Täitsa omaette tüübi moodustavad vulkaanid, mis on seotud nn. kuumade täppidega, mis paiknevad laamade sisemuses. Vahevöö sügavuses on selliseid isoleerituid ja püsivaid energiakoldeid, mille kohal moodustub kerkiv soojus ja magmavoog. Tuntuim kuum täpp asub Havai peasaare all, ning tema kohal kõrgub Mauna Loa vulkaan. Maavärinateks nimetakse maakoore vappumist ja maapinna järske kõikumisi. Tõugete põhjusel eristatakse tektoolinisi-, vulkaanilisi-, langatus-ja tehnogeenseid maavärinaid. Tektoonilisi põhjustavad Maa vahevöös või maakoores esinevad sisepinged. Vulkaanilised kaasnevad vulkaanipursetega. Langatusvärinad on esile kutsutud suurte koobaste varisemisel ja tehnogeensed maavärinad on tekitatud inimtegevuse poolt, näiteks pommi plahvatused, lõhketööd jms. Maavärinaid võib põhjustada veel ka meteoriidi langeimsest, lumelaviinist või maasööst mägedest jne. Maavärinad leiavad aset laamade äärealadel. Maavärinate oht on suur Californias,
kõvastunud, kuni 1m paksune kiht. Geokeemiline barjäär on fundamentaalne mõiste. Peamine on siin elementide kontsentratsiooni järsk muutus, see on tsoon, kus üks geokeemiline olukord muutub teiseks. Geokeemilistel barjääridel kujunevad paljud maagimaardlad, geokeemilised anomaaliad, mis soodustavad ka keskkonna saastumist. Sõltuvalt aine ülekande viisist eristatakse difusioonilisi ja infiltratsioonilisi barjääre. On looduslikke ja tehnogeenseid barjääre. Looduslikud jagunevad: · Mehaanilisteks, kus migratsiooni intensiivsus väheneb järsult. · Füüsikalis-keemilisteks, kus temperatuur, rõhk, Eh, pH jt muutuvad järsult. · Biogeokeemilised, kus biogeense migratsiooni intensiivsus väheneb kivisüsi, turvas, elementide kontsentreerumine organismides. Ka tehnogeensete barjääride seas saab eristada mehhaanilisi, füüsikalis-keemilisi ja biokeemilisi. Geokeemiliste
Antud juhul on maaväringu tekkepõhjuseks sama, mis kokkuvarisemise tagajärjel tekkinud maavärin ehk langatusvärin. Kõige rohkem kujutab see ohtu kaevanduses töötavale personalile ning üldjuhul maaväringut maapinnal on ainult kergelt tunda, kuid visuaalselt võib näha lohkudena maapinnal. Utah kaevanduse varing (http://popsci.typepad.com/photos/uncategorized/2007/08/27/mine.jpg ) Plahvatuste tagajärjel toimuvad maavärinad Kõige suuremaid tehnogeenseid maavärinaid tekitavad tuumakatsetused maa all, kui ka nende plahvatused maa peal. Maa all on sama efekt, mis lõhkamistöödel kaevandustes, kuid selle erinevusega, et nad on tunduvalt võimsama vappumisega. Teadlased kasutavad seismograafe, et jälgida tuumakatsetusi. Näiteks Nevadas Las Vegases, kus toimus maa-aulune tuumatest, oli võimalik tunda mitme kilomeetri kaugusel kõrbest eemal. Valitsus uuris selle maavärina
allikaks. Teiseks, see materjal teisaldati lainetustega piki randa lõunasse, poolsaart ümbritsevate lahtede pärasse või kuhjus valdavate tuulte eest rohkem kaitstud põhja- ja kirderannikul. Teiste kvaternaarisetete tähtsus on väike. Põhja- ja kirderannikul võib kohata tuulesetteid ja poolsaarel väikeste laikudena soosetteid. Looderannikul on paiguti ka kolluviaal – ja allikasetteid (nõrglupja). Endise Nõukogude Liidu armee asukohtades ja nende ümbruses on rohkesti tehnogeenseid setteid. Pakri poolsaar on paekalda läänepoolseim punkt Eesti maismaal. Pakri saartest läänes kaob klindiastang Läänemerre. Paekalda suurim kõrgus Pakri neemel on 24,8 m. Kagu suunas selle kõrgus järjest väheneb kuni kadumiseni pinnamoes. Paekallas ei ole igal pool ühtlaselt järsk. Neeme tipust kirdes jaguneb see kaheks, millest alumine on kujunenud ordoviitsiumi ja osalt kambriumi terrigeensetesse kivimitesse. Võimalik, et klindiesine tasandik
