4 Kas noorukiiga on kriis? Noorukiiga on küll raske ning sel ajahetkel tekivad erinevad küsimused ning mured. Kuid kas seda aega saab nimetada kriisiks? Noorukitele on iseloomulik nõuda sel elujärjel iseseisvust. Teismelise kasvavas kehas möllavad hormoonid on võimsad keemilise reaktsiooni allikad. (James B. Stenson, Valmistudes teismeeaks). Nagu paljudel teistel biokeemilistel ainetel, on neil mõnikord psühhoaktiivseid kõrvalnähte, mis võivad viia ulatuslike meeleolukõikumisteni. Teismelised liialdavad paljude asjadega, sealhulgas nii enda kui ka teiste vigadega, nad võivad käituda tihti ettearvamatult ning olla pisut hullumeelsed. Noorukite tujud varieeruvad seinast-seina ning muutused võivad olla väga suureulatuslikud. Teismeliste peamine meeleseisund on ebakindlus ning see väljendub tihti reeglite trotsimisega.
Igavus ja riskikäitumine teismeeas Mis on igavus, millised on igavuse tüübid ning kuidas võib igavus olla seotud noorte riskikäitumisega teismeeas? Nendele mitmetele erinevatele küsimustele on püütud leida vastuseid mitmete erinevate lähenemisnurkade ning uuringute kaudu. ,,Igavus võib olla pikaajalise lodevuse harjumus," kirjutab James Stenson oma raamatus ,,Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele". Tema hinnangul kaebavad igavuse üle igavad inimesed ning lodevus on iseloomulik elule, kus on keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse kedagi, väljendub
Igavus ja riskikäitumine teismeeas Mis on igavus, millised on igavuse tüübid ning kuidas võib igavus olla seotud noorte riskikäitumisega teismeeas? Nendele mitmetele erinevatele küsimustele on püütud leida vastuseid mitmete erinevate lähenemisnurkade ning uuringute kaudu. „Igavus võib olla pikaajalise lodevuse harjumus,” kirjutab James Stenson oma raamatus „Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele”. Tema hinnangul kaebavad igavuse üle igavad inimesed ning lodevus on iseloomulik elule, kus on keskendutud vaid kehalisele mugavusele. Igavuse tüüpe on erinevate inimeste poolt toodud välja mitmeid. Ühe liigituse põhjal esineb passiivset, aktiivset ja mässavat igavust. Põhjalikuma liigituse on teinud Martin Doehlmann, kes tõi välja neli erinevat igavuseliiki: situatsiooniigavus (nt kui oodatakse
- ekseemi - astmat - heinapalavikku Atoopia kujuneb välja kui keha reageerib ülitundlikult õhus olevatele allergeenidele - Kodutolmulestadele - Õietolmule - Kassi, koera karvadele - Imiku- ja väikelapseeas on tekkepõhjus toidul Atoopiline ekseem avaldub ● Peamiselt 2-6 kuu vanuselt, kuid võib ilmneda igas eas ● Imikutel haarab see peamiselt peanahka ja nägu ● 18 kuu vanuselt ilmutab end põlve- ja küünarvarreõndlas ● Teismeeaks on enamik vabanenud sellest Peamised sümptomid ● sügelemine, ● naha ketendus, punetus, kuivus ● naha paksenemine. Hooldus atoopilise ekseemi puhul Ekseemi ravis on oluline nakkusohu vältimine ● Vältida seebiga pesemist, selle asemel lisada vanniveele antiseptilist vanniõli ● Kasutada pehmendavaid kreeme, mis niisutavad nahka ● Ägeda ekseemi korral kasutada põletikuvastast kreemi Austraalia emuõli on väga hea ekseemi ravis ●
