lugematul hugal jumalaid, kui ka jumalikke olendid nagu Visnu, Siva ja Krisna. Tänapäeval on hinduismil palju eriharusid. Kolm kõige levinumat hinduismi filosoofilist süsteemi on: sankhja, jooga ja vedanta. Elu peale surma Üldine eshatoloogia (s.o. õpetus, mis saab maailmast kauges tulevikus) käsitleb kogu inimkonna käekäiku, eriti viimsepäeva sündmusi, mis on seotud surnuist ülestõusmisega ja viimsepäevakohtuga. Hinduism keskendub ainult üksiku teispoolsele elule. Enamike hinduismi usundisüsteemide puhul on eshatoloogiliste seisukohtade keskmes õpetus karmast (lõikad seda, mida oled ise külvanud) ja sanaarast (transmigratsioonist). Vastavalt sansaarale (olemise ringile) on iga inimese praegune elu mõjutatud sellest, mida ta on teinud oma eelmistes eludes. Karmat võib defineerida kui iseeneslikult toimuvat õigusemõistmist. Iga teoga kaasneb tasu või karistus. Taassünnid maa peal võivad omakorda
seostuvad seisundid, trandiseidundid jne. Esimesed varakristlikud kunstiteosed ilmuvad katakombides, kus jumalateenistusi peeti. Peamiselt on need lae- ja seinamaalid. Üldimelt meenutavad need rooma reinamaalne, kuid muutunud on temaatika. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid ning paganlike kultustega seonduv. Olulisimalt paljusid tavalisi antiikkunsti motiive käsitlseid kristlased kui tingmärke, mille tähendust teadsid ainult nemad ning mis viitasid teispoolsele, jumalikule reaalsusele. Siit sai alguse keerukas kritliku sümboolika süteem, mis eeldab, et igapäevastes motiivides saab leida vihjeid ristiusu õpetusele ja piiblitegelastele. (lambatalee õlul kandev mees tähistasKristust, head karjust. Nii ka kala. Püha Vaimu sümboliks tuvi, lootusel ankur, surematusel paabulind jne. Renessanss rõhk individuaalsel eneseteadvusel. Selle tulemuseseks oli, et keskajal lahus
tuntud matusepaikade järgi. Matusepaigad on asulatest väljaspool, viidi läbi erilisi kombeid. Surnu on pandud hauda külili ja kägeras, vaheliti käed vastu rinda, pea rinna peal. On välja pakutud, et järsku olid nad kinni seotud või nahkade sisse mässitud. Kammkeraamika aja surnuid maeti asula alale hoone alla, arvati, et surnu aitab elavatel edasi elada. Aga nüüd nöörkultuuri ajal maetakse surnud asulast välja, kinni seotud, kivid mõnikord haua peale laotud. See oli teine vaade teispoolsele maailmale, surnu on ohtlik. Nöörkeraamika erineb väga kammkeraamika kultuurist. Pikka aega arvasti, et see on täiest uus elanikkond. Nöörkeraamika esindajaid peeti indo - euroopalasteks. Nüüd arvatakse, et see ei pruugi uus rahvas olla, lihtsalt uued moodsad asjad võeti naabritelt laenuna üle. Teatud määral liikusid ka inimesed st mehed. 20 9. LOENG
Jumalate karistused patustele pidi teostuma juba nende eluajal ja kui see millegipärast ei teostunud, siis 27 langes jumalate karistus patuste järglastele. Pärast surma pidid inimesed sattuma kohutavasse allilma, mis asus ,,teiselpool allilmajõge", mida pidi paadiga ületama. Allilmas pidavat inimesed sööma savi ja põrmu. Inimestel olevat tiivad nagu lindudelgi. Kuid vana aja kreeklaste tähelepanu oli pigem suunatud maisele elule, kui teispoolsele elule. Pärast surma pidi inimene minema Hadese riiki, mis oli kohutav ja sünge. Kreeklased pöörasid väga vähe tähelepanu teispoolsele elule. Nad keskendusid maapealse elu olemusele. Kreeklased uskusid seda, et sügaval maa all asub surnute riik. Kuid surnute riiki oli võimalik pääseda ka siis, kui purjetada mööda Okeanose jõge, mis pidi ümbritsema kogu maailma. Usuti ka seda, et Acheron ( allilmajõgi ) piirab surnute riiki elavate maailmast
Jumalate karistused patustele pidi teostuma juba nende eluajal ja kui see millegipärast ei teostunud, siis langes jumalate karistus patuste järglastele. Pärast surma pidid inimesed sattuma kohutavasse allilma, mis asus ,,teiselpool allilmajõge", mida pidi paadiga ületama. Allilmas pidavat inimesed sööma savi ja põrmu. Inimestel olevat tiivad nagu lindudelgi. Kuid vana aja kreeklaste tähelepanu oli pigem suunatud maisele elule, kui teispoolsele elule. Pärast surma pidi inimene minema Hadese riiki, mis oli kohutav ja sünge. Kreeklased pöörasid väga vähe tähelepanu teispoolsele elule. Nad keskendusid maapealse elu olemusele. Kreeklased uskusid seda, et sügaval maa all asub surnute riik. Kuid surnute riiki oli võimalik pääseda ka siis, kui purjetada mööda Okeanose jõge, mis pidi ümbritsema kogu maailma. Usuti ka seda, et Acheron ( allilmajõgi ) piirab surnute riiki elavate maailmast
karistused patustele pidi teostuma juba nende eluajal ja kui see millegipärast ei teostunud, siis 28 langes jumalate karistus patuste järglastele. Pärast surma pidid inimesed sattuma kohutavasse allilma, mis asus „teiselpool allilmajõge“, mida pidi paadiga ületama. Allilmas pidavat inimesed sööma savi ja põrmu. Inimestel olevat tiivad nagu lindudelgi. Kuid vana aja kreeklaste tähelepanu oli pigem suunatud maisele elule, kui teispoolsele elule. Pärast surma pidi inimene minema Hadese riiki, mis oli kohutav ja sünge. Kreeklased pöörasid väga vähe tähelepanu teispoolsele elule. Nad keskendusid maapealse elu olemusele. Kreeklased uskusid seda, et sügaval maa all asub surnute riik. Kuid surnute riiki oli võimalik pääseda ka siis, kui purjetada mööda Okeanose jõge, mis pidi ümbritsema kogu maailma. Usuti ka seda, et Acheron ( allilmajõgi ) piirab surnute riiki elavate maailmast
annaabi.ee 
