millest avaldame otsitava rõhu p1V1 p2 = . V2 Lihtne arvutus annab 105 0,004 p2 = ( ) Pa = 2 10 5 Pa. 0,002 Vastus: gaasi rõhk kolvis on 2 10 5 Pa (2 bar'i). Kuna isotermilisel protsessil on rõhu ja ruumala muutused teineteisega pöördvõrdelised, siis näeme, et ruumala vähendamisel kaks korda suureneb gaasi rõhk samuti kaks korda. NB! Siin ülesandes jätsime ruumala ühikud (liitrid) algandmetes kuupmeetriteks teisendamata, sest lõpptulemuse arvutamisel on vaja teada ruumalade suhet. Kahe füüsikalise suuruse suhe ühikute valikust ei sõltu, oluline on ainult see, et nad oleks samades ühikutes. Näidisülesanne 7. Gaasi temperatuur kolvis on 30 0 C. Millise temperatuurini tuleb gaasi isobaariliselt jahutada, et tema ruumala oleks 90% esialgsest? 8 Lahendus. Antud: T1 = 302 K Teeme algandmeid kajastava joonise. Ülesande tekstis oli gaasi
protsente) või kasutab tellija oma raha, mis ehitusse paigutatult pole kasutatav muudeks investeeringuteks (ja ei saa koguda protsente). METODOLOOGIA Ehitusmaksumuse kujunemisel tuleb võrrelda omavahel kolmesuguseid kulusid/ tulusid: 1.Tänased summad 2.Tuleviku summad 3.Vaadeldava perioodi jooksul regulaarsete intervallide tagant tekkivad summad (nt palgad). Neid summasid ei saa omavahel võrrelda ilma neid mingil moel teisendamata ja andmata neile ühtset võrdlusalust. Selleks saab kasutada kahte põhilist võimalust, mis mõlemad iseloomustavad erinevalt sama tulemust: 1.Nüüdisväärtus 2.Aastane ekvivalent maksumus Nüüdisväärtus Kõiki eri aegadel tehtavaid kulusid saab väljendada täna tehtava investeeringuga, mis sisaldab nii tänaseid tehinguid kui ka arvestab tulevikus tehtavaid kulusid ja korralisi makseid. Selleks nii tulevikus
2250 km läbimiseks? Lahendus: kuna tegemist on ühtlase liikumisega, siis kiirus arvutatakse Antud: valemist v = s/t. Teades kiirust ja läbitud teepikkust saab selleks v = 450 km/h kulunud aja t arvutada valemist s = 2250 km t=? s 2250 h = 5 h t= =( ) v 450 Vastus: lennukil kulub 2250 km läbimiseks 5 tundi. NB! Antud ülesandes jätsime me ühikud teisendamata, sest kiirus oli kilomeetrites tunnis ja läbitud teepikkus kilomeetrites. Jagamisel taanduvad kilomeetrid välja, tulemuse saame tundides. 1.2 Üldine liikumine, trajektoor, kiirusvektor Üldine liikumine on enamasti kõverjooneline, kus muutub nii keha kiirus kui ka keha liikumise suund: Keha liikumist ruumis kujutatakse kõverana, mis koosneb punktidest, mida keha üksteisele järgnevatel ajahetkedel läbib. Sellist kõverat nimetame keha trajektooriks (vt kõrvalolevat joonist)
Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest. Linné arvas, et taimeperekondi on nii palju kui taimeliikidel on erineva ehitusega viljakehasid 13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed - tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada * meetrilised (nt pikkus sentimeetrites) * meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga) Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju) * ordineeritud e. järjestatud – kerajas-ellipsoidne- piklik * ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane Tunnuste informatiivsus ja kaalumine Mingeid taksoneid iseloomustavate tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse (seisundite) jaotusest uuritud objektidel. Tunnuse informatiivsus on null, kui see on kõigil uuritavatel objektidel sama väärtusega. Kui igal objektil on tunnuse seisund erineva väärtusega, on see väga informatiivne tunnus
Lisasõnad eristavad liike, üheliigilise üksuse korral piisab ainult perekonna nimest. Linné ____________arvas, et taimeperekondi on nii palju kui taimeliikidel on erineva ehitusega viljakehasid 13. Tunnuste tüübid, informatiivsus ja kaalumine TUNNUSTE TÜÜBID Kvantitatiivsed tunnused, mille väärtust saab mõõta või loendada meetrilised (nt pikkus sentimeetrites) meristilised e. klassifitseerivad (väljendatakse täisarvuliselt või intervalliga) Kvalitatiivsed – tunnused, mida teisendamata arvudes ei saa väljendada (nt kuju) ordineeritud e. järjestatud – kerajasellipsoidnepiklik ordineerimata e. järjestamata – valge, kollane, punane. Mingeid taksoneid iseloomustavate tunnuste informatiivsus oleneb tunnuse (seisundite) jaotusest uuritud objektidel. Tunnuse informatiivsus on null, kui see on kõigil uuritavatel objektidel sama väärtusega. Kui igal objektil on tunnuse seisund erineva väärtusega, on see väga informatiivne tunnus
protsente) või kasutab tellija oma raha, mis ehitusse paigutatult pole kasutatav muudeks investeeringuteks (ja ei saa koguda protsente). METODOLOOGIA Ehitusmaksumuse kujunemisel tuleb võrrelda omavahel kolmesuguseid kulusid/ tulusid: 1.Tänased summad 2.Tuleviku summad 3.Vaadeldava perioodi jooksul regulaarsete intervallide tagant tekkivad summad (nt palgad). Neid summasid ei saa omavahel võrrelda ilma neid mingil moel teisendamata ja andmata neile ühtset võrdlusalust. Selleks saab kasutada kahte põhilist võimalust, mis mõlemad iseloomustavad erinevalt sama tulemust: 1.Nüüdisväärtus 2.Aastane ekvivalent maksumus Nüüdisväärtus Kõiki eri aegadel tehtavaid kulusid saab väljendada täna tehtava investeeringuga, mis sisaldab nii tänaseid tehinguid kui ka arvestab tulevikus tehtavaid kulusid ja korralisi makseid. Selleks nii tulevikus
annaabi.ee 
