Faust oli tark ja ta oli teadur. Ta tahtis, et inimesed jääksid teda ja tema tegusid mäletama. Ta püüdis alati edasi õppida, kuid lõpuks jõudils järeldusele, et temast pole olnud abi mitte kellegile ja ta hing oli rahutu. Tema suurimaks sooviks oli tunda hinges rahuldust ja olla oma eluga rahul kuna ta ei suutnud seda siis ta kippus oma elu kallale. Ta oli vaimselt ebastabiilne ja nõrk. Fausti tarkus aitas teda teoses tekkindu probleemides. Faustil oli oma elust ükskõik ja ta sõlmis lepingu kuradiga. Lepingu järgi pidi Faust saama oma hinge rahulduse, kuid peale maise elu teekonda pidi ta suunduma põrgu. Mefistoteles vedas Fausti paljudesse probleemidesse, kuid oma mõistuse ja kavalusega pääses Faust neist terve nahaga. Faustil olid omad põhimõtted ja sellest tulenevalt ei olnud tal palju sõpru. Fausti huvitas enim sündmustest saadud üldpilt, mtte väga detailid. Tema arust oli maailma täis
kuid see ei tohi olla nii suur et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks. Puude seemnekanduvust saab parandada ka puude väetamise teel. Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivne uuenemine toimub peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raidumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: puuliigist, vanusest ja kasukohast. Juurevõsu: areneb juure lisapungadest. Vegetatoovselt tekkindu puudel on esimestel aastatel kasv kiirem kui seemnetekkelistel, hiljem aga kasv ühtlustub. Vegetatiivselt tekkinud puud on üldiselt lühiealisemad, kannatavad rohkem mitmesuguste mädanike poolt tekitavate seenhaiguste käest ja nende puit on madalama kvaliteediga. Üldiselt tuleks eelistada seemne tekkelisi puid, erandiks on sanglepp ja saar. Metsauuenemine. Istutus ja külv kui metsakultiveerimise meetodid
tööstuses õlide valmistamiseks Kivisüsi On tekkinud Süsivesinikest, Kastutatakse taimorgsnismidest pruunsöest, keemiatööstuses ja antratsiidist küttena Põlevkivi On tekkindu kunagi Koosneb 40% Kasutatakse kütte merepõhja sattunud orgaanilisest ainest materjalina ja organismidest. ja hapnike keemia tööstuses. ühenditsest. Parafiin Saadakse solaar Kasutatakse keemia õlist ja masuudist tööstuses ja
kaubapartnereid. Moskva nimetas Marshalli plaani teiste riikide siseasjadesse sekkumiseks. Nõukogude liit, sotsialismimaad (va Jugoslaavia) ja Soome kuigi neile seda pakuti. NSV liidu eestvedamisel asutati 1949. aastal Vastastikuse Majandusabi Nõukogu (VMN), kuhu kuulusid: NSV liit, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania (kuni 1961), Saksa DV (kuni 1990), Kuuba, Vietnam ja Mongoolia. Nõukogusse astujad lootsid soodsat koostööd, kuid tegelikkuses ei tekkindu ühtset majandussüsteemi, sest kõik lepingud tuli kooskõlastada Moskvaga ja tuli hakata täitma eelkõige Moskva kaubasoove. Koos NSV liidu lagunemisega kadus ka VMN. Võidurelvastumine ja sõjaliste blokkide loomine Võidurelvastumine tähendab lääneriikide ja sotsialismimaade pidevat sõjatehnika täiustamist, et mitte vastaspoolele alla jääda, näiteks 1949. aastaks oli ka venelastel aatompomm. Lääne-Euroopa riigid, kellele tegi muret NSV liidu kasvav agressiivsus, otsustasid 1949
5. Vaba mandaat § 62 ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Demokraatia peab suhtuma sallimatule neisse, kes püüavad demokraatlikul teel demokraatiat kõrvaldada § 48 lg 3;§ 129 131;§ 54 § 10 Õigusriik I Sätestus § 10 Õigusriik on 19nda sajandi sünnitis. II Mõiste RECHTSSTAAT - õigusriik ETAT DE DROIT - õigusriik RULE OF LAW õigusriik
18 Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Demokraatia peab suhtuma sallimatult neisse, kes püüavad demokraatlikul teel demokraatiat kõrvaldada § 48 lg 3;§ 129 131;§ 54 § 10 Õigusriik I Sätestus § 10 II Mõiste RECHTSSTAAT ETAT DE DROIT RULE OF LAW Sätestab riigivõimu toimimise sisu, ulatuse ja viisi. 1. Formaalne
Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a) Indemniteet riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 18 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Demokraatia peab suhtuma sallimatule neisse, kes püüavad demokraatlikul teel demokraatiat kõrvaldada § 48 lg 3;§ 129 131;§ 54 § 10 Õigusriik I Sätestus § 10 II Mõiste RECHTSSTAAT ETAT DE DROIT RULE OF LAW Sätestab riigivõimu toimimise sisu, ulatuse ja viisi. 1. Formaalne
5. Vaba mandaat § 62 – ei ole seotud valimiseelsete lubadustega Ei ole seotud valimiseelsete lubadustega RKPJKo 02.05.2005 3-4-1-3-05 Vaba vs imperatiivne mandaat Vabamandaat riigikorraldus valdkonda kuuluv õigus a. Indemniteet – riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b. Immuniteet – ajalooliselt tekkindu parlamentääri – ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Laiaulatuslikkus ja demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Läbipaistvus (eelkõige erakondade rahastamine) Stabiilsus § 48 lg 3 (kohati liiga kitsas, kohati liiga lai) § 129-131 (demokraatliku riigi puhul väga erandlik) § 54 Demokraatia peab suhtuma sallimatult neisse, kes püüavad demokraatlikul teel demokraatiat kõrvaldada § 48 lg 3;§ 129 – 131;§ 54 § 10 Õigusriik I Sätestus § 10 II Mõiste
annaabi.ee 
