Tehniline mehaanika I - kodutöö nr 6 (0)

5 VÄGA HEA

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
R10
XXX
MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV?
Essee
Õppejõud: Jelena Issajeva
Mõdriku
2012
Aristoteles ( Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on
õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole.  Õnn on suhteline mõiste
ehk   subjektiivne   hinnang   individuaalsele   olukorrale.   Õnnelikkust   on   varem    seostatud
lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus
edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uutele väljakutsetele kui õnnetu ning
lausa meeleheitlik indiviid. Õnn- mis see on, kas see on kättesaadav igaühele või on õnn määratud
ainult   teatud   inimestele.  Antud   teema   probleemiks   on,   kuidas   leida   tee   õnneni   ja   mille   alusel
määratletakse, kas inimene on õnnelik. Vastavalt iga inimese eripärast on ka arusaam õnnest erinev.
Tänapäeval peetakse kõige aktuaalsemaks õnne peitumist rahas. Väga tüüpiline vastus, kui
küsida, milles seisneb õnn on kindlasti raha. Praeguses ühiskonnas mängib raha väga suurt rolli
ning tänu rahale on võimalik oma elus üsnagi palju saavutada. Seega peetakse just raha üheks
õnnevalemiks. Raha ja materiaalset jõukust seostatakse õnnelikkuse tundega, kuid olulisem kui raha
ise, on paljude inimeste jaoks jõukusega kaasnev sotsiaalne staatus.
Paljud Ameerika uurijad on seisukohal, et enamik maailma inimesi on küllalt õnnelikud, hoolimata
sellest, milline on nende sissetulek ja materiaalne olukord. Näiteks Ed Diener koos kolleegidega on
läbi viinud uurimusi mitmes maailmanurgas, alates inuittidest Gröönimaal ning lõpetades Ameerika
kõige jõukamate inimestega. Tulemused näitavad, et need, kes kuuluvad ajakirja Forbes edetabeli
kohaselt  Ameerika   400   rikkama   inimese   hulka,   pole    sugugi    õnnelikumad   kui   traditsioonilise
eluviisiga masai karjapidajad Keenias (Õnne valem 2008).
Seega, ei peitu õnn ainult rahas, kuid on ka leitud, et materiaalne olukord aitab kaasa õnnelikkusele
ning selle saavutamisele.
Nii filosoofid kui lihtinimesed on pidanud ka õnneks üksnes oma ihade ja soovide täitumist.
Hedonism toetas ihade igakülgset rahuldamist, elu nautimist, millega kaasnes õnne tunne. Arutleda
tuleb   vaid,   millistele   naudingutele   järgi   anda   ja   milliseid   väärtustada.   Naudinguks   võib   olla
töökogemus, looming ja iga muu tegevus, sõltub vaid inimesest ja tema eelistustest (Heaolu mõiste
käsitlused).
Kui   inimene   teeb   seda,   mida   ta   ihkab,   kaasneb   sellega   rahulolu.   Rahulolu   inimeses   tekitab
õnnetunde, mis toob kaasa õnnelikkuse. Vastupidiselt võib öelda, et kui inimene teeb miskit oma
tahte vastu on ta õnnetu.
Õnne   ja   rõõmu   allikateks   on   M.   Argyle   (1925-   2002)   järgi     toit,    suhtlemine ,   seks,
pidutsemine,   kehaline   tegevus   ja    sport ,   alkohol,    narkootikumid ,   edu   ja   tunnustus,   teadmiste   ja
oskuste rakendamine, muusika ja kunstid, religioon , loodus, puhkus ja lõõgastus.   Loomulikult
peavad igal inimesel teatud vajadused rahuldatud olema, et üldse saaks kuidagi õnnelikkuse tunne
tekkida. Kindlasti on ka asju, millest tuleks hoiduda, mis on esialgselt petlikud. Näiteks alkohol ja
narkootikumid võivad ju kasutamie ajal korraks õnnetunde tekitada või vähemalt jääb selline mulje,
et inimesed on õnnelikud kui neid pruugivad. Hiljem võib olla kõik vastupidine , nende ainete mõjul
muutuvad inimesed vastupidi hoopiski õnnetuks. See, mis oli alguses justkui joovastav ja meeldiv
võib   ühtäkki   meile   probleeme   ja    muresid    tuua.   Ennast   saab   ka   positiivses   mõttes   välja   elada,
tegeledes   näiteks    muusika    või   kunstiga.   Nautida   loodust,   matkasid,   teha   sporti-   kõik   see   teeb
inimesed omamoodi õnnelikuks. Tegelikkuses on õnn kättesaadav igale inimesele, tuleb vaid teada,
mis endale meeldib ning mida tahetakse saavutada- kõik see tee viib õnneni.
Reaalses   maailmas   võib   kõige   suurem   õnn   just   peituda   pisiasjades.   Lähedastega
koosolemine ,   kallistused   kallimalt   või   oma   lemmiktoidu   söömine.   Õnneks   võib   pidada   ka
korralikult välja puhanud keha ja vaimu, seega võib hea uni tagada õnnelikkuse tunde. Paljudel
inimestel on ka oma salakirg, tegelikult on tegemist lihtsalt väikese hobiga, mis tekitab inimestele
