konfliktidesse 2. sõda romantiseeriti arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav 3. rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine ei suudetud korraldada nt suurriikide juhtide kohtumisi 4. sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia ei uuendatud julgepoliitikat olenevalt sõjatehnika tormilisest arengust; mobilisatsiooni kiire tehtavus Maailmasõja ajend: Austria-Ungari troonipärija ersthertsog F. Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.juuni 1914. Venemaa alustas Serbia toetamist, kellele Austria- Ungari Saksamaa mõjutusel sõja kuulutas, vastuseks kuulutas Venemaa välja mobilisatsiooni. Saksamaa esitas ultimaatumi Venemaale ja Prantsusmaale mobilisatsiooni tühistamiseks ning kuna seda ei tehtud, siis kuulutas Saksamaa 01.08.1914 Venemaale, seejärel Prantsusmaale sõja, tungides
1.otsused kvantiteedi järgi 2.otsused kvaliteedi järgi 3.modaliteedi järgi tehtud otsused. Õpetus kategooriatest Maailmas olevat 10 põhilist kategooriat (tähtsuse langemise järjekorras): 1. substans (nimisõna) 2. kvantiteet (asjade ulatuvus, kuju, maht) 3. kvaliteet (asjade sisu-om.s) 4. relatsioon (võrdlus, küsimus missugune?) 5. asukoht (kohamäärus) 6. aeg (küsimus millal?) 7. tegevus (tegusõna) 8. tehtavus (mida antud asjaga tehakse) 9. asend (küsimus kuidas?) 10. omamine (millega on isik või ese varustatud) 10 Kasutatud kirjandus Peter J. King ,,Sada filosoofi: maailma suurimate mõtlejateelu ja töö", Sinisukk 2005 Edmund Jacoby ,,50 klassikut: filosoofid, Mõtlejad antiigist tänapäevani", Tea 2003
juttu ka muust, sealhulgas Jumalast, kes jääb loodusest väljapoole. Sõna "metafüüsika" ongi hakatud tõlgendama ka kui looduse suhtes teispoolse uurimist. Aristotelese petus kategooriatest. Maailmas olevat 10 philist kategooriat (tähtsuse langemise järjekorras): a)substans (nimisna) b)kvantiteet (asjade ulatuvus, kuju, maht) c)kvaliteet (asjade sisu-om.s) d)relatsioon (vrdlus, küsimus missugune?) d)asukoht (kohamäärus) e)aeg (küsimus millal?) f)tegevus (tegusna) g)tehtavus (mida antud asjaga tehakse) h)asend (küsimus kuidas?) i)omamine (millega on isik vi ese varustatud) 4 esimest kasutatakse igapäevaelus, ülejäänud on filosoofiateaduse jaoks. Sama teises vormis: Aristotelese kategooriad 2 philist: substants (mis on loomus, olemus) ja aktsidents (see, mis omistatakse substantsile) hulk, kvantiteet -kaks küünart kvaliteet -valge suhe -kahene koht -väljakul aeg -eile
roheline, pime. RELATSIOOON Määrab vahekorra teise eseme suhtes, näit. suurem, tugevam. ASUKOHT Määrab eseme asukoha, vastates küsimusele kus? Näit. majas, õues. AEG Määrab eseme olukorra temporaalselt, vastates küsimusele millal? Näit. eile, homme. TEGEVUS Määrab eseme tegevuse, näit. põleb jookseb. TEHTAVUS Määrab selle, mida esemega tehakse, mida ta peab taluma, näit. põletatakse, lõigatakse. ASEND Määrab eseme olemisviisi, vastates küsimusele kuidas? Näit. lamades, istudes. OMAMINE Näitab, millega ese on varustatud, mida ta mab, näit. relvastatud.
inimene. 2. kvantiteet, kui palju, kui suur, pikk, lai jne., näit. 2 meetrit pikk. 3. kvaliteet, näitab milline on teatav ese või nähtus, näit. roheline, pime. 4. relatsioon, määrab vahekorra teise eseme suhtes, näit. suurem, tugevam. 5. asukoht, määrab eseme asukoha, vastates küsimusele kus?, näit. majas õues. 6. aeg, määrab eseme olukorra temporaalselt, küsimus millal?, näit. homme, eile. 7. tegevus, määrab eseme tegevuse, näit. jookseb. 8. tehtavus, määrab selle mida esemega tehakse, mida ta peab taluma, näit. lõigatakse. 9. asend, määrab eseme olemisviisi, küsimus kuidas?, näit. lamades, istudes. 10. omamine, näitab, millega ese on varustatud, mida omab, näit. relvastatud. Üldiselt on kategooriaõpetus vähem töödeldud kui teised loogika osad ja siin loetletud kategooriad ei moodusta mingit kindlat süsteemi omavahel. Pealegi on Aristoteles kahelnud, kas kõik kümme kategooriat kuuluvadki
Kategooriad pole mitte ainult ütlemiseviisid, vaid ühtlasi ka olemiseviisid. "Olevast saab mitut moodi kõnelda, olev on mitut moodi." "Me väidame, et kõik see, mis väljendub kategooriates, eksisteerib omaette." Kategooriad on seega ontoloogilised alusvormid. - substants (ousia) - kvantiteet (posón) - kvaliteet (poión) - relatsioon (prós ti) - kus? (po) - millal? (poté) - asend (kesthai) - omamine / seisund (échein) - tegevus (poien) - tehtavus (paschein) ................................................. - esimene substants - eraldi eksisteerivad asjad: just see siin; see inimene (siin) - teine substants - on esmase substantsi olemus, seega liik, mis kuulub individuaalse substantsi juurde: inimene üldse; Mari on inimene ARISTOTELESE ideeõpetuse kriitika uurib olevat olevana. Idee teooria raskused on ületamatud. Kuna meeleline maailm peegeldab igavest ja täiuslikku ideede maailma, nõuab iga peegeldus ka selle allikat ideed
annaabi.ee 
