informatsioon ei andnud mulle eriti midagi juurde, sest olin ise suhteliselt samasuguseid allikaid leidnud. 10 Lisa 2. Edasised uurimisküsimused. Kuna ma ei olnud varem väga oma referaadi teemaga kokku puutunud, siis oli kogu info mulle tegelikult väga uus. Kui nüüd referaadi koostaja seisukohalt vaadata, siis puudusid eestikeelsed allikad ajaloo kohta, polnud ka arusaadavat informatsiooni tavainimesele teisendusreeglite kohta. Mina sooviksin rohkem teada: 1. Kui turvaline on sellisel viisil dokumentide allkirjastamine? Leidsin infot küll selle kohta, et allkirjastamie turvalisus on päris tugev ning see paraneb iga päevaga, kuid mitte midagi väga spetsiifilst ma teada ei saanud. 2. Milline on digiallkirjade tulevik? Praegu on juba välja töötatud Mobiil-ID, erinevad ID-süsteemid, kuid millised võiksid olla tulevikusuunad? 11
lahutamine, korrutamine, jagamine), samuti loogikaoperatsioone (võrdlusi) sooritav protsessori osa Kooder - Riist- või tarkvara, mis muundab andmed ettenähtud viisil mingiks koodiks, näit. helisignaali teisendamisel analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist Dekooder - Seade või programm, mis teisendab kodeeritud andmed tagasi esialgsesse vormingusse. • Tuntud ka kui koodimuundur. Ülesandeks on teisendada ühte koodi teiseks nende koodide omavahelise teisendusreeglite alusel. Näiteks 3-8 dekooder, 8-3 kooder, BCD rakendus 7 LED segmendi dekooder LED displeile jne. Komparaator - Tuntud ka kui võrdlusskeem – ette nähtud kahendarvude omavaheliseks võrdlemiseks. Viimases astmes on vaja edasi kanda võrdsuse signaal. 34. Mis on aritmeetiline ületäitumine? Milliste argumendi väärtuste korral on selle tekkimine võimalik ja millistel „välistatud“? • Liitmisel või lahutamisel peab tulemus mahtuma ette nähtud
10 1 1 0 1 01 0 0 1 0 00 1 0 1 0 Tabeli teine ja neljas veerg on abistavad. Võrrelda tuleb kolmandat ja viiendat veergu. Kui nende kõikides ridades on ühesugused tõeväärtused, langevad liitlausete A & ¬U ning ¬(A U) kõik tõeväärtused kokku ning laused on ekvivalentsed. Lausete tõeväärtused langevad kokku, seega on laused ekvivalentsed. Seda saab öelda ka teisendusreeglite põhjal, kuna ¬(A U) = A & ¬U (reegel 11.) 4.0.8. Näidake teisendusreeglite abil kumb lausetest on samaselt tõene, kumb samaselt väär. I) (P R) P II) ¬(P R) & R 10. reegel Lahendus: I) (P R) P = (¬P R) P = R ¬P P = R 1 = 1 Vastus: valem on samaselt tõene. II) ¬(P R) & R = ¬ (¬P R) & R = ¬¬P & ¬R & R = P & 0 = 0 Vastus: valem on samaselt väär.
EI, JA, VÕI jne
loogika poolelt). Eri tehete selekteerimiseks on ALUl multipleksor. Skeem:
Võrdlusskeem - Ette nähtud kahendarvude võrdlemiseks. Sellega saab võrrelda
suvalise järgulisusega kahendarve. Arv A on a1a0, arv B on b1b0, kui A
suurendamiseks tuleb neid paralleelselt rohkem ühendada. 2.6. Dekooder Kahendarvude dekodeerimisel tehakse kindlaks, milline on sisendkood. Igale võimalikule sisendkoodi väärtusele vastab dekoodril üks väljund ( n sisendi korral 2n väljundit). Kuivõrd iga sisendkoodi korral on aktiivne ainult üks väljund, on väljundis unitaarkood. St, et igas koodis (tõeväärtustabelis igas reas) on ainult üks 1. 2.7. Koodimuundur Teisendab ühe koodi teiseks nende koodide vahel kehtivate teisendusreeglite järgi. 3 3. Enamkasutatavad järjestiskeemid (80-124) 3.1. Järjestikskeemide sünkroniseerimine Taktgeneraatorist tulevad täisnurksed impulsid, mida kasut kogu arvuti sünkroniseerimiseks. Vajadusel jagatakse või kordistatakse taktsagedust süsteemi osa komponentides olenevalt nende töökiirusest. Mäluga järjestikskeemide juures on võimalik juhtida ümberlülitumise aega sünkroniseerimisega. Sünkroniseerimiseks
tulem. Tuletusreegleid ei tohi kasutada asenduste tegemiseks tuletussammu eeldustes või tulemites, selleks saab kasutada teisendusreegleid ehk asendusreegleid. Teisendusreegel lubab mingi sümboli või valemi asendada teise sümboli või valemiga. Asendusi saab teha ka valemi sees. Nt koolialgebra valemites võib valemi (a + a) asendada sümboliga 2a, lausearvutuses võib valemis (¬A ˅ B) & (A → ¬A ˅ B) iga disjunktsiooni kujul ¬A ˅ B asendada implikatsiooniga A → B (vt lausearvutuse teisendusreeglite tabelit). Teisendusreeglit saab vaadelda kui kehtivat arutlust, millel on üks eeldus ja üks lõppjäreldus, kusjuures reegel töötab mõlemas suunas: lõppjärelduse võib valida uueks eelduseks ning tulemiks on sel puhul eelmise arutluse eeldus. See tähendab, et tuletussamme võib läbi viia ka teisendusreeglite põhjal ehk teisendusreegleid saab kasutada ka tuletusreeglitena. Tuletussüsteemid ei pea olema loogikalise sisuga, loogika algkursusel käsitletakse
tulem. Tuletusreegleid ei tohi kasutada asenduste tegemiseks tuletussammu eeldustes või tulemites, selleks saab kasutada teisendusreegleid ehk asendusreegleid. Teisendusreegel lubab mingi sümboli või valemi asendada teise sümboli või valemiga. Asendusi saab teha ka valemi sees. Nt koolialgebra valemites võib valemi (a + a) asendada sümboliga 2a, lausearvutuses võib valemis (¬A B) & (A ¬A B) iga disjunktsiooni kujul ¬A B asendada implikatsiooniga A B (vt lausearvutuse teisendusreeglite tabelit). Teisendusreeglit saab vaadelda kui kehtivat arutlust, millel on üks eeldus ja üks lõppjäreldus, kusjuures reegel töötab mõlemas suunas: lõppjärelduse võib valida uueks eelduseks ning tulemiks on sel puhul eelmise arutluse eeldus. See tähendab, et tuletussamme võib läbi viia ka teisendusreeglite põhjal ehk teisendusreegleid saab kasutada ka tuletusreeglitena. Tuletussüsteemid ei pea olema loogikalise sisuga, loogika algkursusel käsitletakse
annaabi.ee 
