esemeid ja mitmesuguseid õmblustooteid. Suurem osa toodangust eksporditakse. Mitmed endised tekstiilitööstuse ettevõtted kuuluvad Singapuri Tolaram Groupi ärimeestele, kes on investeerinud ettevõtetesse suuri summasid: · Baltex 2000, mis asub Tallinnas, on suuruselt teine puuvillakombinaat. Seal töötab üle 1000 töölise. Suurem osa toodangust läheb ekspordiks Euroopa Liidu maadesse; · Lotus Colors 2000 on endine Sindi tekstiilivabrik, kus on taas käivitatud puuvillariide tootmine; · Baltex Nonwovens on endine "Mistra" vabrik Vändras, kus valmistatakse lausriiet Naha ja jalatsitööstus Vähehaaval suureneb ka naha ja jalatsitööstuse müük. Võrreldes nõukogude perioodiga on selle tööstusharu toodang oluliselt vähenenud. Konkurents jalatsite turul on suur ja Eesti ettevõtetel on raske tuntud firmade toodanguga võistelda. Selle
Mõdriku 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on Eesti kaubamärgid, nende ajalugu ning kaubamärkide all olevad tooted. Lisaks esitatakse viie vabalt valitud kaubamärgi kohta oma arvamus ning kirjeldatakse väljapanekut kauplustes. 1 KAUBAMÄRK SUVA AS Suva sukavabrikul on seljataga pikk ja väärikas ajalugu. Firma eelkäijaks loetakse 1919. aastal asutatud AS RAUANIIT. Alates 1944. aastast töötati tekstiilivabrik Punane Koit nime all. Alates 1991. aastast jätkati RAS SUVA nime all. 1993. aastal vabrik erastati ning moodustati 100% kodumaisel kapitalil tegutsev AS SUVA Sukavabrik, mis on tänaseni suurim Eestis. 1.1 Tooted SUVA valmistab erinevaid trikotaaztooteid meestele, naistele ja lastele sokid, sukad, sukkpüksid, põlvikud jne. Toodete kvaliteet vastab Euroopa standardile ning üle poole toodangust müüakse põhjamaades ja teistes Euroopa riikides.
küpsetamiseks. Margariinid on valmistatud kodumaisest rapsiõlist. (Põltsamaa Felix kodulehekülg) 10. SUVA SILVERSOCK AS Suva eelkäijaks loetakse 1919. aastal asutatud "AS RAUANIITI", mille põhitoodanguks olid algselt paelad ja nöörid. 1925. aastaks oli ettevõte sedavõrd laienenud, et sortimendis olid juba sokid, sukad, sukkpüksid ja trikootooted. 1940. aastal natsionaliseeriti aktsiaseltsi tootmisüksused ja vara ning alates 1944. aastast töötati juba tekstiilivabrik "Punane Koit" nime all. Jätkati küll sukkade- sokkidega, kuid alustati ka siidriide ja tekstiilgalanterii tootmist. Sukkade-sokkide tootmisel omati pikka aega juhtivat osa endisel Nõukogude Liidu territooriumil. Alates 1991.a jätkati RAS SUVA nime all. 1993. aastal vabrik erastati ning moodustati 100% kodumaisel kapitalil tegutsev AS SUVA Sukavabrik, mis on tänaseni suurim Eestis. Sõna SUVA on tuletatud sõnadest SUka VAbrik.
pesemiseks.Toode on lõhna-ja värvaineteta.Jätan kanga meeldivalt pehmeks. 2.4 Suva AS SUVA sukavabrikul on seljataga pikk ja väärikas ajalugu. Firma eelkäijaks loetakse 1919. aastal asutatud "AS RAUANIITI", mille põhitoodanguks olid algselt paelad ja nöörid. 1925. aastaks oli ettevõte sedavõrd laienenud, et sortimendis olid juba sokid, sukad, sukkpüksid ja trikootooted. 1940. aastal natsionaliseeriti aktsiaseltsi tootmisüksused ja vara ning alates 1944. aastast töötati juba tekstiilivabrik "Punane Koit" nime all. Jätkati küll sukkade-sokkidega, kuid alustati ka siidriide ja tekstiilgalanterii tootmist. Sukkade-sokkide tootmisel omati pikka aega juhtivat osa endisel Nõukogude Liidu territooriumil. Alates 1991.a jätkati RAS SUVA nime all. 1993. aastal vabrik erastati ning moodustati 100% kodumaisel kapitalil tegutsev AS SUVA Sukavabrik, mis on tänaseni suurim Eestis. Sõna SUVA on tuletatud sõnadest SUka VAbrik.
