prioriteet – keeletehnoloogia arendamine Normi aluseks ÕS 2006, uus ilm 2013 EKI – Keelenõuanne tel: 631 3731, meiliga Keelenõuanne soovitab Oma Keel al 2000 Eesti keele käsiraamat Kokkuvõte o eestikeelsed kasutajaliidesed, laiatarbesõnavara (MS Office, Windows), o eestikeelne kõnetuvastus, dialoogsüsteemid, elektroonilised tekstikorpused, sõnastike loomine Tänapäeva kirjakeele põhijooned: vabaduse suurenemine, argikeele väljendite tungimine ajakirjanduskeelde, laensõnad põhiliselt inglise keelest, kirjakeele kasutusvaldkonnad mitmekesistunud: * tekkinud kirjaliku vestluse keel (sulam suulisest ja kirjalikust keelest) Loe lisa Kasutatud materjalid
õigekeelsuskomisjonis (VÕK). Traditsioonilised keelekorraldusharud on üldkeelekorraldus ja oskuskeelekorraldus, viimastel aastatel on hakatud hoogsalt tegelema ka nimekorraldusega (Peeter Päll). • Eesti keele uurimisele tänapäeval on iseloomulik arvutistumine –elektrooniliste andmebaaside loomine ning kasutamine uurimistöös. Tartu ülikoolis on koostamisel XX sajandi eesti kirjakeele tekstikorpused ( http://www.cl.ut.ee/korpused/ ), vana kirjakeele korpus ( http://www.murre.ut.ee/vakkur/), suulise kõne korpus ( http://sys130.psych.ut.ee/~linds/ ) ning koostöös Eesti Keele Instituudiga eesti murrete tekstikorpus (http://www.murre.ut.ee/ ). • Keelekorraldus on kirjakeele teadlik arendamine, rikastamine, stabiliseerimine ja ajakohastamine. Eesmärk on hea eesti kirjakeel, mis suudab rahuldada eesti keele
Estonian" (1994), fonoloogiast ,,Eesti keele astmevahelduse ja prosoodiasüsteemi tüpoloogilised probleemid"
(1997)
Morfoloogia: Ülle Viks ,,Väike vormisõnastik" (1992)
Sõnamoodustus: Krista Kerge ,,Vormimoodustus, sõnamoodustus ja leksikon" (1998), Jaak Peebo ,,Eesti keele
muutkonnad" (1997)
Süntaks: Helle Metslangi doktoriväitekiri ,,Temporal Relations in the Predicate and the Grammatical System of
Estonian and Finnish" (1994)
Tüpoloogiline suunitlus ja tekstikorpused: 1996. aastast TÜ eesti keele õppetooli toimetiste allsari: ,,Estonian:
Typological Studies"
Kirjakeele sõnavara: ,,Eesti kirjakeele seletussõnaraamat" (al 1988, aga hoo sai sisse 90ndatel); Asta Õim
,,Sünonüümisõnastik" (1991)
Keele varieerumine, registrid, allkeeled. Tänapäeva murdekeele uurimine: Karl Pajusalu doktoritöö Karksi
murraku verbimorfoloogia variatiivsuse ja selle põhjuste kohta (1996); ühiskõnekeel: L. Keevallik ,,
o Romantismi gootika muinasjutud? (Nt Kreutzwald) o Küla kujutamine muinasjutulises või ebareaalses kontekstis. o Nt Kunderi omades mingi ahvardav ja tundmatu ligidalviibija. o ,,Mingi taime- ja loomariigi vahel eksisteerimine". Religiooni teema 19. sajandi eesti kirjanduses 1739 Pietism Hernhuutlus. Vennastekogudused keelati 18. sajandi keskel, kuid kogusid siiski palju populaarsust. Luterlikust institutsioonist eraldi. Omaette tekstikorpused (didaktilised, usulised, õpetavad, moraliseerivad, ei kõrtsile!). 19. sajandi esimesel poolel kirik positiivsena, 19. sajandi teisel poolel negatiivsena. o Õpetaja ja religiooni positiivsus antakse edasi positiivse kirjanduse kaudu, näidates, et see on kasulik talupojale kui sa järgid õpetust, läheb sul elus hästi. o Eelärkamisajal ja ärkamisajal tajutakse kirikut kui institutsiooni küla ja inimeste heaolu eest seisjana. o 19
Primitiivne semantiline teooria - teooria, mille alusel saab sõnade tähenduse jagada väiksemateks osadeks, mida on lõplik hulk. Kokkuvõtteks Ei ükskeelse sõnaraamatu põhjal tuletatud leksikaalsed struktuurid ega kakskeelse sõnaraamatu vasted suuda täielikult kajastada tegelikku rikkalikku keelepruuki, mille kirjalikku varianti registreerivad tänapäeval ükskeelsed ja paralleelsed tekstikorpused. Uurida, täiustada ja katsetada tuleb nii meetodeid, abivahendeid kui ka allikaid, et tabada tabamatut - keelt, mida ühed loovad ja teised mõistavad. 4. Kuidas mõjutab kontekst viitamisvahendite valikut ja milliste meetoditega seda uuritakse? Helen Hint, Maria Reile ja Renate Pajusalu. Kontekst ja viitamine: argivestlused, legod ja narratiivid. ESUKA/JEFUL 2013, 4-1, lk 161-183
(Sõnapõhise koostamise puhul võivad need selged vastused küll ka omavahel vastuolus olla, nagu nägime.) • E-sõnastikud pakuvad sisuliselt sama infot mis nende paberile trükitud variandidki, ainult otsingusüsteem võib olla võimekam ja täiendamine sagedasem. Sellisel käsitööd ja keskse autoriteedi inimlikke otsustusi sisalda- val viisil tehakse sõnastikke järjest vähem. Suured tekstikorpused, keeletehnoloogia ja vabatahtlike kaasamise võimalused muudavad üha teostatavamaks vastupidise lähenemise, kus alustatakse valdkonna kor- pusest ja sõnastikukoostamise töö seisneb materjali poolautomaatses töötlemises ja puhastamises. Ka olemasolevaid sõnastikke õnnestub uute tegemiseks varasemast süstemaatilisemalt ära kasutada. • Terminibaasisüsteemi omaduste hulgas muutub üha olulisemaks materjali massiline importimine ja kiired hulgiparandused
annaabi.ee 
