Arenenud on ka kalandus, suurim kalasadam on Esbjerg Jüütimaa läänerannikul. Arvestatavatest maavaradest kuulub Taanile ainult suhteliselt väike osa Põhjamere naftast ning gaasist. Eksporditakse tuuleveskeid. Tuuleenergia Taani on näidanud, et läbi püsiva ja aktiivse energiapoliitika säästev areng on võimalik. Energiatõhususe edendamine ja taastuvenergia toidab jätkusuutlikku majanduskasvu. Mitte üksnes Taani ei ole väga tõhus ja puhas energia sektor, kuid tehnoloogiaarenduse algatanud aktiivne poliitika on kaasa aidanud pidevalt kasvava Taani majanduse investeeringute kaudu ja eksporti. Eksport energiatehnoloogiate on kolmekordistunud just viimase10 aasta jooksul. Täna on Taani maailma tuuleenergia, eluasemeja arendustegevuse osakondade mitte ainult Vestas (suur Taani firma selles valdkonnas ), vaid ka välismaiste tootjate tuuleturbiinide. Taani on energia puhasekportija Taastuvenergia Taani on võtnud teerajaja rolli arendada taastuvaid
· investeeringud transporti; · energia; · investeeringud hariduse toetuseks; · investeeringud tervise ja sotsiaalsesse infrastruktuuri; · otsetoetused investeeringutele väikese ja keskmise suurusega ettevõtetesse (VKEd). Piirkondlik konkurentsivõime ja tööhõive Seoses piirkondliku koostöö ja tööhõive eesmärgiga jagunevad prioriteedid kolme keskse valdkonna ümber: innovatsioon ja teadmistepõhine majandus, eriti teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse ning innovatsiooni alase piirkondliku suutlikkuse suurendamise ning ettevõtluse ja ettevõtete jaoks uute rahaliste vahendite loomise valdkonnas; keskkond ja riskide ennetamine, mis hõlmab saastatud alade tervendamist, energiakasutuse tõhususe stimuleerimist, keskkonnasäästliku ühiskondliku linnatranspordi edendamist ning tegevusalade väljatöötamist looduslike ja tehnoloogiliste ohtude ärahoidmiseks; juurdepääs üldist majanduslikku huvi pakkuvatele transpordi- ja
vastuolulisi arengu taganttõukajaid tuleb uuringutulemusi lugedes kahtlemata silmas pidada. (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, 2011) 3. INNOVATSIOONIKOOSTÖÖ Eesti on olnud edukas väliskoostöö arendamisel. Viimastel aastatel on 13–17% T&A koguinvesteeringutest Eestis tulnud välisfinantseeringutena (EL-i riikide vastav keskmine näitaja on 7–8%). Eesti edukus välisrahade hankimisel on seotud Eesti teadlaste aktiivse ja eduka osavõtuga Euroopa Liidu teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse raamprogrammidest. 5. raamprogrammi esitati 809 projektitaotlust, millest rahastati 195 (24,2%), 6. raamprogrammi kolme esimese aasta jooksul on edukaid taotlusi juba 252 (23,4%). Eesti osaleb aktiivselt Euroopa Liidu teaduskoostöös ja on astunud rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks (Euroopa Molekulaarbioloogia Konverents (EMBC)) ning sõlminud mitmeid koostöölepinguid (Euroopa Elementaarosakeste Füüsika Laboratoorium, (CERN))
i Eestii ettevalmistamine põlevkivi kui ammenduva ressursi järkjärguliseks asendamiseks energiabilansis. Selleks valitsusliit: 1) alustab 2007. aasta jooksul kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise arengukava uuendamist; 2) toetab taastuvenergeetikat, sealhulgas biokütuste tootmist ja kasutamist ning üleminekut hajutatud tootmisele; 3) arendab taastuvenergeetikaalast rahvusvahelist koostööd nii tehnoloogiaarenduse kui ka energiakaubanduse valdkonnas; 4) käivitab taastuvenergeetilise ressursi kaardistamise ja potentsiaalide hindamise ning tehniliste lahenduste tasuvusanalüüsi; tellib üleriigilise taastuvenergeetika keskkonnamõju hinnangu ning teemaplaneeringu; 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 5) töötab välja konkursitingimused ettevõtetele osalemaks
endale ühepoolselt kohustuseks vähendada 2020. aastaks oma heitkoguste kogumahtu 1990. aasta tasemega võrreldes 20 % võrra. Samuti seadis EL endale eesmärgiks suurendada taastuvenergia osakaalu energiatarbimises 2020. aastaks 20 %-ni. Kliima- ja energiapaketi raames võttis EL endale kohustuse hankida 2020. aastaks 10 % oma transpordi tarbitavast kütusest taastuvatest energiaallikatest (sh biokütused, taastuvatest energiaallikatest toodetud elekter ja vesinik). Teadusuuringute ja tehnoloogiaarenduse seitsmenda raamprogrammi (2007-2013) üheks põhieesmärgiks on anda panus säästvasse arengusse. 2007. ja 2008. aastal eraldati teadusalase koostöö kogueelarvest umbes 44 % säästva arenguga seonduvatele projektidele. Näiteks kulutatakse 2007.-2013. aastal 105 miljardit eurot ehk 30 % EL ühtekuuluvuspoliitika jaoks eraldatud 347 miljardi euro suurusest koguvahendite paketist keskkonnakaitsega seotud projektide peale.
i Eestii ettevalmistamine põlevkivi kui ammenduva ressursi järkjärguliseks asendamiseks energiabilansis. Selleks valitsusliit: 1) alustab 2007. aasta jooksul kütuse- ja energiamajanduse pikaajalise arengukava uuendamist; 2) toetab taastuvenergeetikat, sealhulgas biokütuste tootmist ja kasutamist ning üleminekut hajutatud tootmisele; 3) arendab taastuvenergeetikaalast rahvusvahelist koostööd nii tehnoloogiaarenduse kui ka energiakaubanduse valdkonnas; 4) käivitab taastuvenergeetilise ressursi kaardistamise ja potentsiaalide hindamise ning tehniliste lahenduste tasuvusanalüüsi; tellib üleriigilise taastuvenergeetika keskkonnamõju hinnangu ning teemaplaneeringu; Lembit Viilup PhD IT Kolledz 5) töötab välja konkursitingimused ettevõtetele osalemaks taastuvenergiaettevõtluses riiklikult planeeritud ja riigi omandis olevatel aladel; 6) võtab 2007
annaabi.ee 
