Egiptuse kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et mõjutas peaaegu igat kunsti liiki. Kunsti üks põhilisi eesmärke oli teispoolsuses inimese elu sisustamine. Ei peetud tähtsaks losse põhirõhk oli templitel ja hauakambritel. Egiptlaste elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule kelle pärast tehti mattidega kaetud hauakamber. Tähelepanu all olid valitsejate haudehitised, kuna usuti heale õnnele seeläbi. Varaseim ülikute haudehitis oli piklik längusküljeline kasti taoline mastaba,
Niiluse iga-aastased üleujutused, kunstlik niisutamine ja soodne kliima lõid head tingimused põlluharimiseks. Niiluse org kaitses ka hästi rändrahvaste ja nende rünnakute eest, muutes Egiptuse suletuks ja etnilise koosseisu suhteliselt püsivaks, seetõttu on Egiptuse traditsioonid ja normid väga vanad ning tugevad.Preester Manethoni järgi jaotatakse Vana-Egiptuse ajalugu 30 või 31 dünastia valitsemisajaks ning Vanaks, Keskmiseks ja Uueks riigiks. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur , et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad.Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine.Näiteks ei peetud kuigi tähtsaks losside ehitamist, kogu arhitektuurialane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele.Niisamuti teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Egiptuse arhitektuuris väljendus selgelt alandlik kuulekus vaaraole ja jumalatele.
Kuigi Sinuhe ei pidanud võõrsil taluma kitsikust, vaid oli seal edukas sõjamees ja rahva hulgas lugupeetud valitseja, ei saanud ta olla õnnelik. Vaid kombekohane matus Egiptuses võis talle tagada igavese elu. Seetõttu pöörduski ta vaarao esimesel kutsel rõõmuga kodumaale. Talle sai osaks vaarao soosing, veel eluajal ehitati valmis tema uhke hauakamber ja nii võis Sinuhe südamerahuga hinge heita. VI Egiptuse kunst Usk teispoolsesse maailma kui kunsti suurim mõjutaja: Oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti eesmärk oli hauataguse elu sisustamine. Hauakambrid: Kogu energia oli suunatud nende ehitamisele. Püramiidid: kõige monumentaalsemad püramiidid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedale Giza väljale. Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiid. Teised kaks olid Hafre ja Mykerinos
5 Kirjandus Suur osa Egiptuse kirjandusest on otseselt seotud religiooniga. kirjutati: hümne jumalatele, püramiidiraamatuid, surnute raamatuid, usulisi tõekspidamisi. Armastati jäädvustada elutarkust väljendavaid õpetussõnu. Egiptlasi peetakse ka novellivormi loojateks. Lühijuttude seast on kuulsaim "Sinuhe jutustus". Kunst Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale peaaegu kõik kunstialad. Kunsti peamine eesmärk oli hauataguse elu sisustamine. 6
(ülistuslaulud) jumalaile, püramiidiraamatud jms. Ilmaliku kirjanduse seas tõusevad esile mitmesugused lühivormid, nt õpetussõnad. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajaiks. Lühijuttude seast on kuulsaim ,,Sinuhe jutustus", mis kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust ning elu lõpul kodumaale naasmist. kunst Egiptusest pärinevad kiviarhitektuur ja portreekunst. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale pea kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli seega inimese hauataguse elu sisustamine. Hauakambreid ehitati kivist (erinevalt elumajadest). 27. sajandist eKr pärineb vaarao Dzoseri astmikpüramiid. Hiljem võeti kasutusele haudehitise püramidaalne vorm. Vaaraode püramiidid olid ühtlased, lihvitud kiviplaatidega kaetud kiviehitised, mille sees asub hauakamber sarkofaagiga ja mõni ruum hauainventari jaoks. Iga püramiidi ümbritses terve
taandread. Sageli kaunistati need ka pildikestega. Käsikirju hoiti tavaliselt rullis. Lahtirullituna võisid need olla mitme meetri pikkused. Egiptlased võtsid ristiusu vastu samaaegselt Rooma impeeriumiga 324. aastal m.a.j. Roomlased keelustasid egiptuse kirja kasutamise, pidades seda paganlikuks kirjaks. Inimesed unustasid hieroglüüfide kirjutamise ja lugemise. See keel muutus surnud keeleks. Egiptus on kiviarhitektuuri ja portreekunsti sünnimaa. Egiptlaste usk teispoolsesse maailma oli nii suur, et allutas endale peaaegu täielikult kõik kunstialad. Kunsti põhieesmärk oli inimese hauataguse elu sisustamine. Ei peetud kuigi tähtsaks losside ehitamist, kogu arhitektuurialane loominguline energia oli suunatud templite ja hauakambrite ehitamisele. Niisamuti teenisid inimese surmajärgset elu skulptuur ja maal. Hauakambrid. Juba egiptlase elamu oli mõeldud ühekorraga inimesele, hingele ja surnule, kelle jaoks tehti mattidega kaetud kamber
annaabi.ee 
