konstrueeritud ongi. Praktiliselt kõik praegu müügilolevad kuvaadapterid on kiirendiga varustatud. Kuvafunktsioonide delegeerimine on võtnud sellise ulatuse, et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D- kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory. Seda
pikslite arvutamisega palju paremini hakkama, sest just selleks ta konstrueeritud ongi. Praktiliselt kõik praegu müügilolevad kuvaadapterid on kiirendiga varustatud. Kuvafunktsioonide delegeerimine on võtnud sellise ulatuse, et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D- kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory. Seda ei tohi ära segada vastava mälutehnoloogia nimega (VRAM) ning ta tähendab lihtsalt kuvaadapteril olevat mälu.
konstrueeritud ongi. Praktiliselt kõik praegu müügilolevad kuvaadapterid on kiirendiga varustatud. Kuvafunktsioonide delegeerimine on võtnud sellise ulatuse, et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides. Pildimälu Esimeste PCde tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAMi selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory. Seda ei tohi ära segada vastava
Kuigi PCI on Intel'i toode, pole ta seotud ühegi konkreetse mikroprotsessori tüübiga. 9. PCIE (x1) : on pesa kuhu ühendatakse videokaart, x1 andmeedastus kiiruseks on 250mb/s 10. Fan power port : on pesa emaplaadil, kuhu saab ühendada ventilaatori. 11. Cpu Slot : Pesa kuhu paigaldatakse protsessor. (Central Processing Unit) 12. VGA : Kuvarispetsifikatsioon personaalarvutitele firmalt IBM, mis muutus de facto standardiks. Tekstireziimis on VGA eraldusvõime 720 x 400 pikslit. Graafikareziimis on eraldusvõime kas 640 x 480 (16 värvi) või 320 x 200 (256 värvi). Värvide maksimaalne arv on 262144. Erinevalt varasematest personaalarvutite graafikastandarditest MDA, CGA ja EGA kasutab VGA kuvar mitte digitaalsignaale, vaid analoogsignaale. Seetõttu vanematele standarditele vastav kuvar VGA süsteemiga koos ei tööta. VGA ilmus turule 1987.a
lülitus, mis operatsioonisüsteemilt saadud käskude alusel tekitab pildimällu pildi ekraanile saatmiseks; · Pildimälu (frame buffer)- koht, kus digitaalkujul säilitatakse kõigi ekraanile saadetavate pikslite väärtusi; · Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka sõnapaari video memory. Seda ei tohi ära segada vastava
Kuigi keskprotsessor on otsesest kuva arvutamisest suures osas vabastatud, mõjutab tema mudel ja taktsagedus veidi siiski ka kuvasüsteemi jõudlust, eriti uuemate ja multimeediumlaiendustega protsessorite puhul. Kuvareziimid Kuvaadapteri tähtsamate näitajate hulka kuulub see, milliseid kuvareziime ta lubab näidata ja millise värskendussagedusega (eeldusel, et ka kuvar neid sellisel sagedusel talub). Esimesed personaalarvutid esitasid andmeid ekraanil tekstireziimis- kuva koosneb tähtedest, numbritest jm märkidest ettenähtud kohtades. Praegu enamasti kasutatavas graafilises reziimis koosneb kuva pikslitest. Tekstireziimis ei saa juhtida üksikuid pikseleid, aga graafiline reziim nõuab jälle oluliselt (sadu kordi) rohkem ressursse. Pikslite arvu ekraanil nimetatakse enamasti kuva eraldusvõimeks (resolution, pixel addressability) ning esitatakse tavaliselt arvupaarina, näiteks 640x280. Värvuste arvu, mida iga piksel võib esitada, nimetatakse
arvutamisega palju paremini hakkama, sest just selleks ta konstrueeritud ongi. Praktiliselt kõik praegu müügilolevad kuvaadapterid on kiirendiga varustatud. Kuvafunktsioonide delegeerimine on võtnud sellise ulatuse, et tegelikult oleks õigem rääkida kaasprotsessorist. Üha enam levivad 3D- kiirendid võtavad enda kanda väga töömahukad arvutused, mida läheb tarvis ruumilisuse illusiooni loomiseks näiteks mängudes ja joonestusprogrammides. Pildimälu Esimeste PC-de tekstireziimis ekraanikujutisi (paar kilobaiti) hoiti tavalise RAM-i selleks eraldatud osas. Nüüd on nõudmised teised: maht on kasvanud megabaitidesse, samuti on suurenenud nõudmised kiirusele. Tänapäevastes arvutites on ekraanipildi säilitamiseks videoadapteri koosseisus eraldi pildimälu, optimeeritud just nimelt selle ülesande jaoks. Peale pildimälu (frame buffer) kasutatakse sageli ka
MCGA-(Multicolor Ggraphics Array) või (Memory Controller Gate Array)- Lubab MDA-le ja CGA- le sarnaseid või paremaid graafikavõimalusi, kuid jääb alla EGA-le ja VGA-le. Sarnaselt VGA-le kasutab analoog signaale. VGA (Video Graphic Array)- standard võeti kõigepealt (1987) kasutusele IBM arvutiseerias PS/2. See on ühilduv eelmiste süsteemidega, kuid pakub veidi suuremat lahutusvõimet ja värvivalikut. Kujutis on kas monokroomne või värviline ja lubab esitada pilti tekstireziimis resolutsioonil 720x400 ja graafikareziimis 640x480 (16 värvi) või 320x200 (256 värvi). Esitatavate värvide koguarv on 262144. VGA adapteris hakati kasutama ka uut 15- viiguga D- pistikut. Kasutab andmeedastuseks analoogsignaali (vastupidiselt MDA-, CGA-, EGA digitaalsele) Peale algse VGA väljatöötamist IBM selle edasist täiustamist ei jätkanud, vaid pakkus uue parema standardina 8514/A- adapteri ja veidi hiljem XGA. Mõlemad graafikastandarid ei ole
annaabi.ee 
