Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tekkekohalt" - 7 õppematerjali

Pedosfäär
2
doc

Pedosfäär

mulla kujunemine ja mullaprofiili ehitus sõltuvad lähtekivimi murenemise kestusest, selle mineraalsest ja keemilisest koostisest ning kliimast. Eristatakse mitut mullahorisonti. (sõnastikus joonus) Mullaprofiil- mullahorisontide püstläbilõige. Tihedus: umbes mõnikümmend cm kuni 2m Leetumine- mulla mineraalosa lagunemine happelise mullavee mõjul lihtsamaiks lahustuvaiks ühendeiks, mille mullavee laskuv vool tekkekohalt sügavamale kannab. Kamardumine- mullatekkeprotsess, mille käigus tekib maapinna lähedale huumushorisont( on alal kus kasvab palju rohttaimi ) Soostumine- vesises keskkonnas toimuv mullatekkeprotsess, kus orgaanilist ainet sisaldavad mullahorisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Gleistumine- mullatekkeprotsess, mis toimub kestvalt märjas ja hapnikuvaeses keskkonnas. (sõnastik) Sooldumine- Erosioon- tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setet ärakanne

Geograafia → Geograafia
42 allalaadimist
10-klassi loodusgeograafia
9
doc

10. klassi loodusgeograafia

madalrõhuala-MEREBRIIS *öö-kiirem jahtumine-kõrgrõhuala-MAABRIIS *M-madalrõhkkond-tsüklon Tsükloni keskel õhurõhk madal Talvel-tsüklonilm-soe,pilved,ei jahtu Suvel-külm *K-kõrgrõhkkond-antitsüklon Tsükloni keskel õhurõhk kõrge Suvel-pilvi pole, soe Talvel-külm Õhumass ...on ühesuguste omadustega suur õhu hulkm troposfääris. OMADUSED: õhutemp, niiskus, läbipaistvus (1000-2000 km) Kust saab OM? ..oma tekkekohalt. Mida kaugemale õhumass oma tekkekohalt liigub, seda rohkem ta esialsed OM muutuvad. Tekkekoha järgi 4 õhumassi tüüpi: 1)EÕM-ekv õhumass OM:palav(30c)-kuum, niiske 2)TÕM-troopiline õhumass(pöörijoonte juures) OM:soe,kuiv 3)PÕM-parasvöötme õhumass mereline- läänest, OM : niiske,suvel jahe, talvel soe mandriline-idast OM:kuiv, suvi-soe,talv-külm 4)AÕM-arktiline/antarktiline õhumass OM: külm,kuiv FRONDID Front on eraldusala kahe erineva omadusega õhumassi vahel.

Geograafia → Geograafia
329 allalaadimist
Jäätmekäitlus
20
doc

Jäätmekäitlus

Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele

Mehhatroonika → Automaatjuhtimissüsteemid
9 allalaadimist
Jäätmekäitlus
14
doc

Jäätmekäitlus

Toidujäätmed anti koduloomadele, põlevjääke kasutati kütteks. Peaaegu kõik jäätmed olid kergesti lagunevad või sellised, mida sai korduvalt kasutada. Ohtlikke aineid ei tuntud. Kui asustustihedus kasvas ja tekkisid linnad, siis jäätmete hulk suurenes. Ehkki põlevjäätmed, metall jms olid endiselt hinnas, hakkas kuhjuma teisigi: küttekolletest tuhka, loomapidamisest tapajäätmeid, veoloomade sõnnikut ning hulgaliselt inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele

Bioloogia → Bioloogia
153 allalaadimist
Tookeskkonnas esinevad ohutegurid
124
ppt

Tookeskkonnas esinevad ohutegurid

puhtana ja reguleerimise võimalus Ventilatsioon Mehaaniline ventilatsioon- üld- ja kohtventilatsioon Puuduseks müra, energiakulu Eelis- õhku saab eelnevalt puhastada, soojendada, niisutada, kuivatada Sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon Kohtäratõmme, õhkdusid, õhkkardinad Kohtventilatsioon Tõmbekapp, õhkduss Teisaldatav, statsionaarne Ventilatsioon ehitatakse nii, et puhas õhk juhitakse töötamiskohale võimalikult lähedale ja saaste eraldatakse võimalikult kiiresti tekkekohalt, kuid mitte läbi hingamistsooni Õhuvahetuskordsus N=L/V, L- õhuhulk, V- ruumi maht Haige hoone sündroom Niiskuse ja hallituskahjustus- ehitusvead, niiskuskoormus, õhuvahetuse puudulikkus, remomttööde ja hooldamise mittepiisavus, vihma ja sulavete toime, roiskvesi, pinnavesi, lekked, diffusioon, liitekohtade läbijooks, tuulutuse puudulikkus, vale materjal Kuiv õhk Ventilatsioon Polümeersed kunstkiud Arvutid Elektrooniline aparatuur

Meditsiin → Tervishoid
90 allalaadimist
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta
40
doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

vitamiinide manustamisel võivad tekkida toksikoloogilised probleemid · Nii endogeensete kui ka toiduga omastatavate antioksüdantide toime mehhanismideks on: 1. superoksiidide tekke pidurdamine mitokondrites, 2. reaktsioonivõimeliste hapnikuradikaalide (ROS) ärakoristamine vähemreaktsioonivõimeliste stabiilsemate radikaalide tekke kaudu, 3. siirdemetallide (Cu, Fe, Co, Ni, Zn, jt.) kelateerimine või eemaldamine ROS tekkekohalt; 4. tekkinud hüdroperoksiidide taandamine, 5. kahjustatud molekulide parandamine. Toidu kaudu omastatakse antioksüdante nagu vitamiinid A, D, E ja C, taimsed flavonoidid, eriti marjade ja viljade pigmendid antotsüaniinid, punase veini antotsüaniinid ja resveratrool, glutatioon, indoolid, isotiotsüanaadid, monoterpeenid 15. Ainete toksilisuse hindamise meetodid ­ epidemioloogilised uuringud, loomkatsed, rakukatsed 5 põhimeetodit

Keemia → Biokeemia
36 allalaadimist
Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud
23
doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

Radikaalreaktsioonid on ahelreaktsioonid ning põhjustavad ahelasse astuva osakese elektronikaotust e. oksüdeerumist. Nii endogeensete kui ka toiduga omastatavate antioksüdantide toime mehhanismideks on: 1. superoksiidide tekke pidurdamine mitokondrites, 2. reaktsioonivõimeliste hapnikuradikaalide (ROS) ärakoristamine vähemreaktsioonivõimeliste stabiilsemate radikaalide tekke kaudu, 3. siirdemetallide (Cu, Fe, Co, Ni, Zn, jt.) kelateerimine või eemaldamine ROS tekkekohalt; 4. tekkinud hüdroperoksiidide taandamine, 5. kahjustatud molekulide parandamine. Toidu kaudu omastatakse antioksüdante nagu vitamiinid A, D, E ja C, taimsed flavonoidid, eriti marjade ja viljade pigmendid antotsüaniinid, punase veini antotsüaniinid ja resveratrool, glutatioon, indoolid, isotiotsüanaadid, monoterpeenid. Võiks arvata, et mida rohkem seda parem, kuid päris nii see tegelikult pole. Uuringud vabatahtlikega on andnud vasturääkivaid tulemusi.

Toit → Toitumise alused
49 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun