Hall argipäev vajab vaheldust Meie kõigi igapäevaelud on muutunud rutiinseks. Päeval me käime tööl või koolis ning pärast seda tegeleme mõne huvialaga ning jõuame õhtul koju. Õpilased peavad hakkama õppima ja tööinimesed peavad hakkama teisi vajalikke kodutöid tegema. Lõpuks peabki juba magama minema ja järgmine päev seda kõike kordama. Mis oleks see , mis muudaks meie argipäeva vähekenegi teistsugusemaks ja pakuks meile mingisugust naudingut ? Eks iga inimese jaoks ole huvitavad, naudingut ja lõbu pakkuvad tegevused erinevad. Mõnele meeldib lugeda, samas kui mõni teine eelistaks olla vabas õhus või hoopiski veel tööd teha. Töö ja sellega kaasnev rutiin on esiplaanile tõstnud uued väärtused. Vaja on teenida raha, hoolitseda pere eest, et katus oleks peakohal ja kõht tühjaks ei jääks. Inimesed on võtnud omale pangalaene ja liisingud ning need kõik vajavad tasumist
Kui ilu on vaataja silmades, siis polegi ju asju, mis ei võiks ilusad olla Ilul puudub otsene definitsioon, ometi see sõna eksisteerib inimeste mõtetes, kui nähtakse midagi meeldivat. Kuid ka seda ei tea kunagi, mis kellegile parajasti hingelähedane ja rõõmu pakkuv on. Nii palju, kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Samas tundub loogiline, et midagi, mis on kole, ei tohiks kellegile meeldida, sest hirmus olend, asi või hoopis tunne peaks pakkuma pakkuma negatiivseid mitte positiivseid. Kuid sellele mõttele ei saa kindel olla, sest ilu pidavat vaatajate silmades olema. Kui see tõesti nii on, siis polegi asju, mis ei võiks ilusad olla?Tundub olevat asju, millel pole seletust, sest kõike ei pea mõistma ja mõned asjad lihtsalt peavad jääma nii nagu nad on. Ometi vajab inimene selgust ja tal peab olema selge arusaam ja pilt kõigest ümbritsevast, sest muidu tekib kaos.Kõiges võib erinevalt aru saada, nagu kui toimu...
1890. aastatel nimetas ta seda ,,hetkelisuseks". Kuigi tegelikult oli Monet väga hoolas ja maalis oma töid sageli ateljees üle, muidu jäid nad tema arvates poolikuks. 2.2 Maalisarjad 1871. aastal kolis Monet Argenteuil' linnaossa, mis asus Pariisist 11 km kaugusel. Seal maalis ta kümne aastal jooksul palju erinevaid teoseid. Monet maalid erineseid teistest tolle aja maalidest. Mida kauem ta seal elas, seda teistsugusemaks tema maalid muutusid. Lõpuks saigi tema maalide põhiainestikuks maastik ja ka mulje, mida see talle avaldas. Oma maalimise ajal Argenteuil's puutus Monet kokku ka erinevate probleemidega. Tema uus elukoht Argenteuil ei olnud maalimiseks just kõige parem koht. See oli Pariisi eeslinn, mis oli ka küllalt tihedalt asustatud ja selleks ajaks kui Monet seal maalima hakkas oli sinna juba ehitatud palju tehaseid ja muid tööstusmaastikke
võimu endale tähtsates asjades. 3 MAAILM SUURFIRMADE HAARDES Tänapäeva maailm on oma olemuselt see sama, mis ta oli 10, 50, 100 aastat tagasi. Inimesed käivad ikka tööl, iga hommik algab päikesetõusuga ning lõpeb päikeseloojanguga ja vahetevahel sajab. Aastas on neli aastaaega: kevad, suvi, sügis, talv. Kõik see on sama, mis ta oli varem. Lihtsalt elu, kui selline on muutunud teistsugusemaks. Tänapäeval on olemas internet, sotsiaalmeedia, mobiiltelefonid, inimestel on vähem vaba aega, kogu elutempo, kui selline on läinud kiiremaks. Maailm on muutunud väiksemaks, endised piirid on kadunud. Kui varasemalt pidi Euroopasse minekuks olema rikas või siis sõitma üle nädala rongiga ühest kohast teise, siis tänaseks ajaks saab lihtsalt osta lennupileti ja olla juba paari tunni pärast soovitud sihtkohas. Kaugemate kohtade jaoks peab natukene rohkem kannatust varuma
ühtsuse õhutamine või individualismi õhutamine. - Sotsiaalsed sidemed: rollijaotus, abielu, tööjaotus, koolisüsteem. 12. Keskkonnahuvi äratamine ajakirjanduses: huvipakkuva loo omadused. - Riskide võimendamise kanalid on meedia, poliitikud, ja teadlased. - Mõjulaineks võib pidada seda, kuidas riskid ja ohud inimestele ette söödetakse. Missuguse pildi, sümboli või märgiga uudist näiteks illlustreeritakse. Võimendatakse heli, töödeldakse pilte teistsugusemaks. Kasutatakse teadlasi ja tuntud tegelasi uudist rääkima, et oleks usutavam. - Proovitakse ka riski hajutada. Et paanikat ära hoida, hakatakse rääkima jaburusi. Näiteks kui Fukushima tuumajaamas juhtus katastroof, siis arvati, et kiirgus levib üle terve Aasia ning räägiti, et kui tarbida jodeeritud soola, siis tervisekahjustusi ei tule. - Infokanal (meedia) segab või ―sõelub‖ informatsiooni.
