kokkukõla värsside lõpus · kohamuistend on seotud · värsside rühmitumine mingi kindla kohaga salmideks Ka kunstmuistendid Faehlmann ,,Emajõe sünd". Ajakirjanduszanrid: UUDIS üks ajakirjanduse põhizanr: REPORTAAZ - üks ajakirjanduse · lühike, laadilt jutustav tekst põhizanr: · eesmärgiks teate (uudise) edastamine · jutustav kirjeldav tekstiliik UUDISE ÜLESEHITUS: jutustatakse mingist sündmusest, Sündmused on esitatud tähtsuse järjekorras. kirjeldatakse sellega seonduvat ning Uudisel on 3 osa: vahendatakse taustandmeid · täpne, tabav pealkiri, mis äratab · stiililt asjalik, kasutatakse publitsistlikku tähelepanu keelt, mõnikord ka kujundlikkust
kokkukõla värsside lõpus jne tekkimist · värsside rühmitumine · kohamuistend on seotud salmideks mingi kindla kohaga Ka kunstmuistendid Faehlmann ,,Emajõe sünd". Ajakirjanduszanrid: UUDIS üks ajakirjanduse põhizanr: REPORTAAZ - üks ajakirjanduse põhizanr: · lühike, laadilt jutustav tekst · jutustav kirjeldav tekstiliik jutustatakse · eesmärgiks teate (uudise) edastamine mingist sündmusest, kirjeldatakse sellega UUDISE ÜLESEHITUS: seonduvat ning vahendatakse taustandmeid Sündmused on esitatud tähtsuse järjekorras. · stiililt asjalik, kasutatakse publitsistlikku Uudisel on 3 osa: keelt, mõnikord ka kujundlikkust · täpne, tabav pealkiri, mis äratab tähelepanu · autori kohalolu: ta peab olema sündmuse
toimingutes osalemise kaudu talletatakse mällu toiming ja selle kaudu ka see, mida tometatakse iseloomulik on kaemuslikkus. Kirjalikku kultuuri iseloomustab: - keskendumine ainulaaadsetele sündmustele, mis on erandlik, toimub esimest korda huvi põhjus- tagajärg seosete vastu, tulemuste vastu. Teravama tähelepanu alla AEG kui sündmuste järgnevus. Algtekstist mentaalse tekstini Tekstiliik kui analüütiline kategooria Liik kui diskursuse kategooria Saab uurida suhteliselt muutumatut teksti- kirja - Rahvaluuleteksti ja esitusega seotud pandud teksti ( Kuigi teadvustatakse teksti ( kogemuslikud) teadmised suulist olemust) - Lähtutakse esitusest, millega kaasneb teksti välispinna, muutumine Algtekst; arhetüüp Mentaalne tekst:
Episoodiline mälu. - Mälu abivahendud nii looduslikud kui ka inimese loodud sümbolid - Toimingutes osalemise kaudu talletatakse mällu toiming ja selle kaudu ka see, mida toimetatakse Kirjalikku kultuuri iseloomustab: - keskendumine ainulaaadsetele sündmustele, mis on erandlik, toimub esimest korda: · huvi põhjus tagajärg seosete vastu, tulemuste vastu · teravama tähelepanu alla AEG kui sündmuste järgnevus Algtekstist mentaalse tekstini: Tekstiliik kui analüütiline kategooria Liik kui diskursuse kategooria Saab uurida suhteliselt muutumatut teksti- - Rahvaluuleteksti ja esitusega seotud kirja pandud teksti (kuigi teadvustatakse (kogemuslikud) teadmised teksti suulist olemust) - Lähtutakse esitusest, millega kaasneb teksti välispinna, muutumine Algtekst; arhetüüp hoolimata teksti suulisuse arvestamisest, Mentaalne tekst:
Kas ka kõik, kes end ajakirjanikuks peavad, on ikka ajakirjandusharidusega? 1.2.4.Teadustekstid Teadustekstide ülesanne on vahendada uurimistulemusi. Teadusteksti lugejad on enamasti autori kolleegid samast teaduskonnast. Üsna kindlad piirangud nii ülesehituse, stiili kui viitamise osas tingivad objektiivsuse ja täpsuse. Teadusteksti loomine algab probleemi püstitamisest. Milline on probleemi lahendus, on autorile esialgu teadmata. See tekstiliik pakub huvi eriti seetõttu, et tahetakse midagi välja uurida. Oma panus hetkeolukorda pakkuda, lähtudes probleemipüstitusest ja teemavaldkonnast.7 Esimesed teadusteksti kogemused saab õpilane referaati koostades. Nii õpib ta kasutama erinevaid matejale ja neid omavahel seostama. Kellegi loodut hindama. Küll veel mitte oma arvamust avaldama. Käsilolev uurimistöö kuulub ka teadustekstide valdkonda. See on huvitav kogemus, kuna õpetab kõige kiiremini seoseid märkama
Üks vahend on deiksis (tegelikkusele viitavad asesõnad ja pronoomenid) Kas keel vormib sotsiaalset tegevust või vastupidi on mõlemat pidi Analüüs: TEKST + DISKURSIIVNE TEGEVUS (sotsikultuurilise info tekstiks vormimine deiksilised sõnad)+ ÜLDINE SOTSIOKULTUURILINE KONTEKST Teksti liigid Tarbetekst Ilukirjandus Essee Teadustekst Kirjand (kes kirjutas/kellele kirjutas/ miks kirjutas/kes on osalised, mis on ootused/ millal, kus, kirjutas) ei ole tekstiliik, sest põhiküsimused on vastamata Teksti liigi tekkimine Kes kirjutas/ rääkis Kellele kirjutas Miks kirjutas Kes on osalised, mis on ootused Millal, kus, ... kirjutas Kus ilmus, mis kujul Lugupeetud reisijad! Palun kontroolige, et te ei unustanud midagi rongi! sa oled ikka veel rongis kõneheetk, sündmushetk ja viitehetk ei lähe kokku. Deiksis MINA : isikudeiksis deiksise egotsentrilisus SIIN: ruumi ehk demonstratiivdeiksis PRAEGU: ajadeiksis
teoloogiale. Humanistidena tuntakse ühtviisi nii renessansiaegseid erudiite- õpetlasi kui ka kirjanikke: Francesco Petrarca (13041374), Giovanni Boccaccio (13131375), Michel de Montaigne (15331592), William Shakespeare (15641616), Miguel de Cervantes (15471616) jt. Renessanssis toimus murrang kultuuris ja teaduses, sündis uus arusaam inimesest. reportaaz üks ajakirjanduse põhizanr. Reportaaz on jutustav-kirjeldav tekstiliik: selles jutustatakse mingist sündmusest, kirjeldatakse sellega seonduvat ning vahendatakse taustandmeid. Seda iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistustele. Stiililt on reportaaz asjalik, selles kasutatakse publitsistlikku keelt, mõnikord ka kujundlikkust. Reportaazi kirjutamata seaduseks on autori kohalolu: ta peab olema sündmuse (spordivõistluse, näituse avamise, paraadi vm) pealtnägija või selles osaleja. Vaid nii on tagatud reportaazi vahetu laad ja usalduslikkus