Vanapagan sai aru sellest ja läks Voltsi juurde.Ta küsis kas ta tahab minna Antsu kõrvale või kaugemal.Volts üritas põgeneda kuid see ei õnnestunud tal ja ta muudedi ka maa alaks mille nimeks pandi Saarema.Niimodi tuli eestile kaks maa ala veel juurde mis pandi üksteise kõrvale.Volts ja Ants ei saanud enam kunagi oma endist kuju tagasi ja nad on siia maani alles eestis ning nendel elatakse.vanapaganad ei nähtud ka enam kunagi ega ka jumalat.Räägitakse,et nad hävitasid teineteis kuna nad ei saanud enam läbi.Aga niimodi tuli eestisse Saaremaa ja Hiiumaa.
Abikaasad, lapsed, sõbrad, sugulased. Selliselt kaugusel on hõlbus saavutada kehaline kontakt ja tunda teise keha lõhna ja kehasoojust. Intiimses tsoonis on ka kerge sosistada. Tihti aga oleme sunnitud viibima selles tsoonis ilma, et me seda sooviksime. Näiteks ühissõidukis; liftis. 2) Isiklik vöönd 46-120 cm See on vahemaa, mis lahutab inimesi mitmesugustel koosviibimistel. Selles vööndis on võimalik teineteis küll puudutada mitte aga tunda hingeõhku. Sellelt distantsilt on sobiv suhelda.endaga samaväärsete isikutega. 3) Sotsiaalne vöönd 1,2-3,6m Selline vahemaa valitakse suheldes võõra inimesega, näiteks postiljoni, korteriremonti tegeva töömehega, uue töökaaslasega või inimesega, keda veel ei tunta. See distants valitakse ka siis kui soovitakse kellestki eemale hoida. See vöönd on sobiv ametivestluste pidamiseks.
jõudude lisamine või ärajätmine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Jäiga keha tasakaal või liikumine ei muutu, kui jõu rakenduspunkt viia mööda mõjusirget keha mistahes mõjupunkti. 3. Jõu rööpkülik- Keha mingisugusesse punkti rakendatud kahe jõu liitmine toimub rööpkülikureegli järgi. Jäiga keha ühte punkti rakendatud kahe jõu resultant on rakendatud samasse punkti ja võrdub nende jõudude geomeetrilise summaga. 4. Mõju/vastumõju- Kaks keha mõjutavad teineteis jõududega, mis on võrdvastupidised ja omavad sama mõjusirget. Newtoni 3-s: 2 keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. 5. Jäigastumine- Deformeeruva keha tasakaal antud jõusüsteemi puhul ei muutu kui keha lugeda absoluutselt jäigaks. Üleminek deformeeruvalt kehalt jäigale on seotud keha liikumisvabaduse piiranguga. Kui deformeeritav keha oli tasakaalus, siis täiendavate kitsenduste rakendamine ei riku tasakaalu. 6. Jõudude liitmine ja
tsivilisatsioonideks • Religioonisotsioloogia uurib religiooni kui ühiskondlikku nähtust ja seda, kuidas usund mõjutab ühiskondlikke väärtushinnanguid ja kõlbusnorme • Ühiskondlikud väärtused on kujunenud tihti religiooni mõjul • Konfliktid • Sarnased usulised voolud, mis põhinevad samal allikal ja traditsioonil, kuid tõlgendavad neid erinevalt • Poliitika ja religioon mõjutavad teineteis • Arenevad suhted, arusaamad teineteisest ja ülesannetest • Religioon on riigiti erinev • Samasid religioone tõlgendatakse erinevalt • Ka jumalateenistusi peetakse erinevalt USUVABADUS (SININE KAST) • Üksi Euroopa riik ei piira usuvabadust • Siiski rakendatakse äärmusgruppide suhtes järjest enam seaduslikke meetmeid, mida põhjendatakse sellega, et tegemist ei ole klassikalises mõttes religiooniga
kindlasti eksisteerima selle jõu tekitajana ka mingi teine keha. Uurides jõu mõju millelegi, ei pane me tihti ,, teist osapoolt " tähele. Kui näiteks veame nöörist kelku või lööme palli, oleme ise selleks teiseks kehaks. Newtoni III seadus: Jõud, millega kaks keha mõjutavad teineteist, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. F1 = - F2 Need jõud mõjuvad erinevatele kehadele, ega tasakaalusta teineteis. Kui ühte neist jõududest nimetada mõjuvaks jõuks, siis teine on vastumõjuv jõud. Niisugune jõudude jagamine on tinglik. See sõltub meist, kumba neist jõududest nimetame mõjuvaks, kumba vastumõjuvaks. Küsimused: 1. Ühesuguse massiga kehadele mõjuvad erinevad jõud. Kumma keha kiirendus on suurem ? 2. Kahe erineva massiga kehale mõjuvad ühesugused jõud. Kumma keha kiirendus on suurem ? 3. Miks inimene jääl libisedes kukub harilikult tahapoole?
Lähedaste asjade sarnasuste kett seob äärmused Jumala ja mateeria. b) võistlus/võrdlemine (aemulatio), kus erinevalt eelmisest ei nõua kokkusobitamine sisulist kontakti, liikumatu ja teostub ka distantsilt.Nt. silm-päike, suu-Veenus, nina- Merkuur jne. Siin ei moodusta need lülid mitte ketti, vaid kontsentrilised ringid, mis peegeldavad teineteis ja võistlevad omavahel. c) analoogia -- siin on ühendatud mõlemad eespool mainitud aspektid. Kõige analoogiatest küllastatum maailma punkt on inimene. d) sümpaatia on aktiivne samasusevorm, mis kutsub esile eemalseisvate objektide lähenemise. Funktsioneerib koos antipaatiaga. Sõna on selles episteemis kui sümbol, kus seos sõna ja asja vahel on näha. Märk on eelkõige tunnus ja ta tähistab sarnasuse alusel
annaabi.ee 
