Tervitamine erinevates kultuurides · Maailmas on väga palju erinevaid tervitamise viise, alates formaalsest ja külmast noogutamisest ja sõjaväelikust käe kõrva äärde tõstmisest ning lõpetades mitmekordsete põsesuudlustega lõunapoolsete rahvaste juures, reveransi ja kniksuga kuningakodade etiketinõuetes ning põlvitamisega religioossete tavade kohaselt. · Enamik rahvaid ja kultuure aktsepteerib siiski ka kättpidi tervitamist. ka siin on erinevus nt käesurumise kestuses, stiilis, distantsis. · Moslemid aga omavahel mehed ja naised tervitavad. Suruvad kätt või kallistavad. Kui on grupis inimesed, siis ei pea igaüht eraldi tervitama ja grupis olevad inimesed ei pea vastama kõik, piisab kui üks tervitab vastu. · Araabias traditsiooniline tervitamine ninade kokku hõõrumine. Kui grupis ollakse, siis tervitatakse iga inimene ükshaaval ära. · Jaapani kultuur välistab samuti...
pildifail. Pildifaili teatavasti tekstitöötlusvahenditega töödelda ei saa. Kuidas muuta pildi kujul olev tekst töödeldavaks? Siin tulebki appi tekstituvastustarkvara. See tunneb ära tähed ja numbrid, mis moodustavad skaneeritud kujutise (pildifaili), ning teisendab iga tähemärgi kujutise nn ASCIIkoodiks (ASCII American Standard Code for Information Interchange, Ameerika Informatsioonivahetuse Standardkood). Teksti pilt teisendatakse seega tekstiks, mis salvestatakse tekstifailina, ning seda faili suudab tekstitöötlusprogramm lugeda. Tekstituvastustarkvara suudab tunda ära ka käsitsi kirjutatud tähed ja numbrid, kuid tuvastustäpsus on loomulikult väiksem kui trükitud teksti puhul. Parematel tekstituvastusprogrammidel on ka võime eri sümboleid ja tähemärke juurde õppida. Turul leidub mitmesugust eri tootjate tekstituvastustarkvara. Eesti keele tunnevad ära näiteks ABBYY FineReader OCR, OmniPage ja Readiris, neist ABBYY FineReaderil
avaldatud ning arvutil või mõnel muul digitaalsel seadmel loetav teos."(Wikipedia 2013)"Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e- raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog". (Vikipeedia 2013) Lihtsamalt oleks e-raamatu definitsioon "Raamat elektroonilisel kujul, st mõne tekstifailina; enamasti, kuid mitte alati mõne trükitud teose digitaalversioon". Inimesed saavad osta e-raamatuid disketile või CDle, kuid kõige populaarsem viis saada endale e-raamat on osta raamatust allalaaditav fail (või muust lugemisvarast) veebisaidilt, et pärast seda lugeda arvutist või e-lugerist. Üldiselt on võimalik endale e- raamat hankida viie minutiga. (techtarget 2013) 2. E-RAAMATUTE TOOTMINE Mõned e-raamatud toodetakse prinditud raamatutega samaaegselt, kuigi neid ei lasta
• getfile() – avab faili määramise akna • getdir() – avab kausta määramise akna • IIF (L, avaldisT, avaldisF) – kui tõeväärtus L on tõene, arvutatakse avaldisT, vastasel juhul avaldisF • recno() – annab aktiivse kirje numbri APPI! Täpsemad funktsioonide kirjeldused saate, kui tipite HELP ja selle järele funktsiooni nime FoxPro käsurealt Käskude jada ehk programm Käskude jada saab salvestada tavalise tekstifailina ja masin täidab need järjest. AvaldisLopp = 'Slaidid on otsas' AvaldisJargmine = 'Järgmine slaid' SELECT Slaiditabel SKIP ? IIF(EOF() , 'Slaidid on otsas', 'Järgmine slaid') ? IIF(EOF() , AvaldisLopp, AvaldisJargmine) Algväärtustatakse kaks mälumuutujat AvaldisLopp ja AvaldisJargmine, mis pole seotud tabelites oleva infoga. Seejärel käsuga SELECT aktiveeritakse tabel Slaiditabel, kus on ajakava. SKIP aktiveerib tabelis järgmise kirje
