Saksamaa kunstikool Bauhaus püüdis leevendada sõjakaotuse masendust ja ühiskondlikku kaost ning näidata teeb progressile. Arhitektuuri ja tarbeesemete kavandamisel oli eemsärgiks nende massiline tööstuslik toodetavus. Esemete vorm tuli nende funktsioonist. Funktsionalism põhimõte, mille kohaselt see mis hästi funktsioneerib on ka ilus. Bauhaus soosis standatrsust ja isikupäratust. LUDWIG MIES van der ROHE- arhitekst, kooli direktor aitas tasakaalustada liigset tehnitsismi. LE CORBUSIER «Villa Savoje»-majad postidel, lamekatused jne. Konstruktivism- Kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest. Kunst osaleb aktiivselt esemete tootmises, trükiplakatites jm. Arhitektuuris lihtsad risttahukakujulised mahud. VLADIMIR TATLIN «Internatsionaali monumendi makett». Loodi ka liikuvaid skluptuure. Puristid (pure) Maalikunstis taheti vabastada kubism dekoratiivsusest, juhuslikkusest. L-E 1920-1940-
ebasümmeetrilised vormid ja viltused jooned. Saksa teatris sai ekspressionism alguse Walter Hasencleveri näidendiga ,,Poeg", mis kujutab nooruki mässu türannist isa ning üldse kodanlike eluväärtuste vastu. Ekspressionistlikke draamasid kirjutasid ka Ernst Toller ja Georg Kaiser. Kaiseri triloogia ,,Korall", ,,Gaas I" ja ,,Gaas II" näitab, millist ohtu kätkevad endas kasupüüdlik mõtteviis ja hingetu tehnitsismi võidutsemine humanistlike ideaalide üle. Inimkonna meelemuutuse suhtes on Kaiser üpris pessimistlik- ta lõpetab triloogia apokalüptilise gaasiplahvatusega. Tolleri näidendites ,,Massinimene" ja ,,Hinkemann" on inimene vastamisi kaasaja ebardliku ühiskonnaga. XX sajandi esimestel kümnenditel loodi valitsevale kommertsteatrile vastukaaluks arvukalt poolharrastuslikke väiketeatreid, mis järgisid kunstilisi eesmärke ja tõid lavale Euroopa
Põhimõte, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nim. funktsionalismiks. Soosis standartsust, geomeetriliste vormidega selgust ja lihtsust, materjali omapära arvestamist. 4. Nimeta W. Gropiuse tuntuim ehitis. ,,Bauhaus" 5. Leia iseseisvalt materjali Ludwig Mies van der Rohe kohta, et saaksid isel. Tema osa arhitektuuri ajaloos. Arhitekt, hilisem kooli direktor, nende romantilisiem ja isikupärane looming aitas tasakaalustada koolis valitsevat tehnitsismi, samal ajal aga ilmusid nende enda töödesse geomeetrilised kujundid. 6. Millised kuulsad maalijad töötasid ,,Bauhausis" õpetajatena? Theo van Doesburg 7. Millest tuletasid vene revolutsiooniga liitunud kunstnikud nimetuse ,,konstruktivism"? Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama(konstrueerima) uut elukeskkonda. 8. Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale?
Põhimõte, mille kohaselt see, mis hästi funktsioneerib ning on ka ilus, nim. funktsionalismiks. Soosis standardsust, geomeetriliste vormidega selgust ja lihtsust, materjali omapära arvestamist. 4.Nimeta W. Gropiuse tuntuim ehitis. Bauhaus 5.Leia iseseisvalt materjali Ludwig Mies van der Rohe kohta, et saaksid iseloomustada tema osa arhitektuuri ajaloos. Arhitekt, hilisem kooli direktor, nende romantilisiem ja isikupärane looming aitas tasakaalustada koolis valitsevat tehnitsismi, samal ajal aga ilmusid nende enda töödesse geomeetrilised kujundid. 6.Millised kuulsad maalijad töötasid „Bauhausis“ õpetajatena? Theo van Doesburg 7.Millest tuletasid vene revolutsiooniga liitunud kunstnikud nimetuse „konstruktivism“? Nende hulgas levis veendumus, et kunst ei pea elu kujutama, vaid looma uusi vorme ja ehitama (konstrueerima) uut elukeskkonda. 8.Kuidas eelistasid nad näidata kunsti rahvale?