ja et ta polegi enam laps! Muutuvad suhted ema ja isaga, kelle autoriteet proovile pannakse. Muutuvad suhted ka eakaaslastega mõned senised sõprussuhted lagunevad, tekivad uued, sõpru valitakse hoolega. Areneb eneseteadvus ja enese maksmapaneku tung. Murdeiga on sisemiste ja välimiste vastuolude ja konfliktide periood. Noorukiiga (15/16-20/22a). Mürsiku- ja noorukiea piir pole väga selge, vahel nähakse neid kahte perioodi ühe tervikuna, mida nimetatakse adolestentsiks või lihtsalt teismeeaks. Mürsikueaga võrreldes on see periood rahulikum ja tasakaalukam. Tundmused muutuvad püsivamaks ja sügavamaks. Sel perioodil langetatakse tähtsaid otsuseid edaspidiseks eluks. Nooruk õpib käituma, tundma nagu mees/naine. Huvi kasvab maailmavaateliste, filosoofiliste probleemide vastu. Noorukil tuleb otsustada, missuguse rahvuse ja/või missuguse sotsiaalse rühma väärtused ja normid talle sobivad ning millised vastu võtta, kellega end samastada, kellega mitte
18-20 eluaasta vahele jääb hilispuberteet. Pilt iseendast omandab juba üsna kindlad piirjooned ja hakkab selguma, mil määral see kattub ideaalkujutlusega enda kohta. Lisanduvad intiimsuhted, avastatakse ennast veel ühest küljest. (http://www.abiks.pri.ee/www/?leht=muumurd&m=k) Noorukiiga pole selgesti eristatav mürsikueast ehk murdeeast. Murde- ja noorukiiga kokku nimetatakse teismeeaks. Mürsikueaga võrreldes on see periood rahulikum ja tasakaalukam. Tundmused muutuvad püsivamaks ja sügavamaks. Tihti on see aeg langetada tähtsamaid otsuseid edaspidiseks eluks. Eristuvad välja täielikult tundmused oma soo ja orientatsiooni kohta. Inimesele on omaks saanud teatud käitumine. Huvi kasvab maailmavaateliste, filosoofiliste probleemide vastu. Noorukil tuleb otsustada, missuguse rahvuse ja/või missuguse sotsiaalse rühma väärtused ja normid talle sobivad ning millised
Samas muutuvad suhted ka eakaaslastega mõned senised sõprussuhted lagunevad, tekivad uued, sõpru valitakse hoolega. Noorel hakkab kujunema oma identiteet, kus kontaktid samaealiste inimestega mängivad väga suurt rolli. Areneb eneseteadvus ja enese maksmapaneku tung. Murdeiga on sisemiste ja välimiste vastuolude ja konfliktide periood. Noorukiiga (15/16-20/22a). Mürsiku- ja noorukiea piir pole väga selge, vahel nähakse neid kahte perioodi ühe tervikuna, mida nimetatakse lihtsalt teismeeaks. Mürsikueaga võrreldes on see periood rahulikum ja tasakaalukam. Tundmused muutuvad püsivamaks ja sügavamaks. Sel perioodil langetatakse tähtsaid otsuseid edaspidiseks eluks. Nooruk õpib käituma, tundma nagu mees/naine. Huvi kasvab maailmavaateliste, filosoofiliste probleemide vastu. Noorukil tuleb otsustada, missuguse rahvuse ja/või missuguse sotsiaalse rühma väärtused ja normid talle sobivad ning millised vastu võtta, kellega end samastada, kellega mitte. Sellel perioodil muutub
tema kaaslaste survele, nende vanemate või isegi ühiskonna mõjutustele. Kuid teadke: mingil teadvusetasandil vajavad kõik teismelised juhatust ja kontrolli oma vanematelt. Nad tahavad seda. Olen kuulnud paljude teismeliste suust, et nende vanemad neid ei armasta, kuna nad ei ole noorte suhtes ranged. Ja nii paljud teismelised tänavad ja armastavad oma rangeid, kuid hoolitsevaid ja noori arvestavaid vanemaid (Campbell 1996). Ka James Stenson (2009) kordab oma raamatus "Valmistudes teismeeaks. Juhised lapsevanematele" sama mõtet: teismelised vajavad ja tahavad tõsiselt, vahel isegi meeleheitlikult, otsusekindlat juhatust, ehkki nad ise ealeski seda ei tunnista. Olles ülimalt ebakindlad, on nad ka ülimalt kriitilised kõige ümbritseva suhtes, kuigi see väljendub tihti põikpäisuses ning reeglite trotsimises suhetes vanematega. Endasuguste hulgas alluvad nad aga väga kuulekalt sellele, mida eakaaslased õigeks tunnistavad. Ent ometi
annaabi.ee 