maavärinatekindlalt ehitatud ehitised ei pea tegelikult vastu. · Jaapani, California jt maavärinaohtlike riikide päästekomiteed on ette valmistatud maavärina puhuks (päästmine, toidutagavarad, ravimid, info liikumine jmt). Ülesanne: Kuidas käituda maavärina korral viibides ruumis? tänaval? · Lisaks tektoonilistele maavärinatele esineb vulkanismist põhjustatud, langatusvärinaid, tehnogeenseid maavärinaid. Maavärina võib põhjustada ka suure meteoriidi langemine, lumelaviin või maasööst. 95% on tektoonilised. Allikad: R. Kont (Avita, 2002) lk 78 81 H. Rast Vulkaanid ja vulkanism, Tln 1988 I.Arold, A. Raukas, H. Viiding Geoloogia alused,Tln 1987 http://earthquake.usgs.gov/ (USA maavärinate informatsiooni keskus) Maalihked (gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes) Mõisted: maalihe, maalihkekeha
Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse reziimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse reziimiga). (Arbi, Verevi) Segatoitelised järved on toit- ja humiinaineterikkad. (Boose järved Võrumaal). 39. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Esineb nn jäänukjärvesid ehk järvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud maismaal vihmavee kogunemiskohtadesse või allikate kogunemise kohta. Leidub ka tehnogeenseid järvesid. 40. Keemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O 2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. Biokeemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O 2 kulub
Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse režiimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse režiimiga) (Verevi). Segatoitelised järved - toit- ja humiinaineterikkad (Boose järved Võrumaal). 39. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Esineb nn jäänukjärvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud maismaal vihmavee kogunemiskohtadesse või allikate kogunemise kohta. Leidub ka tehnogeenseid järvesid. 40. Keemiline hapnikutarve - mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. Biokeemiline hapnikutarve - mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O 2 kulub mikroorganismidel uuritava veeproovi, mille ruumala on 1 liiter, kergestilagundatava orgaanilise
Jagunevad pehmeveelisteks (ebastabiilse reziimiga) ja kalgiveelisteks (kaltsiumkarbonaatide sisalduse tõttu stabiilse reziimiga). (Arbi, Verevi) Segatoitelised järved on toit- ja humiinaineterikkad. (Boose järved Võrumaal). 40. Järvede liigitus tekke järgi (näited). Esineb nn jäänukjärvesid ehk järvesid (Mullutu järv), mis on aja jooksul merest eraldunud ning järvesid, mis on tekkinud maismaal vihmavee kogunemiskohtadesse või allikate kogunemise kohta. Leidub ka tehnogeenseid järvesid. 41. Selgita mõistete 'keemiline hapnikutarve (KHT)' ja 'biokeemiline hapnikutarve (BHT)' erinevust. Keemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2 kulub 1 liitri veeproovi orgaanilise ja anorgaanilise aine oksüdeerimiseks mingit tugevat oksüdeerijat kasutades. Biokeemiline hapnikutarve on mingit vett (harilikult reovee puhul) iseloomustav näitaja, mis väljendab, mitu mg O2
(ZOOGEE elutegevus URG NNE) Inimtegevus Kui biosfääri 3,5 miljardi aastane arengulugu kanda üle ööpäevale, siis ajalooline aeg vastaks umbes 1/25 sekundile, s.o. silmapilgule. Ometi on inimese tegevus muutunud jõuks, mis sunnib ennast geoloogilise tegurina tõsiselt aevestama. See tegevus avaldub mitmeti, luues uusi tehnogeenseid setteid ja pinnavorme või takistades looduslike protsesside loomulikku kulgu. Ürgjahimeeste ja korilaste mõju loodusele oli tühine. Olulisemad muutused algasid maaviljeluse arenguga ligikaudu 10 000 aastat tagasi. Kogu meie tänapäevase tsivilisatsiooni juured paiknevad Edela-Türgis, kust maaviljelus ja loomapidamine hakkas umbes 8000 aasta eest levima naaberaladele ning jõudis 6000 aasta eest Egiptusse, Kreekasse ja Indiasse. Selle
annaabi.ee 