vastupidine kultuurile, mis etendab loomingulist poolust ( Simmel ); mingisuguse kultuuri liigi arengu viimane aste, selle kultuuri hukk ( Spengler ); omaette eksisteeriv sotsiokultuuriline maailm, selle "ühtsuslik pürgimus" ( Toynbee ); inimeste kultuurilise identiteedi kõrgeim arengu tase ( Huntington ). Enne valgustusaega samastati kultuuri ja tsivilisatsiooni omavahel, kuid neid vastandati alates saksa romantikutest. Kultuur etendas kõike loomingut, kuid tsivilisatsioon aga piirdus tehnitsismi- ga. Tänapäeval on olemas veel üks vorm nimelt maailmas on palju ja mitmekesiseid omaette eksisteerivaid tsivilisatsioone. See on aga vastupidine ülemaailmse ( üha ainsa ) tsivilisatsiooni tekkele. Tsivilisatsioonid ei piirdu rahvuse, riigi ega ka mingisuguse kindla sotsiaalse grupiga ületades rassilisi ja geograafilisi piire. Need etendavad kui sotsiaalseid ja kultuurseid "supersüsteeme". Tsivilisatsioon on nagu mingisugune suur terviklik ühiskondlik moodustis milleta ei saa me
vastupidine kultuurile, mis etendab loomingulist poolust ( Simmel ); mingisuguse kultuuri liigi arengu viimane aste, selle kultuuri hukk ( Spengler ); omaette eksisteeriv sotsiokultuuriline maailm, selle "ühtsuslik pürgimus" ( Toynbee ); inimeste kultuurilise identiteedi kõrgeim arengu tase ( Huntington ). Enne valgustusaega samastati kultuuri ja tsivilisatsiooni omavahel, kuid neid vastandati alates saksa romantikutest. Kultuur etendas kõike loomingut, kuid tsivilisatsioon aga piirdus tehnitsismi- ga. Tänapäeval on olemas veel üks vorm nimelt maailmas on palju ja mitmekesiseid omaette eksisteerivaid tsivilisatsioone. See on aga vastupidine ülemaailmse ( üha ainsa ) tsivilisatsiooni tekkele. Tsivilisatsioonid ei piirdu rahvuse, riigi ega ka mingisuguse kindla sotsiaalse grupiga ületades rassilisi ja geograafilisi piire. Need etendavad kui sotsiaalseid ja kultuurseid "supersüsteeme". Tsivilisatsioon on nagu mingisugune suur terviklik ühiskondlik moodustis milleta ei saa me
arengu viimane aste, selle kultuuri hukk ( Spengler ); omaette eksisteeriv sotsiokultuuriline maailm, selle “ühtsuslik pürgimus” ( Toynbee ); inimeste kultuurilise identiteedi kõrgeim arengu tase ( Huntington ). Enne valgustusaega samastati kultuuri ja tsivilisatsiooni omavahel, kuid neid vastandati alates saksa romantikutest. Kultuur etendas kõike loomingut, kuid tsivilisatsioon aga piirdus tehnitsismi- ga. Tänapäeval on olemas veel üks vorm – nimelt maailmas on palju ja mitmekesiseid omaette eksisteerivaid tsivilisatsioone. See on aga vastupidine ülemaailmse ( üha ainsa ) tsivilisatsiooni tekkele. Tsivilisatsioonid ei piirdu rahvuse, riigi ega ka mingisuguse kindla sotsiaalse grupiga ületades rassilisi ja geograafilisi piire. Need etendavad kui sotsiaalseid ja kultuurseid “supersüsteeme”.
annaabi.ee 