õnnetunde. Salakireks võib olla kokakunst, maalimine, muusika või hoopiski mõne spordialaga
tegemine,  mis  valmistab  meile  erilist  rõõmu.  Iga  indiviid  püüdlebki  selle  poole,  mis  teda  elus
õnnelikuks   teeb.   Õnnelikkus   ongi   elu   alus.   Kui   keegi   tunneb   end   õnnetuna   võib   ta   olla   nii
masendunud ja muserduses, et tal puudub soov jätkata elu siinses ühiskonnas. Selline inimene võib
sooritada suitsiidi, kui ta pole  üldse oma eluga rahul  ja tal puudub elu  mõte.  Iga inimese elu
peamiseks mõtteks ongi õnnelikkuse poole püüdlemine, selle täielikul saavutamisel ongi inimene
täitnud oma eluülesande.
Pidevalt õpetatakse, kuidas olla õnnelikum inimene ning arutletakse õnne teemal. Siiski on
õnnelikkusel ka tumedam pool, mis võib sind takistada soovitud tulemuseni jõudmast. Õnnelikkus
on üldjuhul väga kasulik – õnnelikud inimesed saavutavad sagedamini oma eesmärgid, on tööl
edukamad    ning    tunnevad    end   igapäevaselt   paremini.   Siiski   pole   õnnelikkus   alati   kasulik   ja
positiivne kogemus. võib juhtuda, et liiga õnnelik olles ei pööra me piisavalt tähelepanu ohtudele ja
ähvardustele. Näiteks, kui iga päev on meeletult hea tuju, siis ei pruugi me tähele panna oma
halvenevat füüsilist tervist. Õnnelik olemises pole midagi halba, kuid ei tohiks lasta õnnetundel
segada oma ratsionaalset mõtlemist ning tuleks tähele panna erinevaid ohuallikaid. Muidugi tahavad
kõik õnnelikud olla, kuid mõne jaoks käib asi vastupidiselt – mida rohkem ta õnne poole püüdleb,
seda vähem õnnelik on. Kui pidevalt ebaõnnestud õnnelik olemast, siis muudab läbikukkumine
meid veelgi kurvemaks. Elu viimases faasis võib ka ilmneda, et me oleme püüelnud millegi sellise
poole, mida pole üldse olemaski. Oleme end terve elu petnud. Õnn sõltub rohkem reaalsusest ja
mitte ainult meie pettekujutelmast. Jeremy Benthamit (Law 2008:102) on väitnud, et õnn on lihtsalt
nauding    ja  valu  puudumine   ning  seega   tegevuse  tulemusena   tekkiv   õnne  koguhulk  on  kõikide
saadavate naudingute summa, millest on lahutatud kõikide valude summa.
Õnnelikkust   määrab   iga   indiviidi   sisemaailm   ehk   kuidas   inimese   aju   töötleb   välisest
maailmast tulevat infot. Iga inimene tajub erinevaid situatsioone ja olukordi erinevalt, vastavalt oma
tunnetustele. Platon räägib õnnest kui „hinge harmooniast“. Täpselt samuti nagu keha on terve siis,
kui   ta   on   harmoonias   iseendaga   ja   poliitiline   kord   on   hea   kord   siis,   kui   funktsioneerib
harmooniliselt,   nii   on   ka   hing   õnnelik   siis,   kui   kõik   tema   aspektid    toimivad    harmoonilises
kooskõlas. Ratsionaalsusevõime valitseb hingelise ja emotsionaalse elemendi üle. Ehkki inimesed
teavad, millal nad on õnnelikud ja end hästi tunnevad, ei määratle see subjektiivne tunne iseenesest
veel õnne, sest ka inimesed, kellel ei õnnestu inimliku täiuse saavutamine, võivad end õnnelikuna
tunda tänu enesepettusele või mõistmatusele.
Subjektivistlik   õnnekäsitlus   (Pojman   2005:129)   ütleb,   et   õnn   on   vaataja   silmades.   Sa   oled   nii
õnnelik, kui sa arvad end olevat- ei rohkem ega vähem. Iga inimene on just nii õnnelik kui ta tunneb
end olevat. Teine isik ei saa öelda meile, kas me oleme õnnelikud või mitte. Inimesed ei näe
üksteise sisse, nad ei tea, mida teine hing tunneb või kogeb . Seda kõike peab ise tunnetama ja
tajuma, kas ollakse antud eluperioodil õnnelik või mitte. Kui inimene tunneb end õnnelikuna, on ta
õnnelik, isegi siis, kui teised inimesed ta eluviisi või kombeid põlgavad.
Õnn on suhteline mõiste. Iga inimene võib õnnelikuks saada, kui ta teadvustab endale, mis
on tema õnn ja kuidas püüelda õnnelikkuse poole. Mõttejõud on kõige tugevam jõud, see võib
liigutada paigast nii seinad kui panna tundma õnnelikkust. Tuleb vaid tunnetada end õnnelikuna, siis
on inimene õnnelik. Tunnetusele kaasa aitamiseks peaks inimene tegelema just nende asjadega, mis
tal kõige enam meelejärgi on. Tuleks vaid jälgida seda, et päris moraalist ja eetikast kõrvale ei
kalduks.
KASUTATUD KIRJANDUS
Heaolu mõiste käsitlused – WWW [URL] http://221484.edicypages.com/onn (10.11.2012)
Law, S. 2008 Filosoofia. Tallinn. Varrak
Pojman, L. P. 2005 Eetika . Tallinn. AS Pakett
Õnne

valem

–

WWW

[URL]
http://www.sirp.ee/index.php ?
option =com_content&view=article&id=768:nne-
valem&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13& issue =3211 (11.11.2012)