sündinud 20. sajandi keskpaigas. Isegi nende maailmavaated erinevad üpriski palju oma järglaste omadest. Nende nooruspõlv möödus aktiivselt õues mängides, nad ei osanud isegi arvutitest, 3D teleritest, Iphone´idest, Apple watch´idest ega millestki taolisest unistada. Nõukogude liidu käest vabaks saanud riigi noortena oli pigem nende siht omandada hea haridus ja nautida elu oma enda vabas riigis. Kui tehnikavidinad peale tulid, siis nendel olid suured raskused nendeg tööd teha ja nendest aru saada. Nemad on pigem inimesed, kes sõltuvad endast ja hindavad oma vaba aega. Tom Peters, kirjanik ja turundus guru, on öelnud, et nemad, kui x-põlvkond, paistavad silma oma ettevõtliku mõtteviisiga ja on edukad olukordades, kus avaneb võimalus iseseisvalt mõelda. Sellest kõigest võib järeldada, et erinevate põlvkondade maailmavaated on väga
ning teised on need eluvennad, kes iga tüdruku tähelepanu endale võidavad. Omast kogemusest oskan öelda, et need eluvennad löövad tulevikus paremini läbi kuna on avatumad ning paremad suhtlejad ja mingil hetkel läheb kõigil see tuluke põlema, et midagi peab natukene õppima ja päris niisama elukooliga hakkama ei saa. Aga öeldakse, et laiskus tekitab kõige rohkem häid ideid, kuidas oma elu kergemaks muuta ja tänu sellele on leiutatud enamus tehnikavidinad, et meie elu oleks kergem. Näide elust enesest, mehed kes on elus väga hästi läbi löönud ja rikkaks saanud ei oma kõrgharidust. Ka minu isa ei oma kõrgharidust, ning on täiesti nullist oma firma püsti pannud, kuid nüüd vanemas eas kahetseb, et peale sõjaväge edasi õppima ei läinud, sest kunagi ei tea, mis elu toob ja kui midagi peaks juhtuma ning peaks tekkima vajadus kandideerida kuskile, siis tal pole peale gümnaasiumi hariduse oma Cvsse midagi kirjutada
kuid peaksid teadma, mis on neile hea. Ma arvan, et selleks ajaks ollakse jõutud nii kaugele, et töötegemine on võimalik suuresti kodus. Sooviksin väga, et saaksin olla võimalikult palju kodus ning oma laste jaoks olemas. Tahan, et saaksin neile õpetada kõike alustades söögitegemisest lõpetades tolmuvõtmisega. Kool võiks olla ikka vanaviisi, nagu praegu. Õpilased käivad kooli ning õpetajaks on elus inimene klassi ees, mitte mingisugused tehnikavidinad. Minu lapsed peaksid kooli käima kindlasti ise, bussiga või mõne muu vahendiga. Ma võin ju olla võimalikult palju kodus, kuid siit algabki iseseisvus. Nad peavad oskama ise orienteeruda. Peamiseks märksõnaks võingi lugeda iseseisvust. Ma ise sain väga varakult täielikult iseseisvaks ning minu meelest on see mind tohutult arendanud, ma löön elus väga hästi läbi, saavutan eesmärke. Ma tahan, et minu lapsed oleksid samasugused
vägivalda. Ta võib isegi kodus tähelepanu võitmiseks ja enesekehtestamiseks häält tõsta ning lüüa. Kuna tänasel päeval on pea igas kodus arvuti, õpivad noored juba enne lugemist ja kirjutamist selgeks arvutis mängimise. Algselt tundub see süütu ajaveetmise viis, sest siis arvuti on mõneks ajaks kui lapsehoidja, kuid ta ei mõtle, milleks see areneda võib. Me elame tehnikasajandil, seega üpris tähtsaks näitajaks on tehnikavidinad, milleks võib olla nii puutetundlik mobiil, kui iPod. Sageli on need ka nn ,,staatuse" määrajad, sellest 2. aprill 2012 Anu Tooming, 11.kl tuleneb mõnikord ka hooplemine ja kodus vanematelt uue telefoni nõudmine, mis toob pingeid laste ja vanemate suhetesse. Kui vanem ei end kehtestanud, kasutades nn"vabakasvatust" saabki laps soovitu pärast väikest jonnimist. Põhjusel, et vanemad
Linnades valgustatakse ju tänavaid, koridore, kaubanduskeskuseid, vaateaknaid, reklaamtahvleid, parklaid jms. Elektrit tarbivad ka ootereziimil pangaautomaadid, töötavad öölokaalid, klubid, haiglad ja bensiinijaamad. Kuid asi ei ole lootusetu! Igaüks meist saab üle vaadata oma koduse elektritarbimise. Näiteks võime välja lülitada kõik ootereziimil seisvad kodumasinad ja tehnikavidinad. Korteriühistud saavad majade koridoridesse paigutada liikumisanduriga lambid. Me saame hoolitseda ka selle eest, et meie töökohal inimesed teaksid elektrisäästmise nippe. Liigun võimalusel ühistranspordiga, rattaga või jala Ärge võtke autost loobumist kui karistust, vaid rõõmustage. Jala ja rattaga liikudes edendate oma tervist. Ühistranspordiga liikudes säästate raha, sageli ka aega ja närve
huvitavam riik. Jaapani esmakordne külastaja peab arvestama väikese kultuurisokiga, mis tõusva päikese maale astudes tabab. Elu on Jaapanis võrreldes sellega, millega me harjunud oleme, tunduvalt erinevam. Lisaks aasiapärasele kirevusele ja idamaisele olustikule liitub Jaapani elustiiliga ka ülimoodne lääne tehnikamaailm, mille eestvedajaks ongi tegelikult saanud juba Aasia riigid eesotsas Jaapaniga. Siit tulevad maailma vastupidavaimad autod, uusimad tehnikavidinad ja kasvõi inimese moodi robotid, mis võetakse kohalike perede poolt tõrkumata omaks ja pannakse koduseid töid tegema. Jaapan on maailma üks rikkamaid riike ja organiseerib oma asjad nii, et seal on üsna raske vaene olla. Mitte sellepärast, et kõik on väga kallis, vaid üldine kultuur ja suhtumine teiste kulul elamist lihtsalt ei näe ette. Igaüks saab ise hakkama ja kõik on väga püüdlikud. Referaat käsitleb nelja punkti, mis räägib riigi üld andmetest,
Meie mugav elu Toote kasutus- ja eluiga ehk efektiivne transpordisüsteem, http://www.bioneer.ee/eluviis/majandus/aid- kodusid kütvad ja elektrit andvad 14242/VIDEO%3A-T%C3%A4nap%C3%A4evased- elektrijaamad, tehnikavidinad-ei-ole-loodud-kestma energiasäästmise mõttetuid vidinaid tootvad tehased ja videod, 2012, à ca 3 minutit Lätist, Eestist, jm üha enamale inimhulgale toitu andev (VIDEO: Tänapäevased tehnikavidinad ei ole loodud põllumajandus kestma juhul, kui link ei avane)
annaabi.ee 
