsa olemas. Tekstitasandil aga leidub postmodernistlikke jooni rohkesti. Alustades juba sellest, et novellides kohtab tihti autori ja tegelaste vaatepunktide vaheldumist, tihti ei saa päris täpselt aru, kas tegemist on tegelase või hoopis autori jutustajapositsiooniga, ja mina tõmbasin minategelase ja autri vahele võrdusmärgi (minategelane-autor). Ning isegi kui jutustaja ise osaline ei ole, tuletab ta ennast märkuste kaudu alatimeelde või hüppab ootamatult kusagilt välja
ammendamiseks. * Autori eemaldumine (Brechti eeskujul võiksime rääkida siin tõelisest ,,võõritusest" -- Autor piseneb kujukeseks kirjanduse näitelava taganurgas) pole pel galt ajalooline tõik ega kirjutuse akt, vaid sellega muutub üdini nüüdisaegse teksti olemus (ehk -- see teeb sama välja -- teksti luuakse ja loetakse edaspidi nii, nagu ei eksisteeriks autorit ühelgi tekstitasandil). Esiteks muutub aeg. Kui usutakse Autorisse, nähakse teda alati raamatule eelnemas: raamat ja autor asetuvad ühele teljele, mis jaguneb eelnevaks ja hilisemaks: Autorit peetakse selleks, kes toidab teost, st ta eksisteerib enne teost, mõtleb, kannatab, elab teose nimel; tal on oma loominguga samasugune eelnevus suhe nagu isal pojaga. Nüüdisaegne skriptor seevastu sünnib samal ajahetkel kui ta tekstki; enne ega väljaspool
kuulub mardipäevast vastlapäevani olevasse perioodi, kuhu kuulus nt ebaõnne äraviimine. *1. trükitud tekst oli 1695a kristjan kelchi kroonika, tuginedes varasemale tekstile, tulles tagasi Damaskuse laulude juurde, tõestas, et on armastuslaulud *esituslik suur kogu Knüppferilt (kadrina pastor) ------> periood, kus RL traditsioon muutus(19.saj): laulu traditsioon on seotud elustiiliga ja kui muutub elustiil, muutub ka traditsioon EESTI RAHVALAULUTRADITSIOON regilaulu stiilid: 1) tekstitasandil: a)muusika - rütmid, toonid, a-cappella, Lõuna-eesti lauludes refräänid, pille ei kasutata b)sõnad - sõnu on hästi palju, kui mitte suur sõnavara, vaid vormelikeele kasutamine on tähtsam c)esitus - mitte suulisest esitusest, vaid kirjaliku teksti analüüs *90ndatel soome kk ettekujutus sellest, et laul on valmistekst(mida arvas tüpoloogiline kk) on selline, kus teemasüzeed hoitakse hästi enda telje ümber. laulik kasutab erinevaid tehnikaid:
seda kunagi näinud ega sellest kuulnud). Seetõttu ei vastandata traditsiooni ja improvisatsiooni, vaid kõneldakse traditsioonilisuse erinevatest astmetest ja ilmingutest. (Vt näiteks rahvalaulu traditsioonilisuse erinevatest astmetest: Ingrid Rüütel. Varafolkloorselt vokaalzhanridelt lauluni. III. Mäetagused nr.10, 1999. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.4. Stereotüüp Stereotüübi mõistet on kasutatud: tekstitasandil mentaalsel tasandil. Rahvaluuleteksti tasandil tähendab stereotüüp teatud liiki kordumist tekstis, näiteks regilaulu laulualgusvormelid või pöördumisvormelid nagu: Neitsikesed, noorukesed, muinasjuttude algus- vm vormelid. Mentaalsel tasandil on stereotüüp tundmatu seletamine tuntu kaudu; on rühma ühtekuuluvustunnet näitav ja kujundav väline märk, seotud rühma identiteediga (nii enesemääratluse kui ka teistepoolse määratlusega).
Regilaulu üleskirjutised: II aastatatuhat: - 12.-16. saj. teated laulmisest, mõned tekstikatked - 17. sajand esimesed teadaolevad laulu terviktekstid (1660. aastail, 1680 käsikirjas, 1695. trükituna Ch. Kelchi kroonikas) - 18. sajand (1770ndail aastail) A. W. Hupeli saadetised Herderile (alla 10 teksti) - 19. sajand: Neus, Knüpffer (ligi 600-700); Veske, Hurt (Riia kongressil esitatud aruandes 40500 laulu) Regilaulu stiil: - Tekstitasandil o Muusika o Sõnad o Esitus - Mõttetasandil o Teemad ja züseed o Laulud seotus esituskontekstiga Laulu seotsu elustiiliga: - Lauljatest pärimusrühma tegevusalad (töö, millest elatutakase jms) - Elavas kasutuses o ? o Ilmselt kasutusseose järgi o Ilmselt need kasutusseosed muutuvad Mis tingib muutusi regilalutraditsioonis? 1
aluseks võivad olla lausete sisu, lausemalli üldistatud tähendus, pragmaatiline tähendus (mõte), teema, lausete formaalsed tunnused (lausemall). Ülesanded võimaldavad vähendada abiõppelaste kõne stereotüüpsust ning arendada rühmitamisoskust (klassifitseerimist) verbaalses ruumis. Ütluste rühmitamine pragmaatilise tähenduse põhjal on üheks verbaalse suhtlusoskuse (dialoogis osalemise) kujundamise eelduseks. Küsimused tekstitasandil: Põhjaliku ülevaate teksti mõistmiseks kasutatavatest kognitiivsetest strateegiatest on esitanud T van Dijk ja W. Kintsch (1983). Monograafias kirjeldatud strateegiad on järgmised: Propositsioonistrateegia — kujutab endast minimaalsete teabeüksuste mõistmist. Propositsioonid on abstraktsed kognitiivsed üksused (koosnevad predikaadist ja argumendist või argumentidest). Tüüpiliseks propositsiooni vasteks keeles on baaslause ehk tuumlause
annaabi.ee 
