*reguleeritakse rohelist lehepinda *kasvuregulaatorite kasutamine ( seisukindlus ) Lämmastikväetiste andmine loomise ja õitsemise vahel suurendab saagikust 5t/ha Lehehaiguste keeminiline tõrje suurendab saagikust 0.2t/ha Pähikuhaiguste tõrje suurendab saagikust 0,4t/ha jne Kasvutingimuste optimeerimisel realiseerub täielikult antud mullale sobivate sortide saagipotensiaal. Intensiivtehnoloogia kasutamisel tuleb teada: *tasane künd tagab ühtlase sügavusega külvi *tehnorajad tagavad taimekaitse ja pealtväetamise täpsuse *efektiivsed kemikaalid ei korva agrotehnika vigu *tuleb hoolitseda mullaviljakuse tõusu eest, sest muld on vahendaja inimese ja taime vahel. Tehnogeense surve kasvades peab suurenema seda kompenseerivad tegurid : rohkem orgaanilisi väetisi, põldheina osakaalu suurendamise külvikorras, viljavaheldus jne. Intensiivtehnoloogiat tasub rakendada vaid kõrge viljakusega põllumullal sest:
Kultuuriti on erinev. Tatar pole kartlik õhupuudusele, aga kartul, hernes, nisu on tundlikud O2 puudusele. CO2 on keskmiselt 0,3-0,5%. Kõige tundlikumad on idanevad seemned, sest nende idanemine seiskub, kui sisaldus mullaõhus tõuseb 1%ni ja on taime aktiivsetele juurtele surmav. Heintaimed on vastupidavamad kui teised põllukultuurid. 21. Abinõud mullatihenemise vältimiseks (agrotehnika, erisurve mullale - ratta asukohast künnil, vaolaiendi, tehnorajad,Controlled Traffic Farming, kombineeritud mullaharimisriistad, põllutööriista haardelaiuse suurendamine,mullaharimise minimeerimine, rehvide valik, roomikud, rataste liikumine erinevas jäljes jne) - minimeeritud mullaharimine- teeme vähem jälgi põllule - tehnorajad - controlled traffic farming- kõik liikumised käivad samu jälgi pidi - kombineeritud mullaharimisriistad (mitu operatsiooni ühe tööriistaga) - haardelaiuse suurendamine - laiem rehv
a Väetamine · NPK vahekord 1:2:3-4 Külv · Lina on peeneseemneline kultuur, mis vajab peenesõmeralist parajalt vajunud tihket mulda · Külv võimalikult vara- aprilli lõpus, mai alguses · Külvatakse reavahedega 7,5 cm · Külvisügavus on 1..2 cm · Külvitihedusena on soovitav kasutada kiulinal 2100 idanevat seemet m2 Hooldamine -Olulisim umbrohutõrje - rasketel muldadel mullakooriku purustamine,äkkega diogonaalselt seemneridadele. -tehnorajad võiks olla Koristamine Lina koristusaeg on seotud valmimisfaasidega · Üldiselt on hea, kui vaadata linapõllul kuparde ja seemnete värvust, varte värvust ja lehetust, põllu üldist värvitooni 2 koristamise viisi: -linavarre leotamine luu paremaks kättesaamiseks -kasteleolina 34. Rapsi ja rüpsi eristamine, nende 0, 00, 000 sordid, kasvatamine, kasvuaegne hooldamine, koristamine ja kvaliteet 0-sordid. Seemnete õlis on vähendatud eruukahappe sisaldust endiselt 50 % -lt umbes 1 %-ni
d)laiarealine-reavahe üle 30 cm.Teravilju külvatakse rohkem kitsarealiselt või taval real. Haju e laialtlev on seemnete paigutuse poolest parem,see jaotab kõige ühtlasemalt.Halb on see, et seemned jäävad mulla pinnale ja tuleb teha täiendavaid operatsioone, et seemneid mulda viia. Seemned ei satu ühesügavusele ja ei tärka üheaegselt.Reaskülvil on veel palju viise:a)täppiskülv-kõige parem,sest seemned reas ühesuguste vahedega,selleks masinad b)radakülv-külvile jäetakse tehnorajad c)viirgkülv-osad reavahed on kitsamad ja osa laiemad,köögiviljadel d)ristikülv-seemned jaot ühtlasemalt,halb, et seemnete ristumiskohtadel tuleb neid kahekordselt. e)peenarkülv-taliteraviljade puhul. Haju e laialtkülv:a)radakülvb)lintkülvc)peenarkülv.Laiarealine külv:a)täppiskülv b)peenarkülvc)vagukülv-kartul.Pesitikülv:a)ruutpesiti-pesad on ruudus ja pesade vahekaugused on võrdsed.Hea teha umbrohutõrjet,nt maisb)joonpesiti-pesad on reas,ei pruugi
d)laiarealine-reavahe üle 30 cm.Teravilju külvatakse rohkem kitsarealiselt või taval real. Haju e laialtlev on seemnete paigutuse poolest parem,see jaotab kõige ühtlasemalt.Halb on see, et seemned jäävad mulla pinnale ja tuleb teha täiendavaid operatsioone, et seemneid mulda viia. Seemned ei satu ühesügavusele ja ei tärka üheaegselt.Reaskülvil on veel palju viise:a)täppiskülv- kõige parem,sest seemned reas ühesuguste vahedega,selleks masinad b)radakülv- külvile jäetakse tehnorajad c)viirgkülv-osad reavahed on kitsamad ja osa laiemad,köögiviljadel d)ristikülv-seemned jaot ühtlasemalt,halb, et seemnete ristumiskohtadel tuleb neid kahekordselt. e)peenarkülv-taliteraviljade puhul. Haju e laialtkülv:a)radakülvb)lintkülvc)peenarkülv.Laiarealine külv:a)täppiskülv b)peenarkülvc)vagukülv-kartul.Pesitikülv:a)ruutpesiti-pesad on ruudus ja pesade vahekaugused on võrdsed.Hea teha umbrohutõrjet,nt maisb)joonpesiti-pesad on
5) Väetistega tagasi sama palju kui saagiga eemaldatakse. Mulla tallamise vältimiseks ning vähendamiseks: 1) Väldi põllul liikumist kui muld on märg. 2) Vähenda põllust ülesõite, põld ei ole tee. 3) Hoia teljekoormused väiksed (alla 5 t). 4) Vähenda survet pinnaühikule, kasutades topeltrehve. 5) Säilita mulla hea struktuursus ja kõrge orgaanilise aine sisaldus, kasutades orgaanilisi väetisi ja viljavaheldust. 6) Vähenda loomade liikumist märgadel aladel. (tehnorajad, sügavkobestamine) Erosiooni tõkestamine: 1. Kontuurkünd 6. Metsade istutamine, tühjade alade 2. Vahe- ja järelkultuuride kasvatamine rekultiveerimine. 3. Põllukaitseribad 7. Karjatamise piiramine 4. Künnita harimine st. otsekülv. 8. Terrassid 5. Mitmeaastaste kultuuride 9. Võitlus sooldumise vast kasvatamine 20 MAASTIKU KAITSE
annaabi.ee 