teos.''(1) Oxfordi Inglise keele sõnaraamatus on e-raamatu kirjeldus aga''paberkandjal raamatu digitaalne versioon''(2). Eesti Rahvusraamatukogu kasutab raamatukogundusliku terminina mõistet e-raamat kui litsentsi alusel kasutatav või vaba juurdepääsuga digitaalteavik, milles on ülekaalus otsingut võimaldav tekst ja mis on trükitud raamatu (monograafia) analoog. (3) Lihtsas maakeeles oleks e-raamatu definitsioon ''Raamat elektroonilisel kujul, st. mõne tekstifailina; enamasti, kuid mitte alati mõne trükitud teose digitaalversioon''. E-raamatute tootmine Mõned e-raamatud toodetakse prinditud raamatutega samaaegselt, kuigi neid ei pruugita ühekorraga müügile lasta. Tihti on e-raamatud toodetud juba olemasoleva trükitud raamatu skänneerimise teel. Mõnikord kasutatakse robotic book scanner'eid tehnoloogiat, mis lubab raamatuid skänneerida kiiresti, ilma originaalversiooni kahjustamata. Raamatu skänneerimine
STATS. Tulemusena ilmutatakse sellekohane dialoogaken, kus parameetrite väärtusi saab küll jälgida, kuid mitte muuta. Parameetriteks on: pilditöötleja tüüp, stseeni nimetus, mitmesugused ajalised näitajad pilditöötlemisel, tahkude ja kolmnurkade koguarv, pildi laius ja kõrgus, värvuste kasutamine, pildi kvaliteet, info servade ümardamise ja tahkude ilmutamise kohta. Nende parameetrite väärtusi saab märkeruudu Save Statistics to File: abil salvestada tekstifailina, kui vaid faili nimi on antud (käsunupu Find File... kaudu võib faili eelnevalt välja otsida). Kui sellenimeline fail on juba olemas, lisatakse statistilised andmed olemasoleva teksti lõppu. 36 9. Programmeeritud joonestamine Joonestuspakett AutoCAD omab muu hulgas ka programmeerimisvõimalusi. Nende vahenditega on võimalik programmeerimist automatiseerida. Üks tavatarbijale kättesaada-
.. asemel ka viisakas nimi anda. Siin lehel sai selleks nimeks kiirkoerad2.aspx. Veendumaks et kopeerimine ning ümber nimetamine õnnestus, tasub leht käivitada ja avada. Andmed peaksid samast andmetabelist ilusti nähtavale ilmuma. Vihjeks: kui leht koosneb mitmest failist, siis ühe lehe kopeerimine nõnda lihtsalt ei õnnestu. Küll aga võiks saada kopeerida üht kataloogi rakenduses või siis keerukamal juhul tervet rakendust. Et veebilehestik lõpuks siiski kirjas tekstifailina ning mitmeid asju saab vaid siit suhteliselt mugavamalt jälgida või muuta, siis teeme ka selle poolega tutuvust. Esiteks pilk võlurite abil kokku pandud lehe koodile. <%@ Page Language="C#" %>
Kuigi XML dokumentide koostamiseks kasutatakse enamasti spetsiaalseid redaktoreid, peab nende tekitamine olema võimalik mistahes redaktoriga. 152. XML märgistuse napisõnalisuse nõue pole tähtis. Aastal 1998 tuldi välja XML'i versiooniga 1.0, millele lisati väiksed täiendused aastal 2000 ning see versioon on ka hetkel ainukene. XML failide loomiseks ei ole vaja spetsiaalseid programme, piisab vaid programmist, milles on võimalik tööd salvestada tekstifailina. Kui RTF ja HTML failid on orienteeritud välisilmele ehk sellele, kuidas dokumente inimesele näidata, siis XML on orienteeritud andmete paremale kirjeldamisele e. kuidas andmeid võimalikult hästi programmidele arusaadavaks teha. Sellest tulenevalt on nendel failiformaatidel ka mõned olulised erinevused. RTF ja HTML failis paiknevad andmed ja nende kujundus läbisegi, XML'is moodustatakse eraldi failid nii andmetele, nende kujundusele ja struktuurile. See muudab XML
annaabi.ee 
