· Gregooriuse laulu lihtsustamine kaunistuste kaotamine ja lihtsustamine · Nõuti teksti selget mõistetavust · Keelati ilmalikud laenud ja ekspressiivne stiil Rooma koolkond Giovanni Pierluigi da Palestrina (u1525-1594) · Konservatiivne hoiak · Tähtsaim esindaja Palestrina · Oma sajandi väljapaistvaim muusik, hiljem kuulusus vaid kasvas · "Puhta" ja "väärika" kirjaviisi eeskuju · Tema stiilis kirjutatakse tehnikaharjutusi tänapäevani · Karjäär seotud Roomaga (Peetri kirik) · 1580. a. abikaasa surm, valmistus vastu võtma vaimulikupühitsust, kuid see jäi saamata... · Peaaegu kogu looming on vaimulik · 104 missat, 400 motetti, hümne, 100 ilmalikku ja 50 vaimulikku madirgali jpm · Motett Sicut servus desiderat · Missadest kuulsaim Missa Papae Marcelli · Selles arvestatud kirikukogu rangete nõudmistega
tõuget, kiirendust, lõdvestust jms Harjutused faaside kaupa nõutud suuniste täitmisele täiskoordinatsioonis mõtestatud tegevusega. Igas ujumistehnika mudelis on toodud kokku üle 50 tehnikanõude, seepärast jätkub tehnikaalaseid harjutusi mitmeks perioodiks. Loetletud harjutustele tuleb lisada veel kõrgema kvalifikatsiooniga ujujate treeningus kasutatavaid nn mittetraditsiooniliste meetoditega sooritatavaid tehnikaharjutusi, mis on küll efektiivsed, kuid laiemale kontingendile praktiliselt kättesaamatud. Sellisteks harjutusteks on näiteks keerleva veega hüdrokanalis ujumine, nii et vesi liigub, ujuja on paigal; lideerimisseadmega kergendatud ujumine, mille puhul ujujat tõmmatakse basseinis kiiremini edasi, kui ta ise oleks võimeline ujuma; ujumine suurte peeglitega varustatud põhjaga ujulas; ujumine kõrvaklappide kaudu saadavate
muusikast loobumist. Keelati ilmalikud laenud. Giovanni Pierluigi da Palestrina looming: vaimulik. Taotluslik kõigi elementide harmoonia. Ideaal rahulik, lihtsa rütmiga, sujuv. Kolmkõlaharmoonia. Esineb vähe dissonantse. zanrid: madrigalid, paroodiamissad, motetid, hümnid teosed: Missa Papae Marcelli mõju: stiil kujunes klassikaliseks, seda jäljendati mitu sajandit. Tehnikaharjutusi kirjutatakse tema eeskujul tänaseni. 7. ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA 16. SAJANDIL 16. sajandil laienes muusika tarbijate ring, kuna leiutati nooditrükk ja esile tõusis ilmalik laul muusika esituskoosseisud: o kõiki hääli võidi laulda o kõiki hääli võidi mängida (pillikoosseis vaba) o hääli võis jagada vabalt lauljate ja mängijate vahel o kõiki hääli võidi laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides
isegi röövitud. 1570- aadliseisus, 1574 -Kuldkannuse rüütel (haruldane auavaldus muusikutele). Tal oli hulgaliselt õpilasi kõikjalt Euroopast, seega on ta tugevalt mõjutanud kogu Euroopa muusikapilti, eriti saksa kultuuris. Tema polüfooniatehnika arenes edasi H. Shützi ja J.S. Bachi loomingus. Kirikumuusikas kujunes tähtsaimaks heliloojaks Rooma koolkonna esindaja Giovanni Pierluig da Palestrina , kes polnud oma eluajal nii kulus kui Lassus, kuid kelle tehnikaharjutusi kompositsiooni alal kasutatakse kõrgkoolides tänapäevani. Tema muusikateoseid võrreldakse Raffaeli maalidega. Paraku tunnustati teda rohkem pärast surma. 3 Inglismaa lõi lahku roomakatolikust kirikust 1532 poliitilistel põhjustel. .Kirikumuusikasse ilmus lihtne inglisekeelne tekst ja koraalid vahetasid välja polüfoonilise muusika st. juurdus lihtne akordiline stiil. Silmapaistvam esindaja
Kirikukogu pidas sobivaks ja eeskujulikuks heliloojaks Giovanni Pierluigi da Palestrinat (u 1525- 1594), kes oli kahtlemata üks oma sajandi väljapaistvamaid muusikuid ning kelle kuulsus järgnevate sajanditega aina kasvas. Palestrina stiil kujunes heliloomingu akadeemiliseks eeskujuks juba tema eluajal, seda on jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud ja kõrgemates muusikakoolides kirjutatakse tänaseni tehnikaharjutusi tema eeskujul. Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus, ent oma ajastu taustal mõjub tema looming võrdlemisi konservatiivsena. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik: säilinud on üle saja missatsükli ning suurel hulgal motette, hümne, Magnificate` e ja teisi kiriklikke teoseid. Palestrina on loonud ka hulganisti ilmalikke ja vaimulikke madrigale.
Kui liigutuse kestus väheneb veelgi (näit. klassikaline jajatõuge alla 0,1 sek), läheb liigutuse juhtimine üle veelgi kiremale moodusele – motoorsele mälule. See iseloomustab vilumuse ja võistlusspordi taset. Õpetamise raskemaid moment on üleminek liigutuse teadvustatud juhtmiselt alateadvuse tasandile. Selle hõlbustamiseks soovitatakse, et õpilane oma sooritust sõnaliselt saadaks, seejärel rürmi loeks. Õpetamise algetappidel ei ole soovitav sooritada tehnikaharjutusi kiirusele, vaid hinnata nende sooritamise täpsist ja liigutust saatvate liigutusaistingute kirjeldamise korrektsust. 2.3. Liigutuoskus on omandamise selline tase, mida iseloomustab liigutuste teadvustatud kontrolli vajadus, liigutuste aeglus, ebastabiilsus, ebakindlus segavate tegurite suhtes ja liigutuste meeldejätmises. Sellel etapil tuleb harjutusi sooritada suhteliselt aeglaselt, heads ja ohututes tingimustes, korralikult ettevalmistatud lumepinnal ja sobiva varustusega.
Üks sajandi väljapaistvamaid muusikuid, järgnevate sajanditega tema kuulsus ainult kasvas. Oma eluajal polnud sugugi nii imetletud ja rohkesti trükitud kui Lassus. Palestrina stiil kujunes aga juba siis klassikaliseks ja hiljem sai sellest ,,puhta ja väärika" kirjaviisi akadeemiline kuju. Nimelt on seda jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud ja kõrgemates muusikakoolides kirjutatakse tänaseni tehnikaharjutusi tema eeskujul. Tema nimi (ladinapäraselt Prenestino), mille all ta kõigis allikais esineb, on laentatud ta sünnilinnalt Rooma külje all. Tema kujunemine heliloojaks ja karjäär oli seotud üksnes Roomaga. Peaaegu kogu Palestrina looming on vaimulik, kuigi elu lõpul ,,häbenes ja kurvastas", et on loonud muusikat ka armastuseluulele (umbes sadakond ilmalikus laadis madrigali). Palestrinat tuntakse siiski eelkõige ta missatsüklite põhjal: neid on säilinud 104, ligi
annaabi.ee 