nist osa reaalsest maailmast. Selline asjaolu muudabki tavamaailma illusiooniks. Selleks, et reaal- sust teada ja tajuda, tuleb kompida tervet pilti, mitte ainult selle osa. Tavamaailm on siiski illusioon. Näiteks füüsikaseadused aitavad meil reaalsust paremini tundma õppida. Loodusteaduste areng on näidanud meile maailmast üha reaalsemat ja selgemat pilti kui varem. Tavamaailm on osutunud hoopis teistsugusemaks kui oleksime osanud ettekujutada. Seda sellepärast, et kehtivad väga iseära- likud loodusseadused Universumis. 4.3 Reaalsuse ,,siirded" filmikunstis Reaalsuse taju efekti saab kätte ainult unenägude analoogia teel, mis on eelnevalt kirja pandud. Näiteks virtuaalse reaalsusega sellist taju efekti saavutada juba ei saa. Isegi kui virtuaalreaalsusel ja tõelisusel pole vahet nagu unenägude puhul. Inimene ei tee vahet ka unenäo reaalsusel ja tõelisel maailmal
nist osa reaalsest maailmast. Selline asjaolu muudabki tavamaailma illusiooniks. Selleks, et reaal- sust teada ja tajuda, tuleb kompida tervet pilti, mitte ainult selle osa. Tavamaailm on siiski illusioon. Näiteks füüsikaseadused aitavad meil reaalsust paremini tundma õppida. Loodusteaduste areng on näidanud meile maailmast üha reaalsemat ja selgemat pilti kui varem. Tavamaailm on osutunud hoopis teistsugusemaks kui oleksime osanud ettekujutada. Seda sellepärast, et kehtivad väga iseära- likud loodusseadused Universumis. 4.3 Reaalsuse ,,siirded" filmikunstis Reaalsuse taju efekti saab kätte ainult unenägude analoogia teel, mis on eelnevalt kirja pandud. Näiteks virtuaalse reaalsusega sellist taju efekti saavutada juba ei saa. Isegi kui virtuaalreaalsusel ja tõelisusel pole vahet nagu unenägude puhul. Inimene ei tee vahet ka unenäo reaalsusel ja tõelisel
nist – osa reaalsest maailmast. Selline asjaolu muudabki tavamaailma illusiooniks. Selleks, et reaal- sust teada ja tajuda, tuleb kompida tervet pilti, mitte ainult selle osa. Tavamaailm on siiski illusioon. Näiteks füüsikaseadused aitavad meil reaalsust paremini tundma õppida. Loodusteaduste areng on näidanud meile maailmast üha reaalsemat ja selgemat pilti kui varem. Tavamaailm on osutunud hoopis teistsugusemaks kui oleksime osanud ettekujutada. Seda sellepärast, et kehtivad väga iseära- likud loodusseadused Universumis. 4.3 Reaalsuse „siirded“ filmikunstis Reaalsuse taju efekti saab kätte ainult unenägude analoogia teel, mis on eelnevalt kirja pandud. Näiteks virtuaalse reaalsusega sellist taju efekti saavutada juba ei saa. Isegi kui virtuaalreaalsusel ja tõelisusel pole vahet nagu unenägude puhul. Inimene ei tee vahet ka unenäo reaalsusel ja tõelisel maailmal
annaabi.ee 