Maakonnalinn Pärnu (45500 elanikku, kuid eeslinnade Sindi, Paikuse, Audru ja Lavasaarega koos üle 50 000) meenutab teisi Lääne-Eesti maakonnalinnu, kuid on märksa suurem, ka on Pärnu sadam oluline mitte üksnes oma maakonnale. Maakonnalinnale tüüpiline toiduainetetööstus on Pärnus, isegi kalatööstust arvestades, tagasihoidlik. See- eest on Pärnust saanud suur kergetööstuse keskus: linavabrik, Tolarami Qalitexi tekstiilivabrik õmblusosakonnaga Sindis, suur Marati õmblusvabrik 252 töötajaga ja pool tosinat väikesi õmblusvabrikuid. Leidub metsatööstust, sealhulgas "Viisnurk" ja Paikuse saeveski. Tööjõudu Pärnus veel leidub, sellepärast sigineb siia uusi masinaehituskäitisi- alltöövõtjaid (need pole küll eriti edukad), on olemas väike laevaremonditehas. On ka ehitusmaterjalide tootmist. Paljud firmad ehitavad uusi tootmishooneid, andes tööd ehitajatele. Taastumas on Pärnu kuurordi kuulsus.
eemsärkidele lisandusid poliitilised eesmärgid. Tööliste igapäevane eluolu- Alates 19 sajandi algupoolest, kui kuskile mingi vabrik rajati, siis tihti rajati see linanst väljaspoole. Linnas kehtis linnaõigus ja see ei olnud vabriku tegutsemiseks kuigi soodne. Tekkisid eraldi vabrikuasulas, kus vabrikuhoone kõrval olid eraldi tööliste kasarmud, administratiivhoooned ja muud. Sellised suurimad olid Krenholm, Kunda, samas ka Sindi ja Kärdla. Kärdla vabrikuasula (tekstiilivabrik) oli eesti alal kõige paremini korraldatud- töölised said enadle eraldi väikese eramaja, mujal eestis sellist asja ei olnud, elati ühetoalistes üürikorterites. Linnades hakati ka 19 sajandi esimesel poolel rajama eraldi üürimaju tööliste jaoks- eripäraks oli see, et korterid olid väga väikesed, vahel juureska väike kööginurk. Tööise eluolu 19 saj märksõnad on vaesus, rasked töötingimused jne, see algusfaasi omane igas euroopa riigi töösutsliku pöörde alguses. 24
ärkamisaja vaimu alal hoida ¤ agaralt osaleti 1888. a. J. Hurda poolt välja kuulutatud eesti rahvaluule kogumisel. MAJANDUSARENG ¤ kuna 19. saj keskel oli tööstuspööre juba toimunud, oli majanduse areng venestamisajal hoogne: üha rohkem inimesi siirdus maalt linna elama, kus tekkis tööliskond ¤ peamised tööstusharud: 1) tekstiilitööstus – Kreenholmi manufaktuur, kalevivabrikud Narvas, Sindis ja Kärdlas ning tekstiilivabrik Balti manufaktuur Tallinnas 2) metalli- ja masinatööstus – „Dvigateli“ vagunitehas, elektrimasinatehas „Volta“, Fr. Krulli metalli- ja Fr. Wiegandi masinatehas ning seoses raudteede ehitusega ka ettevõte Raudteede Peatehased - kõik Tallinnas 3) paberitööstus – Tallinna ja Räpina tehasele lisandusid Venemaa suurim tselluloosivabrik „Waldhof“ Pärnus, paberivabrikud Tallinnas, Kohilas ja Türil
töötaja. Siitpeale läkski vabrikutööstuse areng Riias käima. Tööstuse areng Riias 19. saj Tehased, vabrikud töölisi 1834 26 1430 1854 55 4400 1879 145 12 000 Nende näitajatega kasvas Riia Venemaa tööstuslinnadest kolmandale kohale, jäädes alla vaid Peterburile ja Moskvale. Paar suuremat ja kuulsamat Riia tööstusettevõtet: Thilo tekstiilivabrik (omaniku nime järgi), 19. saj keskel ligi 400 töölist. Mehaanilised kangasteljed, kahtlemata moodsamaid kogu Venemaal. Wöhrmanni masinavabrik – samuti üks edumeelsemaid, mitte ainult tööliste arvu poolest, aga seal hakati esimesena kogu Baltikumis ehitama aurumasinaid. Kuznetsovi portselanivabrik – juba ala poolest omapärane, eriline ka selle poolest, et tegemist oli Vene rahvusest ettevõtjaga, suurkaupmehega, samas kui absoluutne enamus kuulus veel baltisakslastele. 19
annaabi.ee 
