Debiani paigaldada VirtualBox`i. Valisin selleks debian-6.0.6-kfreebsd-i386-CD-1.iso faili, mille sain Debiani kodulehelt antava peegli lingi kaudu alla laadida. Paigutasin VirtualBox`i cd-seadmesse allalaetud .iso faili ning algaski paigaldamisprotsess. Ilmus alglaadimise aken, kus oli võimalik valida vaikimisi paigalduse, automaatse paigalduse ja ekspertpaigalduse vahel. Valisin vaikimisi. Nüüd jooksid üle must ekraani pikad tekstiread ja edasi sai valida installeerimisel kasutatavat keelt. Valisin inglise keele. Nüüd pakuti mulle valitud keele järgi asukohamaid, millest ükski ei sobinud ja tuli valida other. Edasi sai valida Euroopa, ning selle järel Eesti. Nüüd oli väike segadus klaviatuuri keele valikul, tuli võtta Ameerika. Järgnevalt toimusid mitmesugused laadimised ja siis hakkas võrgu konfigureerimine, mille käigus sisestasin hostinime ja domeeninime. Edasi tuli sisestada juurkasutaja nimi, parool ja
Vähem oluline pole ka menüükäsk Diagramm > Diagrammisuvandid… (ingl. Chart > Chart Options…): Dialoogiaknas on 6 vahekaarti: Tiitlid (ingl. Titles) – dia- grammi pealkirja ja telje- nimede tekstiread, Teljed (ingl. Axes) – telgede kujuta- mine (näit. kas näidata või mitte, või hoopiski x-telg aja- teljena), Ruudujooned (ingl. Gridlines) – koordinaatjoonte
Rakendusprogrammides (HTTP,SMTP,FTP,DNS,NFS) "Interneti"põhiosa, reeglina opsüsteemi sisse ehitatud (TCP,UDP,IP), Kohtvõrk,moodemvms, tüüpiliselt opsüsteemi laetavate kaardidraiveritega (Ethernet, SLIP) HTTP on omaette protokoll, mida kasutatakse veebilehtede, piltide, tekstifailide, zip failide jne jne saatmiseks veebiserveri ja brauseri vahel HTTP ei ole ehitatud "biti või baidi" tasemel, vaid teksti ridade kaupa: päis, tühi rida, tekstiread Rekursiivne millegi kordamine viitega iseendale või enesesarnaselt foo calls foo: * int foo(int x) { if (x>0) return 1+foo(x-1) else return 1} Salesman travel - 6 linna puhul 5*4*3*2*1=120 erinevat teed(N-1)! Reaalarvude hulk on suurem (võimsam) kui positiivsete täisarvude hulk. Reaalarvude hulk on suurem (võimsam) kui täisarvude hulk. N: 0 1 -1 2 -2 3 -3 4 -4 ... Z: 0 1 2 3 4 5 6 7 8 ... Tegelikult on murdarvud vs pos täisarvud üksküheses vastavuses Cantori teoreem ütleb
protokoll, mida küsija kasutab ja soovi korral lisainfot, nagu küsija programmi tüüp (Mozilla, Ie, Konqueror, ..) Näiteks: Võtame telnet ühenduse masina dijkstra.cs.ttu.ee porti 80 Tipime sisse, seejärel tipime kaks reavahetust: GET index.html HTTP/1.0 HTTP ei ole ehitatud “biti või baidi” tasemel, vaid teksti ridade kaupa: päis, tühi rida, tekstiread. HTTP/1.1 200 OK Date: Thu, 06 Nov 2003 13:50:07 GMT Server: Apache/1.3.19 (Unix) PHP/4.1.1 Last-Modified: Sat, 10 Apr 1999 09:29:18 GMT ETag: "46d8-297-370f19ee" Accept-Ranges: bytes Content-Length: 663 Connection: close Content-Type: text/html
..... DNS: Domain Name Server Ülesanne: kui programmile on antud masina nimi, millega ühendust võtta (näiteks www.ttu
Oletame, et sisestatakse järjest uusi andmeid ning arv 0 tähistab andmejada
lõppu. Seejärel on vaja väljastada kõik sisestatu vastupidises järjekorras. Jada
liikmete arv ei ole ette teada.
/* N8_4_C */
#include
4baiti, väike 1bait jne. Pikema teksti puhul võib meil juba arvutamisega probleeme
tulla. Sellepärast laseme koodil otsustada, kui suur fail on ja
seda filesize() funktsiooniga.
?
1
//faili nimi
2 $allikas = 'loomad.txt';
3 //faili avamine
4 $minu_fail = fopen($allikas, 'r');
5 //faili sisu kuvamine
6 $faili_sisu = fread($minu_fail, filesize($allikas));
echo $faili_sisu;
7 //faili sulgemine
8 fclose($minu_fail);
9
Nüüd peaksid saama väljundina kõik tekstiread. Probleem tekib reavahetustega, kus
programm kuvab neid kui tühikuid.
?
1 Imetajad Roomajad Ämblikud Kalad Kahepaiksed
Selleks, et html suudaks reavahetusest n aru saada, tuleb see teisendada
siltideks nl2br() abil.
?
1
//faili nimi
2 $allikas = 'loomad.txt';
3 //faili avamine
4 $minu_fail = fopen($allikas, 'r');
5 //faili sisu kuvamine
6 $faili_sisu = fread($minu_fail, filesize($allikas));
echo nl2br($faili_sisu);
7 //faili sulgemine
"d" tähte või "r" ja "n" hoopis "m" tähte. Tähtede vahet tuleb arvatavasti muuta süvainitsiaalide (drop cap) kasutamisel, kuid see sõltub konkreetsest tähest ja fondist. Reavahe Reavahe (leading) on kahe tekstirea vaheline ala. Reavahe eesmärgiks on lisada tekstidesse "õhku", et oleks lihtsam teksti lugeda. Liiga tihendatud ridadega lõiku nimetatakse "raskeks" ning mõjub lugejale klaustrofoobiliselt. Samas liiga hõredalt mõjuvad tekstiread iseseisvate ridadena ja pole jälle hea. Ei ole olemas kindlat valemit reavahe määramiseks, sest kõik sõltub sinu valitud fondist ja trükise eesmärgist. Reavahe vaikimisi väärtuseks on Auto. Hea tava on tumedate taustade puhul kasutada laiemat reavahet. Konaruste silumine Teksti viimase vormindusena tahan tähelepanu juhtida konaruste silumisele (anti-aliasing). Millist valida sõltub täiesti kontekstist aga kindlasti tasub seda proovida ja teha valikuid.
Oletame, et sisestatakse järjest uusi andmeid ning arv 0 tähistab andmejada lõppu. Seejärel on
vaja väljastada kõik sisestatu vastupidises järjekorras. Jada liikmete arv ei ole ette teada.
/* N8_4_C */
#include
annaabi.ee 
